Tänasest Päevalehest: Eesti väidetav puiduvajadus aastas on ca 12 mln tihumeetrit
Internetist: 1 hektarilt saab ca 64-125 tihumeetrit. Keskmiseks peetakse 105 tihumeetrit.
(vrdl 2019 aastal raiuti 11,3 mln tihumeetrit, mis oli ca 50 000 ha st ca 226 tihum/ha)
Kui arvestame keskmiseks 105 tihum, siis see tähendab, et aastas vajame u 114 286 hektarit.
seega selleks, et tagada järjepidev tarbepuidu vajadus vajame
60 puupõldu x 114 tuh ha = ca 6,9 mln hektarit
Ka siis, kui nn tootlikkus on poole suurem, oleks vaja u 3,5 mln hektarit. Praegu on Eestis metsamaa all ca 2 mln hektarit, see olevat u pool maismaapinnast.
Mis mu arvutustes valesti on?
Miks linnud ja kalad on parves, aga loomad karjas ?
 |
 |
 |
 |
 lilled, millest saab küüned |
 |
Algandmed on valed.
VastaKustutaMa ei tea metsandusest halligi, kuid minu interneti ütleb, et "keskmiselt saadi harvendusraiel hektarilt 105 tihumeetrit puitu, ent riigimetsas oli see näitaja 64 tihumeetrit ja erametsas 125 tihumeetrit".
Aga see on harvendusraie! Ma ei leia viisakat allikat lageraie jaoks, aga mingi suvakad kohad räägivad sadadest tihumeetritest hektari kohta.
Võimalik. Aga isegi siis, kui kasutada neid numbreid, mis kindlad.
KustutaMe teame, et metsa all on ca 2 mln ha
Me teame, et keskmiselt kulub puu küpsemiseks ca 60 aastat
me teame, et tahame saada 12 mln tihumeetrit
st et igal aastal saaks lagedaks teha 33 300 ha, seega igalt hektarilt peame saama 360 tihu.
On see loogiline siis? Kui tihe see võpsik peaks olema?
Mingi aimatava suurusjärgu leidsin: Skeem iseloomustab Eesti "keskmist" metsa keskmises raievanuses ehk 75-aastaselt. Sellise metsa puidutagavara on umbes 320 m3/ha, mis võrdub umbes 90 tonni süsinikuga hektarile. Pärit on see siit: https://www.err.ee/1031781/lageraie-eesti-metsades-voimendab-kliimamuutusi-vahemalt-jargmised-60-aastat
KustutaMu mees (enne suurt reformimist töötas 25a metsnikuna) kinnitas, et hektar annab päris palju massi välja, need numbrid võivad õiged olla küll.
Kui võtta valmimisajaks 75 aastat, siis suureneb on tootlikkus veelgi + see 2 mln ha on kogu mets sh ka looduskaitsealad jms.
KustutaHea oleks tegelikult ametlikku arvestust näha, kuidas 50 % pindalast meid pikaajaliselt ära toidab. Kindlasti on ju professionaalid seda teinud.
Ja imetle seda nimekirja:
VastaKustutahttps://grammar.yourdictionary.com/word-lists/list-of-names-for-groups-of-animals.html
;)
Hm, põnev küsimus. ilmselt sellepärast, et eristada maad, õhku ja vett? inimesed on ka ju karjas, st maa peal:)
VastaKustutaInimestele on vist isegi rohkem nimetusi. kamp? meeskond, seltskond, grupp jne.
KustutaTeine huvitav küsimus on, et miks inimesi vaja on? Igal osakesel on looduses koht. Miks oli loodusel vaja inimest?
hm, veel põnevam küsimus. aga äkki loodusel polnudki inimkonda vaja, inimene tekkis lihtsalt halbade juhuste kokkulangemisel, nagu mõni viirus või batsill, nagu covid või midagi muud sarnast.
Kustutaja need muud nimetused, nagu meeskond ja seltskod ja muu, need on ainult inimese enda poolt välja mõeldud, meelitamiseks ning ilustamiseks. ja enese tähtsustamiseks:) tegelikult on ikka kari, mis kari.
aga see inimese teke vajab veel vaagimist:)
Haa, ma sain nüüd targemaks, osa füüsikuid ja vilusoofe arvab, et universumi olemasoluks on vaja kedagi kes seda tunnetaks.
KustutaSt ilma inimeseta polegi seda nagu olemas.
Kuidas tundub?
see tundub nagu " kui keegi ei kuule, kuidas puu murdub, kas ta siis päriselt ikka murdub?"
Kustutavõi et
" kui inimene metsa ei hooldaks, siis oleks tulemuseks katastroof".
Oh meid inimesi, me oleme ikka nii isekad :)
no vat, mis ma räägin, meeskonnatöö , mis muud:)
Kustutap.s kuigi tõsi, tegelikult tundub loogilisem, et loodus pole inimest tekitanud, vaid püüab tast pigem vabaneda.
ot kust see teleoloogia üldse sisse tuleb? kes on see isikustatud loodus, kellel on vaja?
KustutaSeni, kuni teistlikuks ei lähe, ei ole kirjeldamiseks ka vajadusi vaja, asjad lihtsalt juhtuvad ja protsessid toimuvad ja mingi protsessiharu tulemuseks on olnud inimene sellisena, nagu ta praegu on (mis ei tähenda, et protsess oleks lõppenud).
Vaja st tähenduses, et vajalik, omades funktsiooni. Kas toiduahelas või paljunemiseks vms.
KustutaMa küsin siis niipidi, et milline on ininese funktsioon keskkonnas, miks ta sai evolutsioonilise eelise.
Need on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut küsimust ju.
KustutaMa mõtlesin ise päeval, et EI hakka siin ootamatu teleoloogia asjus norima :), aitäh Notsu :)
Miks ei tohi küsimused olla teleoloogilised või täiesti erinevad ?
KustutaIkka võivad, mul vaid jäi mulje, et sa loed neid üheks ja samaks.
KustutaBBC-s on täna esilehel artikkel "mis on primaatide edu saladus".
Ma muidu arvan (nagu vists notsugi), et areng on suhteliselt suvaline / juhuslik / sihitu ning et mitte kellelegi ega millelgi pole mingit suuremat plaani. Ei loodusel, ei liikidel, ei riikidel. Eesti võib oma metsa mingi poliitilise või majandusliku jama tõttu täiesti nulli raiuda - nagu suur osa Euroopast seda vist kunagi tegi - ja seda ilma mingi sihita. Eesti kui rahvuse allesjäämine on minu arust üldse ühe konkreetse päeva halva ilma tulemus (Põhjasõja esimene Narva lahing, kui tuisk oli Rootsi selja tagant), nii et mis plaanidest me siin räägime, me lihtsalt kogemata oleme alles ja kõik.
Huvitav oleks muidugi teada, milline on ajalugu tuhande või miljoni aasta pärast ja mida ta inimkonna praegusest etapist arvab. Või kas keegi siis üldse teab, et inimkond eksisteeris. Või kas mõni olend on üldse tasemel, et tema kohta võib öelda "ta teab"....
Eks ma küsingi retoorilise küsimusi ja ma tean, et see pole õige koht. Aga see st blogi on hea koht need enda jaoks kirja panna.
KustutaKui tõused hommikul üles ja küsid endalt, et kui vihmauss pole "on sest lihtsalt on" või kuusepuu või sääsk. Vaid nad on oluline tükk suurest seotud süsteemist ja nende kadumine sunnib ka kogu süsteemi muutuma, siis tekib ju küsimus inimese rolli kohta selles süsteemis.
Mhmh. Ma kipun retoorilistele küsimustele siiralt ja põhjalikult vastama ja siis inimesed on nagu "möhh, jäta nüüd oma jauramine ja hakka normaalseks". :)
KustutaKui nüüd tohib võõras blogis niiviisi öelda, siis Kaur, sinu jauramine ongi see, mis teeb blogosfääri kommentaariumi lugemisväärseks. Ja Notsu. Ja Morgie (kuigi tema satub harva, aga see-eest alati sulakulda kommenteerima). Jaura ikka (kui blogi perenaine muidugi lubab)!
KustutaMinu poolest võib vabalt arutada ja fantaseerida ja vaielda :)
KustutaMis ma muidu seda kõike kirjutan
Inimese kadumine mõjutaks kah teisi liike, inimkaaslejaid eelkõige.
KustutaAga mingi liigi praegusel hetkel olemasolemise põhjused ja see, kui palju ta teisi mõjutab, on minu arust kah kaks ise asja.
Hüpoteetiline utreeritud näide: kui mingi maagilise mutatsiooni tulemusel tekiks liik, millel ei ole keskkonnast mitte midagi vaja ja mis seetõttu ei suhtlegi keskkonnaga - ei söö, ei heida välja, bioloogiline perpetuum mobile, täiesti eneseküllane - siis oleks tal ideaalsed võimalused alles püsida ilma, et ta üldse midagi mõjutaks.
ja ökonišš ei tähenda mitte võimalust Loodusele kasulik olla ja tema tasakaalu säilimist teenida, vaid lihtsalt võimalust konkreetses kontekstis ellu jääda ja järglasi anda.
KustutaKindlasti on sul õigus. Ja ilmselt on see üks põhjusi, miks religioonid on tekkinud. Et õigustada oma olemasolu :)
Kustuta