Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 8. september 2022

Elumatemaatika

kohe alguses, et oleks selge. Minu arusaamade järgi võiks kõik Eesti inimesed saada palka minimaalselt 2000 neto.

Aidake mul aru saada paarist matemaatikaülesandest.

Esiteks õpetajate palk. Kas see, kui õpetajad saaksid 2000/3000/5000 lahendaks olukorra? Mul on meeles vist 5; 3 ja 2 aasta tagune olukord, kui me oleme otsinud tikutulega tehnoloogi. Meil oli plaanis talle maksta 2800 eur palka. Aga  kandideerijaid lihtsalt füüsiliselt polnud. Palk poleks olnud teema. See poiss või tüdruk oleks võinud vaadata lakke ja öelda ükskõik missuguse numbri. Aga puudus ütleja.
Varem olen sama kirjutanud, aga kordan veel. Meil on täna puudu õpetajatest, hooldajatest, õdedest, päästjatest, politseinikest,  arstidest, It spetsidest, toitlustajatest, teenindajatest ....  Prügiautojuht võib saada ca 4000, IT sektori keskmine palk on natuke väiksem. Ja meil on mõlemas sektoris tööjõupuudus.
Minu arusaamist järgi ei ole probleem madalas palgas (vt. lauset nr.2), vaid inimeste puuduses.  Eestis ei ole tööpuuudus, vaid tööjõupuudus ning lisaks veel kahjuks struktuurne tööjõupuudus. 
Palku võib lõputult tõsta ( ja peakski), aga see ei too juurde uusi inimesi.  Vaja on mõelda, kuidas saaks ilma inimesteta. Ning mida varem me seda endale teadvustame ning lahendusi otsime, seda kõrgemad saavad olema inimeste st füüsiliste inimeste palgad.

Teine teema. õpetajate/päästjate/kirjanike- jätka loetelu ise, palk peaks olema vähemalt Eesti keskmine.  Kaalutud keskmine tekib jämedalt nii, et palk x saajate arv + palk x saajate arv jne / kõikide saajatega.  Kui suur osa eestimaalastest saab keskmist palka, siis kes peaks saama alla keskmise? Ja kui palju peaks neid "alla keskmise" saajaid olema, et keskmine kosmosesse ei lendaks. ( iseenesest on kõik sisendid selle arvutamiseks olemas, aga ma ei viitsi seda praegu teha, see ei ole hetkel oluline).
Mu point on selles, et  toetused jm mis on indekseeritud keskmisega, hakkavad samuti kasvama.
Eile oli väga hea intervjuu Oleg Ossinovskiga. Lihtsalt soovitus, et kutsuge mõni seda teemat valdav inimene koalitsiooniläbirääkimistele.

Ja siia lõppu sobib ka see vana hea ärakäiatud teema, See tundub uskumatu, kuna selle üle on tehtud nii kaua nalja. Aga ikka veel pole jõudnud see arusaamine Eesti uudistelugejateni. Ma olen mitu korda kuulnud, kuidas inimesed on raadiosse helistanud ja saatejuhti parandanud. Ja saatejuht vastab, aga ikkagi.. püsime nüüd teemas. Et siis järgmisel korral täpselt sedasama jama rääkida.
Suvalised numbrid.
Kui erakond X toetus oli 7% ja on nüüd 9%
Kui erakond Y toetus oli 20% ja on nüüd  23%

siis õige vastus EI ole: Erakond X toetus kasvas ainult 2%  ja erakond Y toetus lausa 3%.
Õige vastus on, et erakond X kasvatas toetust  peaaaegu kolmandiku, 28%, ja erakond Y ainult 15%
Õige vastus on, et erakond X toetus kasvas 2 protsendipunkti
Õige vastus võib olla ka see, et erakonda Y toetab 23% küsitlusele vastajatest, seega on ta toetus suurem, kui erakonnal X.

Hea küll. Võtan sõnad tagasi. Tõstame siiski matemaatikaõpetajate palka. Ehk on abiks.

24 kommentaari :

  1. Meil on liiga palju töövahendajaid kes müüvad tööd edasi, tegija saabki Ukraina palka.

    VastaKustuta
  2. Minule ka nii meeldis Ossinovski intekas. Aga poliitikud sellist juttu ilmaski kuulda ei võta, sest see ei kõla populistlikult, järelikult ei lähe valijale peale. Kahju muidugi.

    VastaKustuta
  3. Siia lisaks veel selle, et mass inimesi soovib, et teenus oleks madala hinnaga ja veel parem kui selle eest ei makstaks makse, siis oleks tarbijale veel madalam, aga samas need samad tarbijad tahaksid tööle minnes saada üle keskmise palka. Kust see raha peaks tulema kui sa ise tarbijana tahad saada kvaliteetset teenus minimaalse tasu eest?

    Ja siis veel üks nüanss. Pidev kiun, et maal ei ole tööd inimestel. Ema töötas ühes ettevõttes, mis tegi allhanget Rootsile. Neil läks väga hästi ja nad suutsid maksta tol ajal üle keskmist palka, lisaks kui vähegi kibe käsi olid ja said ületunde teha, sai arvestatavat lisa teenida. Reaalsus: Hommikuti olid alkomeetrid laual. Kulus mitu kuud kui leidsid paar head töömeest ja need pidasid vastu esimese palgani. Siis jõid seni, kuni raha otsa sai (ilmselt). Said hoiatuse, lubati jätkata. Ikka sama jama. Lased lahti ja alustad otsast. Ja tüüpidel oli latt kõrgel! Autokomp, palk, suitsupausid - kõik pidi olema incl. Kusjuures tööd tegid korralikult, aga ca nädal olid silmist kadunud. Nii naised kui mehed, täiesti masendav, et sa ei suuda end niiviisi joonel hoida, et tööpäevaks kombes oleks.

    Protsentarvutus on klassika :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Protsentarvutusest: Saanud õpetaja kokku endise õpilase Jukuga ja küsima - kuidas sul ka läheb?
      Juku vastab - hästi, ma olen ärimees.
      - Ärimees? Aga sul oli ju matemaatika koolis nii kehv?
      - Noh, kauba ostan sisse kaks eurot tükk, maha müün kaheteistkümnega ja see 10% mis ma vahelt saan, rahuldab mind täiesti.

      Kustuta
  4. Elektritootjatest. Mitte kõik ei ole häppid, väikeste hüdroelektrijaamade omanikud on masenduses. Liiga ilusad suved on meil :)

    VastaKustuta
  5. Õpetajate puudusel on ka teine põhjus, peale palga. Seda olen oma lastelaste kooliteemadele kaasa elades kogenud, sama kinnitavad mu pedagoogidest sõbrannad. Tuleb kõrgkoolist noor õpetaja ja järgmisel aastal läheb minema. Sest tal ei klapi õpilastega, vanemad ja kooli juhtkond pole rahul.

    See ei tähenda, et temast asja ei võiks saada, aga ta vajaks vanemat kolleegi ehk mentorit, kes aitaks ja juhendaks esimesel tööaastal ja kelle käest saaks nõu küsida. Ja kes selle eest saaks ka lisatasu, sest miks ta muidu oma pingelise koormuse juures seda tegema peaks. Kes jagaks oma kogemusi, kuidas lastega kontakti saada, kuidas klassis korda hoida. On oluline, mida ja kuidas on mõistlik hinnata, missuguseid teemasid tuleb üle korrata, kust kergemini üle libiseda, kui palju anda kodutöid, kui tihti teha kontrolltöid. Noor kogemusteta õpetaja ei tea seda ja kui tulevad konfliktid ja probleemid, siis ta valib kergema vastupanu tee ja lahkub. Näiteid tooma ei hakka, aga ebareaalseid õpetamismeetodeid tuleb just noortelt õpetajatelt, kes järgmisel aastal enam koolis ei tööta. Tulevad jälle uued ja kõik algab otsast peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui noortel õpetajatel on sellised probleemid ja küsimused, siis tekib küsimus, mida neile õpetajakoolituses õpetatakse.

      Kustuta
    2. Aga selle probleemi üks lahendus olekski ju ka palk. Suurem palk ehk motiveeriks seda noort inimest küsima, katsetama, õppima ja arenema. Praegu ta vaatab, et töö on raske ja palk väike, mitmes teises valdkonnas saab samade teadmiste ja väiksema koormusega suuremat palka. Nii nad lähevadki..

      Ma olen ise olen viiendat aastat õpetaja, naudin väga oma tööd ja armastan lastega koos õppimist. Samas ma pole sugugi kindel, et ma seda väga pikalt edasi teen, sest palk.. Nii et võib olla ma olen suur erand, aga ma tõepoolest näen, et suurem palk hoiaks mind koolis - tegemas seda, mida ma oskan ja milles väga hea olen.

      Kustuta
    3. Paljud õpetajad räägivad liigsest koormusest, mis pahatihti tuleb liiga suurtest klassidest (mida rohkem lapsi, seda rohkem kulub ka tööaega, sest kõik õpetaja töö ei toimu klassis tunni ajal).

      Kustuta
    4. Lisaks liigsele koormusele on meil ka suur õnnetus nimega kaasav haridus. Paberil on see väga ilus mõte, et õpihimuline halvatud laps istub oma ratastooliga vaikselt klassis ja tugiisik aitab tal sõna võtta... aga reaalsuses võib vabalt olla nii, et 24 õpilasega klassis roomab üks autist mööda põrandaid, kaks hüpit karglevad ringi, käitumishäiretega laps virutab naabril silma siniseks, ärev õpiraskustega laps nutab, sest ei saa mitte midagi aru ja kaks andekat keerutavad pöidlaid, sest õpetaja nendeni lihtsalt ei jõua. Kogenud õpetaja oskab ja julgeb sellise olukorra vastu lärmi tõsta, noor õpetaja tihti ei oska ega julge.

      Kustuta
  6. Indekseerimisest. Puusalt tulistades - äkki peaks indekseerima, maidea, toidukorvi ja eluasemekuludega? sest tundub mõistlik, et töötasu/palk peaks võimaldama süüa osta ja kuskil elada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üks lahkuv kolleeg just andis nõu, et palgaläbirääkimistel tuleb kaubelda inflatsiooniprotsent lepingusse.

      Kustuta
    2. hee, mul on just selline leping, kus (tükitöö-) honorari korrutatakse igal uuel aastal tarbijahinnaindeksiga.

      Kustuta
  7. Elementaarne matemaatika:
    Tulud ja kulud peavad (nii riigi kui eraisiku puhul) pikas plaanis tasakaalus olema, muidu tuleb pankrott. Seega kui kulusid (palkasid ja teenuseid tõsta) tuleb ka maksusid tõsta. Sisuliselt raha ühest taskust teise ümber tõstmine. Raha niisama juurde trükkimine ei tee rikkamaks, tõstab ainult inflatsiooni. Majanduspoliitika sisu ongi prioriteetide paika panek: kes ja mille eest kui palju peaks tasutud saama ja kes selle kinni maksma. Otsustab vabaturg või plaanimajandus - tavaliselt mingi kombinatsioon mõlemast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no pmst on variant ka maksubaasi tõsta.

      Kustuta
    2. See kostab tüüpiline püramiidskeem😉

      Kustuta
  8. Ma olen muidugi tuntud imelik, aga mind teeb suur palk pigem ettevaatlikuks - järelikult nad tahavad mult ka kole palju. Pealegi kahe tonniga ma vist ei oskakski midagi ette võtta, see tekitaks dilemma - raha oleks ümbermaailmareisile minna, aga samal ajal peaks ju tööd tegema. Mulle tundub kõrvalt vaadates, et suurepalgalistel on see dilemma tihti - raha jääb üle, aga aega seda mõistlikult (vabale ajale) kulutada ei ole. Kui see kaks tonni pakutaks kodanikupalgana - ma oleks nõus küll!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vähemalt Tallinnas 2000 (neto) eest küll mingeid imevõimeid ei saa oodata. Eks sõltub ka ametipostist. Ja tööd tuleb muidugi teha, aga niimoodi keskmise kontoriinimese tasemel. Mingit ulmepanust ei saa selle raha eest juba ammu. Nii et vaba aega on selle palgaga inimestel piisavalt. Ainult et millegi suure ettevõtmiseks seda raha küll ei jagu.

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    3. On ka selline võimalus, et suur palk ja palju vaba aega😉 Samas peab sihukese võimaluse leidmiseks olema õnne ja osavust.

      Kustuta
    4. Ma ei tea, mis tüüpi elamispind teil on ja igakuised kulud (ma ei mõtle siin teemat "palju ma saan kulutada", vaid pigem seda, mis arvetena uksest ja aknast tuleb ning mida ei anna kuskilt otsast alla kangutada). Minu meelest 2k ei ole selle poolaasta kontekstis enam suur palk, ses mõttes, et mis mõttes ei oska peale hakata? :D Mina tajun küll, et viimase poole aastaga on jooksvad kulud suht palju tõusnud. Alles oli ERRis sellekohane artikkel https://www.err.ee/1608707581/tarbijahinnad-tousid-aastaga-24-8-protsenti

      Ja ma pole õnneks ammu pidanud tööturul kandideerima, kas Tallinnas tõesti pakutakse sageli sellist palka? Töökuulutusi vahel sirvides on pigem tunne, et pead tegema keskmise palga eest miljon asja ja olema veel valdkonna ingel või guru vms.

      Kustuta
    5. Ma Tallinnat ei tea, aga alati kui mul tuleb enesehaletsus peale "mul on ikka nii väike", lähen tööportaali ja näen, mis imeinimesi seal isegi minu palga eest tahetakse ja igasugune kurtmise isu läheb üle.
      Elamispinna kulude erilist tõusu ma õnneks veel märganud ei ole, neljatoaline korter, varem oli elekter ca 35 eurot, augustis 48, suhtarvuna suur vahe muidugi ikka. Euribori tõus mõjutab ka paarkümmend eurot. Eks see võibki olla aeglaselt keeva konna efekt muidugi ka - natuke siit, natuke sealt ja lõpuks ei saagi aru, et tõesti 24,8 protsenti.

      Kustuta
    6. Meil tõusis 9 kuu jooksul neljandat korda küttehind (sh vee soojendamine). Just täpselt, et selline aeglane tõus siis. Lisaks muutus peale renoveerimist arve kui selline. Kõikvõimalikud kaugloetavad vidinad automatiseeriti, aga IT lahendused ju maksavad, a la korto litsents, internet (mitte korteris), haldusteenus, pangateenus, raamatupidamisteenus, renoveerimislaen, laenureserv jne arve on nagu laululeht :D ja sellest osast ei kärbi ju midagi.

      Tarbijana ma vist tajun enam toidupoes käies, et hinnad on tõusnud, ja muidugi tankides. Töötan kodus, aga on kohustuslikud sõidud, mida mul ei õnnestu maal elades välistada (koeraga kliinikusse linna, maale esivanemale süüa viima jne), seega 1 paagitäis ca kuus tuleb eelarvesse igaks juhuks planeerida. Mugavussõite enam eriti hetkel ei ole. Just jõllitasin taas oma telco arveid ja mõtlesin, kuidas sealt annaks kärpida ja miks ikka ei suuda ükski operaator maale norm TV+telcot pakkuda (esivanema lepingud ka minu nimel).

      Kustuta
  9. Ma lihtsalt jätan siia ühe twitterilõime lingi - sellest, kuidas maareform lükkas Jaapani ja Taiwani majanduse käima. Tundub, et on kaudselt su teemaga seotud, ses mõttes, et ressursijaotusest ja selle mõjust.

    https://twitter.com/Noahpinion/status/1508209264346632192

    Mulle meenus muidugi kohe ka see, et Eesti Vabariigi loomisel jagati vara maareformiga samuti jõuliselt ümber (ja nagu Aasia riikide kohta juba märgiti, saab sama öelda ilmselt ka Eesti kohta - et see hoidis siin ära sellise kodusõja, mis Soomes näiteks tuli.)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!