Viimasel esinemisel läks ainult Tormise "Jõulud tulevad", lappama. Aga kuna see ongi selline segane lugu, siis need kes ei teadnud... ei saanud ehk aru.
Kuna raadiost tuli intensiivselt reklaami, siis käisime ka TTÜ meeskoori kontserdil, mis toimus ... liivasaalis. Mega idee. Smokkides meestest sai kontserdi lõpus maikade ja lühkaritega päevitajad. No ja Soosalu.. vaimukas ja äge. Ja. Nad laulsid Meie Tormist :)
Täitsa teine lugu oli :) kuulasin suu ammuli. Lõpus HeldurHarri vabandab: nii suure seltskonnaga on raske laule õppida. Onju- ühe laulja käest. See vastab: ei ole raske. Ok, küsib HH, miks sa siis selle raske koha valesti laulsid...
Koor oli väga hea. Ansambel ok. Bänd piinlik. Originaalsuse eest 10/10.
Käisime vaatamas Lühkarid 3. Ja saad taaskord aru erinevate mullide reaalsusest. Me olime seal saalis ühed vanemad. Mida kinnitas ka etenduse käigus läbiviidud sotsiomeetriline küsitlus. Nt. Etüüd, Laurits Muru 10 minutiline monoloog teemal: milline oli "Nagu teile meeldib" etenduse avastseen. 10 minutit. Nagu? Või naljad kulka ja influkate lahkumineku teemal. Saan aru, aga ei kõneta. Väga inside. Või tüüpiline pere jõulupidu... mõistan klišeesid, aga.. ei ole minu klišeed. Originaalsuse eest 5/10. Aga naerda sai.
Mõlemal juhul tundsin siiski pisukest kahetsust makstud pileti üle. Selle raha eest ootaks perfektsust.
Ene kirjutas sotsmeediast ja ma vist polegi seda kirja pannud. Minu selle aasta suurim mõjutaja oli Heidit Kaio artikkel 19.11.25 Eesti Ekspressis. Kokkuvõttes: meid on treenitud internetti usaldama. Aga tänased algoritmid+ai , seda enam ei võimalda. Vastupidi. Kõike mis netis tuleks võtta umbusuga. Lisame siia fb algoritmi, mis sulle tuttavate asemel näitab reklaame. Google, mis meedialinkide asemel sponsoreid. Ning nüüd veel reaalsed alaealiste keelud..
Mu tuttav rääkis loo oma netisõltlasest poja kohta (12). Tavapärased lukustamised ei toiminud, poeg häkkis sisse. Pöördusid siis profi poole. See mässas 4 tundi, küsis raha ka... Pojal kulus 15 min, et sisse häkkida..
Ka mina ei usu keelamise jõudu. Ja miks keelata vaid lastele. Täiskasvanu aju on küll tugevam, aga samamoodi lolliks ja abituks ja kurjaks muudab see ka meid.
Vahepeal mõtisklen teemal nutivaba maailm. Kaardid, tõlked, uudised... päris raske oleks tagasi sinna aega minna.
Erinevalt Enest ei köida mind pilt, vaid sõna. FB, insta ja linkedini jaoks on pandud memo- " vaata". Vabatahtlikult vaatan Blueskyd ja Xi. Viimast küll doseeritult, sest see on nii toksiline. Samas adrenaliin.. ma ei postita midagi, ainult jälgin. Ja tõden, kui kuri, vihane on maailm..
BSs on elu ja liikumist vähem, aga seevastu õhkkond sõbralikum, vasakpoolsem, tervem.
Minu lemmikud xis Ebamugavusvalitsus, Darth Putin, Kadi....BS-s Kassidega Saabas, Robert...tegelikult on neid sadakond. Üks vaimukam kui teine.
Olime tõesti samal Lühkarite etendusel.
VastaKustutaMe jõudsime üsna viimasel minutil, hea, et niigi läks.
Kohapeal oli tore, lapsepõlv tuli meelde - olis seal koolajal korduvalt mingitel üritustel känud. Konkreetse etenduse sihtgrupp ma ilmselgelt ei ole, aga oma teistsugususes oli tegu väga ägeda kogemusega.
Kui sõna, siis Threads on siiani lebe ja rahulik, ja vaimuka sõnaseadmisega. Trollid jäävad tähelepanuta, naljavisatakse vahetpidamata. Kui ise enda voogu just midagi muud ei korja, on täitsa muhe lugemine. Vahel kuuleb mõnda olulisemat uudist ka. Soovitan
VastaKustutaMul tegelikult vist isegi on . Alguses jäi kõrvale, kuna liikumist oli vähe. Aga peab siis uuesti katsetama :)
KustutaTahtsin lausa postitada some teemal seoses Austraalia seadusega aga kaasa jõudis ette. Lühidalt: keelud ei toimi sest võitlevad tagajärje mitte põhjuse vastu. Lisaks nii nagu autosid ei keelata ära seepärast, et väike % purjuspäi sõidavad ei ole mõistlik üritada ka netti keelata kuna väike osa (lapsed ja täiskasvanud) sõltuvusse satuvad või ebaotstarbekalt kasutavad. Ehk siis kööginoaga saab nii salatit hakkida kui tappa. Dzhinni )uut tehnoloogiat), mis pudelist välja saanud pole võimalik sinna tagasi toppida.
VastaKustutanõus
KustutaNoa paralleel on muidugi Austraalia kontekstis adekvaatne, kuna seal ei tohi minuteada isegi taskunuga kotis kaasas kanda. Ja kööginoa võid koju viia ainult selles jõledas tugevas plastpakends, mida avades kindlasti endale sügavalt kätte lõikad.
KustutaTibulinnud, autorooli ei lasta alaealisi, vähemalt liikluses mitte - ja see on loogiline ning õige! Sama teema on Austraalia some-ga, ainult et kui autorooli istuja peab eelnevalt ka koolituse läbima ja sellekohase tõendi hankima, siis seda pole kuulda olnud, et some kasutamise koolitusi korraldataks...
KustutaNii et teie jutt selle kohta, et keelud ei toimi, lihtsalt ei päde. Toimivad küll. Neile peaks liitma lihtsalt koolitused.
Ding-dong, yo, babe!
Keelud toimivad. Ei vaidle. Aga mulle tundub, et selle õpetamise poolega on alati väga halvasti. Eilses Impulsis oli juttu kihutamise teemast. Ükskõik kust kandist räägiti (Järvan, Ginter...youknow), lõpuks jõuad ikka sisemise kultuurini. Ma võin oma kapsaaiast lisada toitumistarkuse ning Sina eeldatavasti med-tarkuse(millal kiirabisse pöörduda).
KustutaMu suu on väsinud rääkimast, et kooli oleks vaja meediaõpet, finantsõpet, biokeemiat.. (Me ei saa eesti keelegagi hakkama)
Ei, kiirabisse pöördumise tarkust ma jagada ei oskaks, sest see on sõnulseletamatu, iga osakond ajab oma. Lõikad näppu - vist ei pea minema - aga kui näpuots on nagu veits irdunud, siis justkui kuluks ära paar õmblust või nii ja neid justkui kodus ei tee? Nahk punetab ja sügeleb... okei, siin ma tean öelda, et kui nahapunetuse ja sügeluse ala kiiresti laieneb, siis kimagi EMOsse ja võtke keegi kaasa, kes teile šoki korral kiirabi kutsub... ja ärge ise rooli minge parem. Köha, palavik, nendest ma üldse ei hakkagi. Muide, soovitan pulssoksümeetri koju hankida. Kui see näitab alla 95%, siis võiks juba kiirabisse helistada küll. Või siis vahetage patareid ära.
KustutaMul oli pulssoksümeeter, aga ma ei oleks iial suutnud seda kiirabiga siduda.
KustutaKahtlustan ka, et inimesed, kel on pädevust endale see vidin hankida, ei satu regulaarselt spo2<95 olukorda. Või millal selline seis üldse tekkima peaks...?
Regulaarselt...? Oioioi... No näiteks kroonilise hingamispuudulikkusega inimesed on tegelikult harjunud elama ka alla 90 % saturatsiooniga, aga nemad juba teavad asja. Südamepuudulikkuse korral on ka see seisund kerge tekkima. Regulaarselt muidugi ei tohikski keegi sellisesse olukorda sattuda.
KustutaÄkilistest seisunditest võivad saturatsiooni ootamatult alla viia allergilised reaktsioonid ja infarkt, mis ongi juba kiirabi teema.
...misjuures ma ei saa siiski ütlemata jätta, et PÄDEVUS endale see vidin hankida, on pigem just seotud sellega, et inimesel ongi mõni krooniline seisund, mistõttu ta vere hapnikusaturatsioon pidevat jälgimist vajab ja seda on talle tõenäoliselt arst soovitanud; seega on saturatsiooni ja pädevuse vahel pigem pöördvõrdeline seos, eeldusel, et pädevus on kuidagi numbriliselt mõõdetav asi.
KustutaTeisisõnu, kodune saturatsiooni mõõtmise vidin on eriabivahend ja ainult selle odav tootmishind on teinud võimalikuks, et seda omavad ka inimesed, kellel selleks tegelikult vajadust ei ole; näiteks glükoosimonitor on palju kallim vidin ja tavaline veresuhkru määraja on tülikam kasutada ning need seadmed on ainult neil, kellel selleks tõsine vajadus.
Ja kui juba sellest juttu teha, siis jõusaalimasinad olid ka algselt pigem invaspordivahendid, mõeldud vigastatutele taastusraviks (ütlen ma endale ja astun meelekindlalt jõusaali sisse, mis sest, et ma sinna visuaalselt eriti ei sobi)
Perkele, ma ei suuda. Püüdsin viisakaks jääda, aga ei suuda.
Kustuta: Väide, et ainult/peamiselt heade/normikohaste elutähtsate näitajatega inimesed on piisavalt pädevad, et endale tervise monitoorimise vahendeid osta on parimal juhul ignorantsus, halvimal juhul ableism.
Ütle nüüd palun, Kaur, et sa seda niimoodi tegelikult ei mõelnud...
Mul pulsikella peal SpO2 mõõtja, üldiselt 95 ja 100% vahel kui olen (väga harva) mõõtnud. Just praegu diivanil istudes näitab 92% ja pulss 57. Patarei probleemi pole, see 60% peal ja surema ma ka ei paista hakkavat, just tulin 10 kildi jooksult, kus keskmine pulss oli 173 kusjuures enesetunne super nagu alati peale jooksuringi, dushi all käimist ja õlle manustamist ;)
KustutaMis ma tahtsin selle jutuga öelda: inimeste organismid on väga erinevad, igatsugu numbreid ei maksa ilma tagapõhjata liiga tõsiselt võtta. Ma alguses kahtlesin aparaatides aga kui neli erinevat enam-vähem samu numbreid näitavad on suurem tõenäosus, et organism ei lange tavanormide alla, mida hiljem ka tuttav kardioloog kinnitas.
Pulsikella satukamõõtja ei ole täpne, sellel on rohkem meelelahutuslik väärtus. Eriti kui rihm veidi loksub ka randme ümber. Need sõrmeotsast mõõtvad andurid on anatoomilisema ehitusega ja täpsemad.
Kustutahttps://www.trainwithdaveoc.com/accuracy-of-spo2-in-smartwatches-vs-medical-devices
KustutaMorgie, ei, ma üldse ei mõelnud nii.
KustutaSa laiendasid paari kommentaariga plahvatuslikult minu arusaamist vere hapnikusisalduse mõõtmise kohta. Ma sidusin seda täiesti millegi muuga ja mõtlesin mingeid muid stsenaariumeid.
Vabandan - see oli täiesti asjatundmatu kommentaar minult teemal, mida ma üldse ei valda.
Karta on, et igaühel on oma kogemusest lähtuv vaatepunkt, olles ise lakkamatult patsientide külge pulssoksümeetreid kinnitanud, oli mul raske aru saada teistsugusest vaatepunktist.
KustutaPalun ka vabandust, et ägedalt reageerisin. Kuvähis või midagi.
Tegelikult köidab mind sõna ehk rohkemgi, aga annan endale aru, et ei oska alati vaikselt lugeda ja niisama mõtteliselt kaasa noogutada, või kiiresti ära minna, kui midagi häirib. Kipun kohe oma mõtteid kaasa kirjutama. Ja nõnda avastan mitu tundi hiljem, et appi! kuhu see aeg läks. On juhtunud Facebookis ja viimati Threadsis. Kus mulle ehk kõige rohkem meeldib (olin aktiivne varjunime all 😉, kui keegi nüüd mu profiili peaks vaatama minema, just nõnda täiesti tundmatuna oli justkui uue puhta lehe keeramine, mis omamoodi vabastav). Nii et olen vaikselt muutumas rohkem teadlikumaks kasutajaks, teades oma nõrkusi 🙂
VastaKustutajajajaa..:) see uus anonüümsus. Tean. Mõistan :)
KustutaMa leppisin endaga Xs kohe kokku, et ei kommenteeri ja ei laigi. Laikinud siiski olen, kuna tundub vale mitte toetada Ukrainat pooldavaid postitusi. Aga tõsi, et hullult raske on lahti lasta, kui juba sisse kukud.