Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

pühapäev, 9. november 2025

Kommentaar

Kas pole kurb, kui kaugele me oleme läinud enesetsensuuriga? 

Ma ei kirjuta enam religioonist, athst.. sest milleks solvata häid inimesi. 

Nüüd loen krüptilisi postitusi postitusest, mis väidab, et ta ei võta kriitikat isiklikult. Unustades sobivalt selle juhtumi, kus isegi vaid arutelu ja püüd aru saada, isikliku teemat, tundus nii isiklik, et teispidi arvajaid  isiklikult rünnata

Me kõik oleme olnud ohvrid ja ründajad. Blogi on kirjalik kommunikatsioon. 

Kas sai piisavalt pehme, mittesolvav, üldistav? 

15 kommentaari :

  1. Igasugune kriitika on isiklik - proovi näiteks kirjutada blogis krüptiline lause: "Sa oled loll!" Vastab ja tunneb puudutatuna sadakond....kes peavad ennast nimetatuks :) See oli minu viis senti enesetsensuuri teemal:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna teemaga on seotud 3 kinnist blogi, siis kahjuks ei saa allikakaitsele viidates, kommenteerida.

      Kustuta
    2. Sry, ma unustasin ka autoriõigused. Seega palun ära aima..🥹

      Kustuta
    3. Karju raudteejaamas VARAS!!! ja vaata kes ja mitu tüüpi jooksu pistavad😁

      Kustuta
  2. Ma küsin su käest praegu, Indigoaalane - kas sa pead? Kas see on sinu meelest naljakas? Tore? Huvitav?
    Kas sa pead?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sinu lärmamine, Morgie, hakkab liiale minema. Mine tee seda oma blogis.

      Kustuta
    2. Nii nummi, kuidas koolikiusajad alati endasuguseid sõpru leiavad.
      Kui siin seda ülimalt vihjelist ja krüptilist postitust ei oleks, siis poleks mul ju ei vajadust ega võimalust siia alla midagi kirjutada, kas pole tõsi? Või olen ma mingil moel siiski vastutav selle eest, et see postitus siia ilmus?

      Kustuta
    3. Ma ei saa küsimusest päris täpselt aru, mida "ma pean"?
      Kirjutama seda postitust nagu kirjutasin? Kui see oli küsimus, siis - miks mitte?
      Ma tõin välja ainult 2 teemat, millest ma enam ei kirjuta. KUI pikk see nimekiri olema peab (millest ei tohi)? Millest ja mis stiilis kirjutada tohib? Miks see, kui mitte midagi pole öeldud, ikka kedagi kusagil solvab? Miks Sulle tundub, et see on seotud Sinuga? Miks ma ei või olla nõme, ebaloogiline, õel, halb inimene? Miks kõik peavad olema viisakad, sõbralikud, mõistvad, liberaalsed, arusaajad?

      Sry, kui Su kommentaarist valesti aru sain.

      Kustuta
    4. Postitus ise ei tundukski. Aga selle kommentaarides käivad vihjed kõvasti minu juhtumis suunas.
      Mis ongi krüptiliste postituste üks suur probleem - kui võimalikult ebamääraselt vihjata, siis saavad pihta ka võimalikult paljud, pritsmed lendavad siis ikka väga laia kaarega.
      Moraal võiks olla pigem see, et kui sa tahad kellegi kallal närida, ütle parem otse välja, kelle kallal või mille eest.
      Pluss. Viisakaks jäämine pole kohustuslik. Aus mäng võiks aga küll olla nõutav. Ehk et kui sa tahad olla nõme, ebaloogiline, etc, siis äkki on ikka sellel inimesel, keda see puudutab, ka õigus vastata? Eips?
      Argus ei võrdu viisakusega.

      Kustuta
  3. Kuidas küll on juhtunud nii, et arvamuste paljususest on saamas tsensuuritud vähemus?
    Hm, las olla oma arvamus ja hea kui on mitmeid erinevaid vaatenurki elule ja asjaoludele.
    Teadmata tausta - mõtisklesin: mis ja miks häirib ning kas pean tundma end puudutatuna?
    Hm, sellisel viisil jääb huvitavaid blogijaid järjest vähemaks või siis sulguvad uksed. Nii nad välja suridki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Sellisel viisil jääb huvitavaid blogijaid järjest vähemaks" - nii kahjuks on.

      Kustuta
  4. Ee, lugu algas ju sellest, et keegi kasutas kellegi teise intellektuaalomandit ja tegi seda yleolevalt ning luba kysimata, seejärel asus pildi omanikku leidlikult ja uusi argumente lisades kiusama, et lõbu jätkuks kauemaks. Ma leian (mh laulukirjutajana), et ärritunud kunstnik väärib rohkem kaastunnet kui leidlik mittekunstnik. (Trolliirvel ära)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!