Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Esmaspäev, 27. juuli 2009

Eesti pulm 100 aastat hiljem

Nädalavahetusel käisin pulmas. Mis viimatiste vabade ja mittevabade abielude registreerimisseaduste plaanide taustal tundub isegi pisut irooniline.
See oli mulle 11. pulmaskäik. 4 neist paaridest on tänaseks lahus- 60% elab endiselt koos- polegi ju nii paha.
Pulm oli ilus. Mida pulm edasi, seda enam lisandub protseduuridesse katoliiklikust-hollywoodlikkust "isa annab tütre üle", "kul kellelgi on midagi selle abielu vastu siis öelgu seda kohe.." jne. Läbivamate vanade kommetena on vist igas pulmas (veel) alles ametite määramine ning "ilus haljas pruudipärg..." mahamängimine. Seda, et pruudikimp filmide kombel üle õla visatakse, polegi veel juhtunud nägema.
Iseenesest on see õige ja normaalne, et kui juba pidu ette võtta, siis peaks see olema pruudi-peigmehe nägu ja tegu. Täpselt selline nagu noored ise tahavad. Ükskord elus ju.
Teine põhjus, miks nn eesti kombed hääbuvad peitub ilmselt ka selles, et mida aeg edasi seda vähem on noortel pulmakogemust. Keegi ju ei abiellu, pulma ei kutsu- kombed omandataksegi filmidest.
Ja mis seal salata- titemähkimine ja puude lõhkumine on juba tänases kontekstis ikka väga arhailised. Milline võiks olla test tulevasele (abielu) mehele ja naisele? Võime tuvastada lapse narkojoove? Piisav püsivus taotleda e-maili teel ID kaarti?...
Folkloristidel on igaljuhul ees huvitavad aastad. Kas 50 aasta pärast enam peetaksegi pulmapidu? Ja need üksikud, kes seda teevad kas jääb veel midagi alles Eesti kommetest, või saabki valdavaks rosolje meeldivatest elementidest üle maailma?

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!