Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 23. veebruar 2023

Parem maailm

Mõned müüdid on visad kaduma. Ning ajakirjandus aitab neid võimendada- sa ei saa häid pealkirju ja kilkke turvalistest, positiivsetest arengutest.
Ma käisin seminaril, kus sain täieliku " päriselt!" elamuse. Küsisin ja sain loa neid materjale ka teiega jagada. 
Biojäätmetega ma hakkama ei saa. Aga purepakkide ning plastiku pakendikonteinerisse panek, kassikonservitooside eraldi kogumine on vähemalt minu jaoks täiesti jõukohased tegevused. Jah, võib arutada ning vaielda, kas ümbertöötlus on lõppkokkuvõttes keskkonnale parem ning vähem ressursimahukam, aga metalli, klaasi ja paberi osas tasuks siiski anda oma parim.
Ilmselt ma suunamudija pole, aga kutsun siiski.  Palun aita materjalidel jõuda õigesse konteinerisse ning läbi selle säästa Eesti metsi ning ära hoida uute kaevanduste vajadust.

Alljärgnevad numbrid käivad nimetatud firmade konteinerite kohta. Võimalik, et ka teised tegijad on tublid, mul lihtsalt info puudub.
Eesti Keskkonnateenused, Waste, RPpakend, Paikre, Ragnasells, Pakendiringlus.
viies oma prügi nende ettevõtete konteineritesse, võid olla kindel, et klaasi, metalli, plastiku ja paberiga juhtub alljärgnev.
Ma pole mitte ühegi firmaga kuidagi seotud ning mulle ei maksta selle postituse eest :)

Klaas. 
Klaasi on võimalik 100% taaskasutada, saab uusi purke- pudeleid, klaasvilla, ehitusmaterjale. 
Täna kogutakse kokku ca 70%., segaolmejäätmetesse  jõuab ca 20 tonni. See klaas läheb raisku, jõuab prügimäele ning uue klaasi tootmiseks vajame me järjekordset liivakaevandust.   

Papp ja paber
Samuti võimalik 100% taaskasutada. Minu jaoks oli üllatav, et segaolmes on samuti ca 23 tonni st ca 60% läheb täna ringlusesse, Papp ei haise, seda on ju ometi kerge eraldi koguda. Samas - papi kogus on täna suurim kokku kogutust (tonnides). 
Enamus kokku kogutud papist liigub Eestist välja, Eestis kasutab Räpina Paberivabrik AS

Metall
Võimalik taaskasutada 100%, taaskasutatud metalli kasutamine säästab  sõltuvalt materjalist ca 60-95% energiat. Täna läheb ringlusesse ca 60%
Metalle sorteerib magnet. Alumiinium jmt korjatakse välja käsitsi, seega on tegelikult ok, kui panna nt teeküünlatopsid eraldi koti sisse.
Eestis välja sorteeritud metall liigub reeglina Eestist välja kokkuostjatele.

PAKENDIKONTEINERISSE
Joogikartong- st purepakk, komposiitpapp
(kiletatud papp)
Vähemalt minu jaoks kõige suurem avastus. Ei lähe põletusse. Ei lähe prügimäele, KUI sa paned pakendi pakendikonteinerisse. Piimapakk purustatakse, leotatakse ning kihid eraldatakse. Papp läheb ringlusesse. Pakendi muudest osadest tehakse ehitusmaterjale.

Ei pea eelnevalt pesema. Oluline, et ei määriks teisi pakendeid.
Sel aastal on lootus leida 100% ringlusessevõtt joogikartongile ja topsidele, kuna Eestis alustab tööd purepakkidest ehitusmaterjale tootev firma.

Plastik.
Kõige problemaatilisem materjal. Täna läheb ringlusesse ca 45% ning ka kokku kogutud kogus on suht väike.

Prügisorteerimistehases on moodsad sensorid, mis sorteerivad välja materjalid, mida saab taaskasutada/ümber töödelda. Kuidas sa tead, milline plastik on ? pakendil on see alati kirjas. Enamik jogurti/salatitopse on täna PP ja enamik pudeleid PET. Välismaa toodangu puhul tasub vaadata ja veenduda.
Kõige nõmedam on komposiitmaterjal, segaplastik. Toidupakendite (nt juustukile) puhul on see täna paratamatu, kuna toiduainete säilimiseks on vaja õhubarjääri. Aga teadlased töötavad usinalt. Vaatame, mis tulevik toob :)

PP- kasutakse uuesti suunatulede, aku osade, nagide jne tootmiseks. Eestis Neular OÜ
LDPE- tehakse prügikastid, ümbrikud jmt. Orkos Estonia OÜ
HDPE- sellest saavad kodukeemiapudelid, aiamööbel jmt. Weerec OÜ
PET valmistatakse uusi toidupakendeid, mööbel jmt. EstPak Plastik AS

muu plastik. Purustatakse ja kas kasutatakse betoonplokkide valmistamisel liiva koguse vähendamiseks, või põletatakse.



17 kommentaari :

  1. Aitäh selle postituse eest. Tutvusin nüüd valla jäätmeveo uunedustega ja tundub, et pakenditele on leitud mingisugune lahendus.
    Biolagunev läheb meil kõik kompostihunnikusse ja seal kas laguneb või on hiired-jänesed rõõmsad... ja paber-papp, mis põletamist kannatab, läheb muidugi tulehakatuseks. Pikapeale jääkski siis segaolmejäätmeteks meie puhul hmmm... vanad jalatsid ja joped? Sest jopedest kaltsuvaibamaterjali ega muud tarvitatavat kraami ei saa ja see on tegelikult uskumatu, millise tempoga isegi kvaliteetsed jalanõud poisslaste jalas lagunevad.

    VastaKustuta
  2. Pakendikonteinerisse kogutava materjali osas on mul kõhklusi, sest meie jäätme-eeskiri ei ole nii selge kui enne praegust korralduse muutust.

    Nt veinipudelid ja munapakendid - kuhu paneksite? Ma ise paneks pakendisse (juhend meil lubab), aga hetkel munapakend läheb emale pikeerimiseks ja põletamiseks, olenevalt aastaajast. Naabrid panevad olmesse ja ma ei tea, miks... Kui mul on kodus taarat (umbes kord aastas koguneb), siis viin koos taaraga ära, seal on eraldi konteiner klaasile, aga kui vaid 1 veinipudel a la kvartalis, siis läheb pakendisse. Ilmselt ei ole ok, ma ei tea.

    Plast. Ma olen siiani pannud ka kõik pestud koogi- ja salatikarbid pakendisse, aga ma ei ole kindel, kas see on ok. Samuti lähevad mul sinna hakklihakarpide alused, pestud; küpsisekarbid kaanega, salatikarbid kui koju satuvad jms. Pestud purgid, mis moosipurkideks ei sobi (juhend lubab). Piimapakid jne. Pakendisse lähevad ka mullikiledega ümbrikud ja lainepapist postipakid jne. Tükeldan muidugi, et ruumi jaguks teistele. Ilmselt peaks vedama autoga paberi- ja papikonteineri juurde, aga see on meil kogu aeg täis (inimesed veavad sinna ajakirju nt, mis minu meelest ei käi paberisse). Maale mul neid ei lubata põletamiseks tuua, liiga intensiivne ja tekitab tahma. Seega - konteiner.

    Minu meelest enne oli süsteem kuidagi selgem, nüüd kui meile maja juurde tekkis pakendikonteiner, üllatas mind nende juhis (nt miks klaas peaks olema pakendis, mitte eraldi?), aga ehk siis tõesti on sorteerimistehnikad nii head, et saabki töötlemise käigus juba eraldada ja ei pea nii detailselt kodus mässama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vein - vastavasse klaasi kasti, munakarbid - otse munakasvatusega tegeleva sugulase kätte. Aga munakarbid on ilmselt nii papp kui pakend ja sobiks mõlemasse.

      Kaur

      Kustuta
  3. Eh. See kiri peaks minema jäätmekäitlust KORRALDAVATE spetsalistide kätte. Mina kui kodanik käitun nii nagu korteriühistu ette näeb. On klaasi jaoks eraldi kast? Selge - panen klaasi sinna. Ei ole? Ei pane. Täiesti mõttetu on kodanikult nõuda mingite märgendite vaatmist ja "PP, PE, PE+PX" vahel vahe tegemist.

    Suured ühiskondlikud protsessid töötavad ainult siis, kui massidel on neid lihtne teha ja/või majanduslik kasu sees (pandipakendid).

    Aga aitäh ütlemast, et pakendite taaskasutus on kõrgem kui me ise arvame.

    Meie muide peseme piimaüpakke - endal parem, ei lõhna kodus. Aga kui ma vaatan naabrite prügi, siis kaob igasugune lootus ja usk inimkonda ära :)

    Kaur

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõus selles osas, et süsteem võiks olla lihtne. Inimesed tahavad sorteerida, ma siin näen, et on huvi. Aga kui jälle muutub midagi KÜs ja jälle tuleb uus kast uute reeglitega, siis kaob huvi.

      Meil vahepeal läks veel ses osas segaseks, et olid papi ja paberikonteinerid, mis valla omad. Kahes kohas suure alevi peale ja kogu aeg pilgeni täis. Jälle kirjuta valda ja luni, millal tühjendus tuleb ja kas saab kasutada... Ja siis tekkis kortermajade vahele ka suur konteiner, inimesed nii rõõmsad, sest seda tühjendati regulaarselt ja lähedale oli nüüd viia. Kuni selgus, et paari kortermaja omanikud KÜ sees (meil ca 10 maja ühes) panid jõud kokku ja rentisid, siuke draama oli! Et tasuta vedu jah, aga rendikonteiner ja võõras ära tule :D

      Kustuta
  4. Kauriga suht nõus, asi peaks olema võimalikult lihtsaks. 90% minu olmeprügist on ilmselt kahjuks pakendid, sest KÜ pakendeid ei kogu ja lähim avalik konteiner on kilomeeter suunda, kuhu ma niisama iial ei satu. Kohaliku poe kõrvalt kadus ka klaasikonteiner ära, Tallinna kodulehe konteinerite kaart väidab muidugi, et see on seal olemas, eks pean nurga taha piiluma, kas on tagasi tekkinud ja saan jälle klaasi eraldi viia - poodi minnes pole probleem klaas näpu otsa kaasa haarata, nii laisk ma pole :)
    Ja kui munakarpide sorteerimise kohta uurida, siis võib leida, et neid võib visata nii olmesse, pappi, pakenditesse kui ka biosse, väga mitmekülgne jääde.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas mitte sellest aastast ei ole lausa kohustus KOVi piirides KÜdel liigiti prügi sorteerida? Ma ei jõua praegu vaadata, aga me just selle argumendiga omale biokonteineri lisaks pakendile ja olmele saimegi. Vald veel kompenseeris miskise meetme raames, ostsime välja.

      Kustuta
    2. Ma viimati lugesin, et muutub kohustuslikuks bioprügi kogumine ja seda me teeme, lisaks paber+papp. Pakendikaste mu meelest siin kandis (Põhja-Tallinn) KÜ-de hoovides ma pole peaaegu näinudki.

      Kustuta
  5. Kiidan teadmiste/kogemuse jagamist!
    Alati kui loen, tärkab minus entusiasm, nagu kevadisel esimesel paiselehelm ja kolletub sama kiirelt kui tärkas. Elades eramajas - on üks sega-olmeprügikast. Jah, viin klaasi 2 km kaugusele kogumiskonteinerisse, mis on alati ääreni täis (teavitan sellest kohaliku vallaviletsust), suuremad jäätmed jäätmejaama, sh kogun eraldi paberi/papi/riided jms. Biojäätmed komposti. Kõik ülejäänu segaolmeprügisse... ja seal sorteerimist jagub.
    Eramute omanikele võiks olla nt 4se jaotusega prügikast, iga osa eri värvi...see tähendaks ka koduse prügikapi täiustamist ja kuidas see prügiauto seda tühjendab? ei ole veel välja mõelnud.
    Meie sorteerimine planeeti ei päästa kui muu maailm järgi ei tule, äsja nägin üht dokumentaalfilmi Kesk-Ameerikast ja hirm tuli peale, milline laga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma elan kvaasi-eramajas ning prügifirma pakub pakendikoti äraviimise teenust - kott tuleb neilt ja kindlal päeval tuleb see hommikul vara värava juurde viia. Kord kolme nädala tagant, kui ma õigesti mäletan. Aga kardetavasti oleneb see prügifirmast.

      Kustuta
  6. Prügimajanduse koha pealt toetan sorteerimist ja mahu vähendamist esteetilise vaatenurga poolt. Tõepoolest tore kui tekib minimaalselt jäätmeid, mis prügimäele jõuavad.

    Samas realistlikult prügisorteerimine ja mahu vähendamine ei saa kunagi ilma sunnivahenditeta edukas olema. Inimene on loomult mugav ja kui sorteerimine eeldab natukenegi suuremat pingutust läheb asi käest. Eriti demoraliseerivalt mõjuvad aeg-ajalt lekkivad faktid, et prügifirmad kallavad sorteeritud kraami kõik rahumeeli prügimäele kokku, sest nii on odavam, kasum suurem. Vahelejäämise puhul tehtavaid trahve nimetavad nad "cost of business" just nagu poed kutsuvad varastamisest tulenevaid kahjusid.

    Kokku kogutud sorteeritud paberjäätmetest jõuab erinevatel põhjustel vaid umbes pool taaskasutusse. Üle maailma läheb plastikust vaid 9% taaskasutusse, ülejäänud prügimäele, metsa alla või ookeani. Ei teagi mis tsivilisatsioonile ohtlikum - meteoriidi pauk, AI, tuumasõda või prügi ja saasta sisse uppumine ;P

    VastaKustuta
  7. Aitäh, Indigoaalane, järjekordne mõtteid tekitav postitus. Panen kaks neist kirja:

    Esiteks, plastikust. Nii teie seal kui meie siin võime küll kodudes tublid olla ja sorteerida, kuid samal ajal öko-imperialism lokkab: „Many wealthy countries send their recyclable waste overseas because it's cheap, helps meet recycling targets and reduces domestic landfill. The European Union is the largest exporter of plastic waste, with the US leading as the top exporter for a single country.” (Püüdsin linkida, komm ei läinud läbi. Sarnast infot leiab googeldades rohkelt.)

    Teiseks. Pakendite pesemisest. Teil seal ehk pole see teema küll akuutne (veel?), aga meil siin USA lääneosas on tuleb tõsiselt kaaluda, kas ja kui palju on mõtet pakendeid pesta, kuna vee kui loodusvaraga on kitsas käes, ja aina hullemaks läheb. Ühesõnaga, minu kui kohusetundliku kodaniku valikud on: a) saata pesemata pakend mitte taaskasutusse, vaid prügimäele ja b) kulutada pakendi taaskasutuskõlblikuks muutmiseks vett, samal ajal kui California ja Arizona ja Utah jt lähipiirkonna osariikide reservuaaridel põhi paistab.

    Aga muidu, ma suures plaanis Kauriga nõus.

    VastaKustuta
  8. selle prügikolonialismi tõttu - ja ka muidu - tundub ikkagi kõige parem üleüldse oma prügi hulka vähendada. Järjekord reduce-reuse-recycle, eks ole, kus ringlusselask on see kõige viimane valik, halbadest valikutest parim, mitte ise päris hea.

    Kuigi minu puhul kipub see võtma sellist vormi, et ma keeldun asju üle mõistuse kaua prügiks tunnistamast, käin väga auguliste t-särkidega ja kui juba seljast ära kukuvad, suunan potentsiaalsete põrandalappide kotti jne, mis tähendab, et kui ma üksi elaks, oleks mul suur oht teha lihtsalt oma kodust prügimägi.

    VastaKustuta
  9. Ma omas mullis alati eeldan, et kõik inimesed sorteerivad enda prügi suuremal või vähemal määral. Ja siis Eestiskäies ikka üllatun, kui vähe seda tegelikult tehakse, inimestel pole üdse harjumust sees. Muidu nii roheline ja öko riik ju... Samas jälle, kui ikka kortermaja ees on ainult segaprügikast, siis kes see ikka kusagile kilomeetrite kaugusele vedama hakkab...(kuigi...paljud viitsivad isegi metsa alla viia...) Ses mõttes mulle meeldib Hispaania süsteem rohkem, et prügikastid on kõik linna omad ja väga hästi orgunnitud, nii et alati on kusagil lähedal see värviliste kastide joru kättesaadav. (ja pole kemplemist, et kelle prgikast. kõik kastid on kõigi mad noh) Üleüldse see, et Eestis peab prügiveo eest ühistu või majamanik maksma ja ise kastid ostma ja... nii veder ju?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil siin väikeses usa ääremaakogukonnas on inimesed üllatavalt keskkonnateadlikud. Eramajade juures on ainult üldprügikastid, aga linnapiiril on kaks jäätmejaama, rahvas viib ise oma recycling kraami sinna. Kusjuures selle eest ei anta mingit kommi, lihtsalt inimesed peavad vajalikuks nii teha, kuigi sõita tuleb head mitmed miilid.

      Kustuta
    2. Loodetavasti jõuame ka kunagi sinna. Ma mõtlen, et isegi sellest, kui konteineri omanik pole korter vaid linnaosa, oleks juba abi

      Kustuta
  10. Prügi hulga vähendamine käib vastu meie armsa kapitalismi ideele. Rohkem käivet, rohkem kasumit! Rohkem importi ja eksporti! Toome Kagu-Aasiast järgmise laevatäie kontenereid t-särkide või telekate ja autodega ja püüame selle võimalikult kiiresti tarbijale üle anda, ja siis uuele ringile!

    Sest pakendid pakendiks, prügisse lähevad lõpuks KÕIK ostud, mida me teeme. Olgu see uus tass või uus maja.

    Ainus päriselt aitav asi on ühiskonnakorralduse muutumine. Aga see on VÄGA valus muutus.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!