Mul oli karust nii nii nii kahju. Sest ma ei oska välja mõelda mitte ühtegi võimalust kuidas jõuab karu õue. Tee äärde. Kukkus aknast? Mu oma laps tegi kord koolieelikuna akna lahti ja pildus järjest sealt asju välja. Ma sain peaaegu infarkti. Õnneks laps ise välja ei lennanud ja suurema osa kraamist leidsime õuest üles. Või läks laps lasteaeda ja karu pudenes käest ning kärsitu ema ei pannud tähele?
Lugesin hiljuti Pötzsch- i raamatut Kerjuste kuningas. Põhimõtteliselt Indrek Hargla, aga 2 aastat varem kirjutatud ja väga põnev. Tegevus toimub u 1660-datel. Esimest korda elus tajusin lugedes, et oo- aga ma ju tean seda aega. Siis elasid mu esivanemad. Näiteks Sarapu Miko sai 1687 aastal poja Johani, kes hiljem abiellus Ringlise Jako Maiga (sünd 1689). Ning 1674 aastal sündinud Kangru Märt ja 1685 aastal sündinud Hindriku Mari ja 1690 aastal sündinud Reet ja Hans, (kelle isa Sõnni Mats suri 1738 aastal) olid samuti mu esivanemad jne. Reaalsed inimesed, mitte raamatukangelased.
Ma olen ka varem maininud, et mulle tollane ajastu ei meeldi. Pötzsch on ajastu, tegevus toimub linnas, olme kirjeldamisel eriti helde- kui räpane, haisev, must kõik oli.
On üsna loogiline, et kui prügindus on korraldamata, siis seda prügi tekib- vt India või Lõuna- Ameerika vaesed riigid. Aga asi, millest ma aru ei saa, mis prügi keskajal tekkida üldse sai? Natuke toidujäätmeid? Ma keeldun uskumast, et tollal lasti toidul raisku minna. Plastikut ju polnud. Pakendeid polnud. Pötzchi loos esineb palju väikeloomade korjuseid, aga no päriselt? Mis taud neid kasse-koeri tabas, et neid sadades otsa sai?
Jah, reovesi ning fekaalid.
Meile on aastasadu räägitud, et need lennutati aknast välja tänavale. Mul puudub kompetents vastu vaidlemiseks, aga päriselt? Kui sina elaksid keskaegses linnas. Viskaksid aknast välja oma ööpoti sisu ja seejärel kõnniksid oma pika seelikuga sealt läbi? Kus on loogika. Vähemalt tollest raamatust tuleb välja, et paljudel on ikkagi Regensburgis ka oma väike õu, kus loomi peeti. Miks sa ei vii seda ööpoti sisu sinna ? Mina oleks küll viinud.
Internetist leidsin väite: sõna «peldik» oli eesti keele sõnaraamatus sees juba 1660. aastal, polnud Eesti Vabariigi algusaastatel taluelu uurimas käinud tudengite märkmete järgi paljudes taludes käimlaid, ja neidki, mis olemas olid, ei kasutatud alati.
1660 aasta ja 1920 aasta vahel on ligi kolm sajandit. Kuidas me seda ikkagi teame ja niimoodi järeldame? Seda, et kempsu nn putkana polnud, ma usun, aga kõikehõlmavat räpasust mitte. Võta ükskõik milline kirjandusteos ( eriti Vene omades). Mida vaesem pere, seda rohkem küürib põrandat- me oleme küll vaesed, aga puhtad.
Selle teadmise valguses on mul hea teada, et minu esivanemad elasid kõik maal. Vaevalt nad olid nii rikkad, et mitte anda toidujäätmeid sigadele ning põllule rammu.
Ma olen veendnud, et maal elasid puhtad inimesed.
Postitasin karu kuulutuse oma kogukonna lehel. Pool tundi hiljem oli karu kadunud. Loodetavasti jõudis koju Kati juurde tagasi.
Käisin hiljuti Kostivere / Vandjala / Maardu kandis. Tuul oli põhja poolt, ehk siis Jõelähtme prügila poolt. Autost välja tulles oli tunne, et siin me üle paari minuti vastu ei pea, selline lehk oli ümber.
VastaKustutaMitme tunni pärast autoni tagasi tulles oli tuul samalt poolt, aga meie seda enam ei tundnud.
Käisin eelmisel aastal mitmel lõunamaal. Meie mõttes elavad nad sitahunnikus. Sitamäel. Kaelani selle sees. JÄLE. Kohalikke ei häiri aga ÜLDSE.
Inimesed harjuvad kõigega. Võib-olla 21. sajandist ajamasinaga 17. sajandisse sattund inimene oleks alguses hädas, aga see läheks väga kiiresti üle. Igatahes poleks hais, prügi ega hügieen miski, mis sind kui püsielanikku häiriks.
Praegu haiseb? Muidu on reeglina hull siis kui hakatakse neidsamuseid jääke põldudele laiali vedama. Praegu oleks nagu varavõitu... Kevadeti on kohutav, tuul lennutab seda haisu mitmete kilomeetrite kaugusele, akent ära üldse ava. Jüri, Vandjala, Loo, Lagedi, Jõelähtme jne. Kestab mitu nädalat, on KOVi kaevatud ja õiendatud, ei miskit. Miskine vedel ollus, mis laagerdub põldudel, kuni sisse küntakse... Väidetavalt "linnuvabrikust" kuskilt.
KustutaKehra pool on paberivabrik, mis on haisenud nii kaua kui too eksisteerib. Ja kohalikud EI TUNNE, ses osas on sul õigus. Stabiilse lebraga harjutakse väidetavalt.
Vanaema juures võisime selle lebra järgi ilma ennustada. Kui Kehra hais vanaema taluni jõudis, oli ilmamuutust oodata. Ja Kehrast oli vanaema talu ikka väga kaugel...
Konkreetselt eelmisel laupäeval haises, selline rammus ja magus hais :) Ma käin seal prügila ümbruses Jõelähtme metsades rattaga sõitmas mõnikord, sama lõhn, tuule suunast sõltub levimise suund.
KustutaKehrat ma muidugi tean kah.
Sellist fraasi oled kuulnud nagu "s-alepik"? Olid spets võsad, kus asjal käidi ja talvel laudas loomade juures. Loe Heikki Pärdi raamatuid, ta on seda põhjalikult uurinud. Meil üks kohalik koduloouurija on rääkinud konverentsidel, et kui asundustaludesse hakati kuivkempse sisse ehitama, naersid naabrid asundustalude omanikud välja. Kes siis essu tuppa tassib :D
VastaKustutaKeskaeg. Ma olen korra juba soovitanud - Le Goff. Teda on palju eesti keelde tõlgitud ja ta on üks parimaid selle aja käsitlejaid.
Ilmselt on neil kõikidel õigus. Aga ikka. kuidas nad seda nii täpselt teavad?
KustutaMind ei veena see, et kusagilt on leitud pinnakiht, mis koosneb prügist- aga äkki see konkreetne koht oligi prügimägi? 19 saj käidi lepikus, keegi mäletas ja rääkis. Aga kuidas me teame, et 1600 niimoodi oli.
Kempsude kohta ma tegelikutl usun. Aga muu rämpsu osas. Maeiteamaeitea.
Oli vist Knossoses, kus giid väitis, et külmas kiviruumis basseini kõrval olev kivitool kuulus nn kuningale. Ma jäin eriarvamusele, tõestatagu, et polnud saunamehe tool :) :)
ma ei viitsi praegu raamatutest vaadata, aga väike guugeldus ütles, et vähemalt keskaegses Londonis ei peetud rupskite ja sita tänavaleloopimist heaks kombeks, aga seda juhtus. Kuidas me seda teame: trahviprotokollidest, mis ütlevad korraga nii seda, et see oli keelatud, kui ka seda, et tuli ette (kuna oli, keda trahvida).
KustutaVarauusaja kohta (millest sina räägid, 17. s, eks) ei tea, aga tõenäoliselt see kord väga ei muutunud. Iseasi, et 17. sajand oli keskajaga võrreldes süngem, näljasem, külmem ja rahutum, võib-olla oli siis üleüldse rohkem antisotsiaalset käitumist.
notsu olin, aga blogspot varjab.
Kustutaguugelduse esimese tulemuse link ka
Kustutahttps://www.reddit.com/r/AskHistorians/comments/3poo8e/people_used_to_throw_their_shit_in_the_street_in/
ja mul on ka idee, miks ettekujutus solki tänavale loopivatest keskaja-varauusaja inimestest nii lokkab: 1) tänapäeva inimestele meeldib uskuda, et nad on varasematest hirmus palju paremad ja targemad, seega on tore neid lollakatena kujutada; 2) mõni loopimise üksikjuhtum pälvis juba toona palju tähelepanu JUST sellepärast, et see oli haruldane ja sai seejärel ajalookirjeldustes samamoodi ebaproportsionaalse tähelepanu. Ajalooliste käibetõdede tegemisel kehtivad samad reeglid, mis päevauudistes. "Inimene hammustas koera" ehk "keskajal oli kombeks koeri hammustada!"
Kustutarõiva-ajaloo tüüpnäide on "nii pika ninaga kingad, et nina tuli ketiga pahkluu külge kinnitada". üks moefriik käis sellistega, kõik rääkisid, kirjutasid ja naersid, ja nüüd räägitakse inimestele hansapäevadel jms populariseerimisürkadel, et "keskajal käisid kõik rikkad nii".
järgmine link, mis räägib, kuidas keskajal oli sibide amet olemas ja see oli heapalgaline. Aga vaesem rahvas tühjendas oma ämbreid ise - mitte küll enamasti tänavale, vaid kahjuks ojadesse. On üsna intuitiivne paha haisuga asjad endast eemal hoida, aga abstraktsemad veereostuse ideed vajavad tekkimiseks rohkem aega, eriti kui inimesi linnast väljas väga tihedalt veel ei elanud ja tunne võis olla, et keda see haisev oja, mis solgi linnast välja viib, seal ikka segab.
Kustutahttps://slate.com/human-interest/2013/12/did-people-in-the-middle-ages-throw-excrement-out-windows.html
KustutaSelles raamatus oli prügi jm koristamine timukate töö.
KustutaAga tsekkan lingid üle.Thnx
nüüd hakkas mul hoopis piinlik, et nii ebateaduslikud lingid panin. lihtsalt esimese kiire guugeldamise tulemus.
KustutaJust, protokollid, kroonikakirjutajad. Kirjaoskus oli ju olemas.
KustutaNotsu, ära muretse :) ma ei tee doktoritööd, niisama mõtteharjutused :)
KustutaAga nende kroonikakirjutajatega ma ka väga panuseid ei paneks.
Alates sellest et naiste nägemus oli praktiliselt kõrvale jäetud ning ka vaestega oli nagu oli.
Kui miljoni aasta pärast, kui inimkond uuesti tärkab uuritaks 21 sajandi elu, siis mis pilt meist jääb? Kuuuurija? Kroonika? Õhtuleht? (oletame, et veebist pole midagi alles ja on ainult kirjalikud allikad)
17. sajandil oli arvestatavalt kirjanaisi. Suurbritannias sirgus just siis esimene kirjutamisest elav naisterahvas, kelle hauale kõik naised selle saavutuse pärast Virginia Woolfi arust lilli peaks viima (Aphra Behn). Prantsusmaal naiste peetud kirjandussalongikultuur (preili de Scudéry, anyone? üks modernse romaanikunsti alussambaid madame de La Fayette? kuulus kirjakirjutaja markiis de Sévigné? ja ma nimetasin praegu üksnes kõige kuulsamaid).
KustutaPolitseiprotokollid on igal juhul hea allikas - ühe hoobiga info sellest, mis oli taunitav, kui ka sellest, mida tehti. Fännan ise samal põhjusel ajalooliste tantsuõpikute passaaže teemal "ärge nii tehke" - oluliselt kindlam info sellest, kuidas päriselt tantsiti, kui õpiku autori soovitused õige tantsimise kohta.
Mul pidi praegu süda seisma jääma, kohe vaatasin tugitooli poole, kus me karu istub, meil on just täpselt selline karu ja ma ka täna kloppisin/tuuseldasin rõdul katteriideid ja toda karu ka möödaminnes.
VastaKustutaMiks sa kaasa ei võtnud, kartsid, et karus lööb välja Trooja hobune?
Ei teagi :( aga ära ta kadus. Vast ikka leidis omaniku.
KustutaMa viimasel ajal leian üldse palju. Hiljuti leidsin retriiveri. Hakkas kaasas käima. Õnneks jõudis samuti enne koju, kui oleksin pidanud oma kassile tutvustama :)
Paarknd aastat tagasi visiteerisin ma Kesk-Eestis üht prouat (kohaliku külaelu vedaja, atraktiivne blondiin, põhikoolis õpetaja), kelle majapidamises puudus kuivkäimla, rääkimata vesitualetist. Kui põis pingesse läks ja ma pissiva poisiga ust hakkasin otsima, suunati mind õkva sitalepikusse - elumajast nii 50...60 m kaugusele. Küsisin peale äraaskeldamist, et kuidas talvel? Käin koolis ära ja kui ikka tungiv vajadus, siis kodus sealsamas lepikus, vastas õpetajanna. Rohkem me ei kohtunud:)
VastaKustutaMu isa meenutab kunagist reisi Vladivostokki. 5 korruselised kortermajad. Kemps oli õues....
KustutaEks meie esivanematel oli puhtusega ikkagi mõnevõrra nõrgalt - laudpõrandaid hakati elumajadele panema siiski suhteliselt hiljuti ja misasja sa seda muldpõrandat ikka kasid. Lapsed jooksid esimestel eluaastatel ju püksata ja häda juhtus sinna kuhu juhtus jne. Poisid said püksid jalga siis, kui oskasid juba kindla peale põit teadlikult kontrollida, tüdrukutele pükste luksust ei pakutud üldse. Ja lapsi majapidamises ikka oli. Teiseks toodi loomad talveks tihti eluhoonesse, et soojem oleks - sellestki tekkis eluruumidesse päris huvitavaid jäätmeid. Hea muidugi, et meie mail regulaarse saunatamise kommegi olemas oli, muidu võiks ettekujutus minevikust väga jube olla.
VastaKustutaRämpsu osas oli nii, et rämpsu tõesti tekkiski vähe. Kõik oli ju kallis - kes see siis klaaspudeleid metsa alla vedas või rauakola - raud oli hinnaline, klaasi majapidamistesse jõudis vähe. Plastikut polnud olemaski. Rõivad kasutati viimseni ära, jäänused launesid looduses piisavalt kiiresti. Puit lagunes küllalt kiiresti. Prügimägesid talude juurde on tulnud kõige rohkem nõukaajal, kui tulid uued materjalid ja tööstus arenes, kaubad (alates klaaspudelitest) muutusid võrreldes sajandi-paari taguse ajaga odavaks.
KustutaIgatahes soovitan ka Heiki Pärdi raamatut Eesti argielu. See annab päris põneva pildi, alates sellest, millal hakati kasutama voodilinu ja lõpetades hammaste pesu ajalooga. Ja andmed on võetud ERMi kogujate sajanditagustest päevikutest ehk siis otse elust enesest.
Ma olen aru saanud, et mitte tihti, vaid toodigi eluruumidesse.
KustutaJa ega selle puhtusega praegugi kiita pole. Vaadake nt kinnisvarakuulutusi või ETV tõsielusaateid. Vahel mõtled küll, et kuidas inimesed niiviisi elada saavad, aga no saavad.
No ka selle muldpõrandaga on nii ja naa.
Kustutahttps://novaator.err.ee/1608855503/lugeja-kusib-millal-tuli-talupoja-tuppa-porand-ja-ouele-muru