Printsess, Bond ja Manul

Kui me pühapäeval liiga vara ärkame, siis kuulame taustaks saadet Käbi ei kuku. Mu mehel on sellega mingi teema, mistõttu toob see alati kaasa diskussioonid selle saate kontseptsiooni õiglusest.

Tafkav pani sellele teemale hea nime. Printsessid.  Eelise saamine õigesse perekonda sündmise tõttu. Kas printsesside elu on lihtsam. Muidugi, huvitav on, kuidas ajas on ka printsessi staatus muutunud. Kui varasemalt tähendas printsess vabadust ja lihtsamat elu. Siis tänapäeval on vastupidi. Reegleid ja raame. Tsiteerides klassikuid, kes tahaks tänapäeval olla printsess. Ainult hullumeelne.

Aga nii ehk naa. Ma olen alati austusega suhtunud neisse, kes nn tavalisest perest tulles on edu ( vanematest erinevas valdkonnas ) saavutanud.

Näiteks Randvere pere lapsed, vennad Uusbergid ja Piusid, või õed  Realod, Talid  ja Kissad. 

Teisalt. Mõtle, milline surve ja  seisus kohustab on nt Ilvese või Tarandi poegadel. Valitsusliikmetest rääkimata.  Kõik mu tuttavad nooremad õed-vennad räägivad, kui "tore" oli koolis kuulda, "aga sinu õde/vend ".. see õigustatud(?) ootus ja vastutus nn perekonna hea nime eest...Ehk me oleme printsesside vastu liiga karmid?

Käisin vaatamas uut Bondi. ( Memo: guugelda, kuidas tehakse bondilaule). Ja lugesin Darja Dontsova krimkat. Raamat on küll kirjutatud u 20 aastat tagasi. Aga mulle tundub, et suurt midagi Venemaal muutunud pole. Naised, kes ihaldavad kasukat, kulda ja meest, kes ei peksa. Vene seksism on tegelikult huvitav nähtus. Nagu kaks paralleelset maailma, kus eraldi ollakse tugevad ja tegusad. Aga kohtudes mängitakse oma rolle. Vene naine võib olla tõeline matroon ja rivistada mehed, nii et mitte üks piuks vastu ei tule. Aga seepeale plaksutada ripsmeid, ahh.. mis nüüd mina nõrk naine.  Ja krimijuhtumeid on neil lihtne lahendada, sest venelane on külalislahke ja jutukas.

Venemaa on teatavasti paljurahvuseline riik. Aga ilmselt niipea ei näe me kõrgel positsioonil tadzikki või usbekki. 

Ja Inglismaa. Ma ei taha filmi spoilida, aga etniline mitmekesisus, naised juhina, usaldamatus.. on norm. Isegi mees ei ole enam oma impulsse mittekontrolliv manipuleeritav matšo, vaid täitsa normaalne inimene. Film ise.  Umbes 90 % filmist ajas keegi kedagi taga, nii et ega filmis suurt mingit sisu polnud, aga ilusad loodusvaated ja tore ikka. Selliseid filme peabki suurelt ekraanilt vaatama. 

Mulle väga meeldis, kuidas peale plahvatusi heli muutus, nagu ta peakski muutuma- sa oled kurt ja hääled tulevad läbi sordiini. 

Käisin lapsega loomaaias manulit vaatamas. No küll on armas loom !! Ja mitte keegi ei süga teda kurgu alt :( Pesitseb piisonite vastas, kui kedagi huvitab. Manuli kõrval elas korsak, keda ma pole varem märganud. Ka väga armas krae. Vesisiga, kes oli teine eesmärk, me kahjuks ei näinud. 

Huvitav oli see, et kaamelid pikutasid mõnuga õues. Niipalju siis kõrbest. Üldse, tundus, et loomadel on tõesti igav. Üllatavalt paljud olid väljas ja tulid uudistama. 

Loomaaiast väljumiseks tuleb majast läbi minna. Ukse juures on ema umbes 4 -5 aastase lapsega. Emme, tõrgub laps. Ma ei saa minna, mul ei ole ju maski... #21.sajand #uuspõlvkond