Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

laupäev, 26. märts 2022

Aju ongi olemas

Täitsa kreisi, mis juhtus. 

Õel tuleb sünnipäev ja tavapärane, mida kingiks tahad, ah pole midagi vaja. Räägime ja jõuame meenutusteni. Et nüüd on ta juba ise selles eas, et meid teise tuppa saata kingitust ette valmistama.

Vanasti, ilmselt nagu toona igal pool, kui oli sugulaste pidu, kupatati lapsed teise tuppa. Valmistasime seal ette eeskava, mida siis hiljem vanematele esitasime.

Viimati tegime üle aastakümnete  come backi enne koroonat ema juubelil. Läksime tädide lastega " korraks teise tuppa" ja esitasime kaanoni " mu viiul on tore..jne. ".

(Tegelikult me leppisime varem kokku ja tegime ka proovi, kuna paljud meist pole vahepeal nootigi laulnud). 

Igatahes oli see vaimustav üllatus ja kingitus.

Selle tulemusena hakkasin meenutama ja tuli meelde, kuidas täditütrega etendasime mustlanna lugu. 

Esimest rida mäletan. Edasi tühjus. Null. Vaikus. Isegi sisu ei mäleta.

Tänapäeval saab kõike internetist, lohutan ennast. Ja kujutage ette. Peale esimese rea, mitte midagi. 

Nüüd muutus asi põhimõtteliseks. 

Ma pole aastat 30 klaverit mänginud. Aga ükskord, kui sattusin klaveri taha. Selgus, et kui ei mõtle, vaata ega meenuta. Siis suudan paari lugu mängida. Aju ei mäleta. Käed mäletavad. Lihasmälu.

Hakkasin mõtlema, et sama. Ma ei mäleta sisu ega sõnu. Ma mäletan intonatsiooni, rütmi, žeste, liigutusi. Sama, et keha mäletab, aju  mitte.

Proovisin siis nii, et lülitasin välja meenutamise ja mõtlemise. Lasin end ainult rütmil kanda. Ja hakkas tulema! Vahepeal tegin muid asju. Siis jälle. Ja 12 tundi hiljem, vaatasin kella, oli luuletus olemas!

Ma olen täiesti rabatud. Kasutades moesõna ikkagist, selgub, et ka aju lihasmälu on olemas!

Kas ma võiksin selle meetodiga lõpuks ometi meelde tuletada kõik elu jooksul õpitu? Iseasi, milline võiks olla aldehüüdide valemite või partei kongresside teeside rütm. 

Igatahes. Siin see on. Ma kahtlustan, et ei teadnud seda ka algselt  täpselt ja õigesti. Vaevalt ma seda koolis õppisin. Seega, kui keegi oskab parandada, andke teada.

Lisatud hiljem. Loe Linda kommentaarist õiget versiooni.

Uno Laht "Mustlanna"

Narva söökla ukse ees, peatas mind mustlanna.

Anna käsi, seltsimees. Vasak käsi anna. 

Puiklen vastu kõigest väest, ei ta sellest hooli. Juba haarab kinni käest, uurib elujooni. Juba voolab sõnavoog, justkui Narva jõgi. 

Näen, mis saatus sulle toob. 

Näen, et otsid tuba. Alguses on pisarad. Käimist palju kordi. Pärast, suure kisaga antaksegi korter. Vaata ette, koli sisse silmapilk, muidu jääd veel ilma. 

Ja su teised soovid ka. Täide lähvad puha. Varsti võidad lotoga täpselt sada tuhat.

Hoiatan mustlannat: mitte ühtki kopikat sulle ma ei anna. 

Silmavalgeid välgutab, kõrvarõngaid kõlgutab ja siis uhkelt nähvab. 

Kopikat ei kerja ma, kui ei anna rubla. Elu sees ei leia sa omaette tuba...





14 kommentaari :

  1. Tuleb tunnistada, et väga hästi on meelde tuletatud. Originaal on siin:

    Uno Laht "Mustlanna"

    Narvas, söökla ukse ees,
    peatas mind mustlanna:
    "Anna käsi, seltsimees,
    vasak käsi anna!"
    Puiklen vastu kõigest väest,
    ei ta sellest hoolind.
    Juba haaras kinni käest,
    uuris elujooni.

    Juba voolab sõnavool,
    just kui Narva juga.
    "Näen, mis saatus sulle toob,
    näen, sa otsid tuba!

    Alguses on pisarad,
    käimist palju kordi.
    Pärast, suure kisaga
    antakse ka order.

    Ilus tuba, nagu pill,
    aga pea siis silmas
    - koli sisse silmapilk,
    muidu jääd veel ilma!

    Ja su teised soovid ka
    täide lähvad puha
    - Varsti võidad loosiga
    täpselt sada tuhat!"

    Väljapääsu otsin ma,
    hoiatan mustlannat:
    "Mitte ühtki kopikat
    sulle ma ei anna!"

    Silmavalgeid välgutas,
    pilguga mind nuhtles,
    kõrvarõngaid kõlgutas
    ja siis vastas uhkelt:

    "Kopikaid ei kerja ma
    - kui ei anna rubla,
    eluaeg ei leia sa
    omaette tuba!"
    (Kogust "Piimahambad", ERK, Tallinn 1954)

    Luulekogu kohta olen kirjutanud siin: https://tutarlapslinnast.blogspot.com/2013/06/piimahambad.html

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ole tuhandest tänatud !!!; Mul on väga hea meel ja nüüd on tulevaste otsijate jaoks kirjas ka :)

      Kustuta
  2. Ma olen ka kunagi väga ammu väga natuke klaverit õppinud. Nüüd, kui umbes korra aastas kuhugi klaveri lähedusse satun, siis mängin mõnda õpitud meloodiajuppi ainult käte mälu varal. Kõrv ka mäletab, kohe saab aru, kui mõni noot valesti on läinud. Ainus viis mingigi tulemus saada, on aju välja lülitada ja lubada kätel mängida.
    Aga et seda meetodit võiks ka mõne muu meeldetuletamise juures kasutada, selle peale ma poleks tulnudki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen samuti hämmingus. Loodetavasti polnud see üks ja ainus juhus :)

      Kustuta
  3. Minu aju on 29 aastat elanud ilma vene keeleta (välja arvatud vähem kui viis väga lühiajalist episoodi). Nüüd, arvestades oma töö iseloomu ja ukraina laste liitumist ka meie kooliga, olen püüdnud meelde tuletada... ja midagi tuleb! Hämmastav.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aju on hämmastav jah.
      Kui viitsid, võiksid kirjutada, kuidas neil lastel läheb. Sa oled loomult nii diskreetne, et oskad infot anda nii, et delikaatseid detaile ei paljasta, aga saad vähemalt julgust anda, et kas saavad üle ja hakkama?

      Kustuta
    2. Isiklikult mul nendega kontakti pole olnud. Püüame alati teha nii, et teisest riigist tulnud lapse ümber ei oleks miljon võõrast inimest, eriti kui ühist suhtluskeelt tegelikult pole. Kõrvalt olen näinud, et üks neljanda klassi laps on väga hästi vastu võetud, kõik suhtlevad Google'i tõlke abil ja saavad hakkama. Oma laps rääkis, et spordipäeval oli toosama laps olnud väga rõõmsa olemisega (ei ole mu lapse klassis, aga poeg muidu teab tolle klassi lapsi üsna hästi). Ühes klassis on koos kaks ukraina last, nood kulgevad juba kahekesi mööda koolimaja ja jutustavad omavahel. Keeleõpet see ei toeta, aga turvatunnet annab kindlasti. Kuna mina eriti nende vastuvõtmise ja koolikorralduse juures ei ole, ei tea päris täpselt, aga neile on korraldatud mingi distantsõpe emakeeles, nii et meil nad käivad oskusainetes, inglise keeles (sest see on kõigil tulijatel olnud A-võõrkeel) ja eesti keele algõppes eraldi õpetaja juures, kes vist ongi õppinud mitte-eestlastele eesti keelt õpetama ja saanud kõva kooli meie araablastega, kellega ju mitte keegi ei osanud rääkida. Toetame vajadust mööda ära, ega nendega praegu muud teha ei ole. Kes sõjakoledusi oma silmaga näinud on, need tegelikult ei saa mitte kunagi üle, aga õpivad selle mälestusega elama. Arvatavasti on koolidesse jõudnud alles esimene laine, kellest vast enamik otse pommide alla ei jäänud...

      Kustuta
    3. Mul vene keelega natuke sama teema, aga teises vaates, millel siin ei peatuks. Aga naljakas on see, kuidas mingid fraasid tulevad kuskilt sügavustest ja ootamatult. Tööalaselt pidi vene keelt rääkima viimati 1996. aastal vist, vbla ka vahel hiljem.
      Ja siis on fraasid, mis on jube tuttavad, aga meelde ei tule ja kontekst nagu ka ei aita. Lased mõtte lendu ja varsti viskab ette.
      Uus jama on see, et “keeledraiverid” on sassis ja see ajab hulluks. Loed ülemuse saadetud venek kirja, saad sisust aru, aga suuliselt otse tõlkimine on ulme. Ma pean vene keelest tõlkima eesti keelde, panema kirja màrksõnad ja siis mõtlema, kuidas õnnestuks see inglisse panna. Huvitav, kaua peaks praktiseerima kui see vahepealne etapp àra jääb?

      Kustuta
    4. Minu jaoks on kõige keerulisem erinevate keelte segamine. Kui on üks keel, siis aju toimib paremini.
      Aga selle mitme keele vahel svitšimisega ma ei harjunudki ära.

      Kustuta
    5. Just, ma tunnen, et üks nn peamine kannatab. Ja mul oli typo, “ülemusele saadetud kirja” pidasin silmas. Ta ei oska venet ja tahab tõlget ja kiiresti. Mul on juhe koos.

      Kustuta
  4. Täna, pojatütre sünnipäeval, sõrmitsesin elektriklaveril lihtsa meloodia, mida õpetatud ahvi kombel klimberdasin esmalt seitsmekümnendate keskel pubekana, viimati ehk kakskümmend aastat tagasi - https://www.youtube.com/watch?v=HKp9e1_YsWk

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa oled kuidagi päevitanud?! Aga kui niimoodi mängid; siis võiks ju miljoneid teenida :) :)

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!