Tegelikult oli nii, nagu ma kahtlustasin- uuendatud reeglid alkoholi reklaamimiseks tehti just 2005 aastal. Kuna seadust on kehv lugeda, panen siia viite EPL kokkuvõttele.
Jah, hr. Noopil on õigus- reklaam muudab brandieelistusi ning ei pane sind tarbima toodet, mille vastu sul huvi puudub, mille sihtgrupp sa pole. Kuid kui me räägime noortest inimestest, siis on väga vähe 12 aastaseid, kes on kindlalt otsustanud hakata karsklasteks. Seega, nad on avatud, uudishimulikud, ilma tarbimis- ja brändieelistusteta st potentsiaalne sihtgrupp. Valmis tarbima toodet, mis muudab su edukaks, lõbusaks, hinnatuks jne.
Ehk siis, väita, et reklaam pole suurendanud alkoholi tarbimist on pisut demagoogiline. Me ei tea, millised oleksid numbrid siis, kui tookord poleks reegleid karmistatud ja reguleeritud.
Tõsi, me ei tea ka vastupidist- kas tarbimine oleks vähenenud, suurenenud või jäänud samaks, kui reeglid poleks muutunud.
Asju võiks vaadata nii nagu need on.
VastaKustutaEhk, et kas Eestis on alkoholi liigtarbimine või ei.
Väidaks, et nii tillukesel rahvusel ei ole eriti mõistlik propageerida tervist kahjustavaid tegevusi&tooteid...eriti ajal, kus mitmed inimgrupid on väga mures jätkusuutlikuse liinis jms.
Jah, alati saab rääkida, et soomlased joovad rohkem ja venelastest parem ei räägigi, kuid kas asjalik inimene õigustab enda olukorda alati läbi naabri, kellel on kehvem olukord?
Jah, Eesti on õnnelik riik, meil on alati Läti, Venemaa ja Kreeka, keda saame alati alavääristada ja ennast seeläbi paremini tunda. Samas, kas poleks aeg vaadata ka iseendale näkku.
Statistikaid on väga erinevaid, nagu ikka, vastavalt vajadusele.
Uuring näitas, et Eestis sureb keskmiselt 2000 inimest alkoholist tingitult iga aasta.
Öelda, et Eestis puuduks perevägivald, mis enamasti taandub siiski alkoholi liigtarbimisele, ei oleks vast kohane.
Lugedes artikleid, kus tööotsija igatseb käte, jalgade ja KAINE peaga mehi - viitaks ka nagu millegile. Tervis ei ole ka minu teada eestlastel liiga korras. Liiklusõnnetustest rääkides ei saa ka väita, nagu need oleks enamasti kaine pea ja hea tuju tagajärjed.
Kui nüüd tulla tagasi reklaami juurde, siis jah, eks vaidlemisruumi jagub. Coca-Cola omal ajal tõestas ilmekalt, et kui reklaam ära jätta, on tarbimine kärmelt langustrendis. Väita, et reklaam on pelgalt uute toodete presenteerimine on pehmelt öeldes naeruväärne.
Laps, kes kasvab üles reklaamimullis, kus lahedad tibid&tüübid kaanivad lahedatel pidudel erinevaid eriti lahedaid jooke annab ilmselge kuvandi. Kuvandi edukatest meeleolukatest seltskondadest, mille oluliseks faktoriks on alkohol.
Ah, mida ma seletan, lause, et reklaam ei suurenda tarbimist on paras väide hullumaja kandidaadile.
No tõësti :)
Firmad tõesti promovad iga kuiselt mõnda uut toodet vaid sel eesmärgil, et juba tarbival seltskonnal oleks võimalikult mitmekesine. Nad ei taha kunagi uusi tarbijaid juurde, ei soovi käivet suurendada ega midagi :)Just seetõttu ongi edukate firmade suurimad kulud reklaamis.
Jah, just nii ongi!
Ja poliitkud on kõik ausad ning ei valeta kunagi, sest neid on valitud ja neil on suur kohusetunne!
Ärimehed on kõik olnud ajalehepoisid ja sendi haaval endale miljardid teeninud.
Just, selline ongi elu :D
Vahest ma lihtsalt mõtlen, et kuidas saavad täiskasvanud inimesed taolist ... asja rääkida. Et kas neile makstakse hästi palju selline olemise eest, on nad äkki veidi ..., või midagi kolmandat.
Et kus on inimesed, kes suudaks hetkekski näha asju, kasvõi osasid asju elus, veidigi reaalselt? Ei ma ei mõtle sugugi, et aint mustades toonides, et kõik oleks paha vms. Oh ei, aga no lauslollust, kõrgelt haritud ja lugupeetud inimese suust, on veidi naljakas vaadata. Kuidas on võimalik taolisi inimesi tõsiselt võtta, usaldada neile juhtivaid kohti jms. On äkki kuskil mõni kursus v koolitus, mis aitaks mõista taolist ...?
ps! Ainuüksi fakt, kui kiivalt alkotootjad kinnitavad meile, et reklaam ei suurenda tarbimist, peaks andma nupukamatele väikese vihje :) Kui see ei oleks seotud tarbimismahtudega ning otseselt firmade kasumitega, ei oleks ju millegi üle üldse arutada. See, et poodides on alkoholi toodete sortiment praktiliselt konkurentsitult suurim, ei ole normaalne. Sellest peegeldub vaid alkolembus ja mitme suurtootja ning vahendaja võim riigis. See valik ei oleks nii suur, kui tarbimine oleks kasin. Sama ka mahuga. Seda ajal, mil nii mõndagi tavatarbe eset, on terves vabariigis vaid kahte-kolme sortimenti ning ei hakkagi kunagi rohkem olema.
See on ilus näide suurtootjate lobist ja nende võimust.