Ma olen täna ( mis kell on?) neli ja pool tundi Ai abiga läbi töötanud 58 kaubaartiklit, et saada aru, mis alates aastast 2030 PPWR raames muutub... Sa ei tea, mis on PPWR? Saad teada. Ikka selleks, et meie keskkond oleks puhtam ja tarbijal lihtsam.
Loomulikult ma teadsin, et see on tulemas, aga ma ausalt lootsin, et tullakse mõistusele ja asi jääb ära. Tundub, et ei jää. Sertifikaatidega on lihtne, neist lastakse praegu pakkide viisi koopiaid välja. Nõuded on ammu täidetud, aga see paber, eks.
Aga siis need muud asjad. Näiteks peab tulevikus (otsust veel pole, on projekt) pakendile trükkima uutmoodi piktogrammi. Õnneks võib see olla mustvalge. Kui sa nüüd kujutad ette täiesti tavalist pruuni transpordikasti, siis selle tootja peab hankima trükipressi. Et tarbija saaks aru, et papp käib papikonteinerisse.
Novot. Siis lubatud on sellised poolpehmed versioonid. Me oleme neid katsetanud. Kallid on. Ja taaskasutatud plast on hägune st kole, lisaks ei luba EFSA sellel toiduga kokku puutuda. Kõik pakendid tuleb uuesti teha (tohutu raha ja aeg). Ja kõige halvemal juhul tuleb seadmed välja vahetada, mis eesti keeles tähendab, et me paneme oma putka kinni.
Tõlgin. Ellu jäävad suured investeerimisvõimekusega ettevõtted.
Mingit artiklit lugesin valgusfoori kontekstis, kus keegi naiivitar kurjustas, et tootjad ei taha inimeste tervist toetada, kuna see vähendab kasumit. Eesti toidutootjate keskmine puhas- ja ärirentaablus jääb vahemikku 3–5%, mis on madalam kui paljudel teistel majandussektoritel. Ja no, kui palju meil need Eesti kapitalil olevaid tootjaid veel alles ongi...?
Võin vist julgelt sellele pahandajale kinnitada, et ükski tootja ei tee neid muudatusi kasumi ( mida õieti polegi) arvelt. Sinu, tarbija, huvides on, et EI teeks kasumi arvelt. Sest ilma kasumita tootja läheb varsti pankrotti nagu viimasel ajal paljud. Hind tõuseb. Ja kui tõuseb sissmüügihind, siis ka väljamüügihind, sest ega eesti jaekauplustelgi väga hästi ei lähe. (Ja kui sa nüüd mõtled, suva. Lidlist saab odavalt Poola kraami. Siis tõmba korraks hinge ja meenuta koroonat. Kui on kriis, siis ka protektsionism. Vaata e- piima juhtumit. Mitte üks farmer ei alusta seda rasket tööd uuesti, kui on juba kord lõpetanud. Mõtle neile tühjadele piirialadele ja saartele, kuhu praam ei sõida, aga toidu tootmist pole enam. )
Asja teine pool on "hinnad ei tõuse" jäätmereform. Lõpetatakse ära tasuta pakendikonteinerid, nüüd hakkame selle eest maksma. Nii lõpptarbija, pakendi tootja ja pakendi müüja.
Segaolmejäätmete tasu tõuseb 63%, ok 3-lt eurolt 5-le, seega ei protesteeri. Aga minu jaoks muutub mõtetuks biojäätmete eraldi kogumine, kuna valesti kogutute eest tuleb maksta trahvi. Ja no otse loomulikult suudan ma kogu meie kvartali inimeste prügikäitumist korraldada ning kontrollida....
Ei. Mulle ei meeldi ülepakendamine, prügimäed metsa all. Ning ma olen nõus, et biojäätmetest peaks saama gaas ning plastikust Barbied. Aga kallis on see kõik. Mulle tundub, et me pole veel Maslow sellel astmel.
Ahh... töötan edasi. Et oleks puhtam tulevik.
Tasuta konteinerid on minu arust ainus asi, mis päästab metsad prügist. Kui need ära kaovad, siis... Paneme metsad ka kinni? Mis see plaan siis on...?
VastaKustutaÄkki tuleks hoopis prügimajandus pea peale pöörata: prügifirma hakkab maksma prügivaldajale, sest see jääde on tarbija poolt kinni makstud.
VastaKustutaOlen ammu seda mõtet mõlgutanud, sest "ahnus" on edasiviiv jõud - mida rohkem sorditud jäätmeid ära annad, seda enam boonusena "va krabisevat" su karmanisse kukub.
Veel seda teemat arendades - linnades tasub mitme maja peale moodustada prügi/jäätmeühistud, kelle kogutud ja sorditud jäätmete eest makstakse oksjoni hinda, juhul kui mitu prügifirmat võitlevad selle nimel. Sellega jääks ära iga maja ees peatumine elik tullakse sinna, kus suurem kogus ootamas.
Samas jäävad metsaalused puhtamaks, sest ka sealt korjatakse iga viimane jääde ära.
Ainumas mure: siis algavad prügisõjad, kus varastatakse naabrite jäätmeid.
Mul muuseas samad mõtted. Prügi on ju puhas raha.
KustutaPrügi See on puhas kuld, mis maas vedeleb...ja aru-ma-ei-saa, miks endiselt Peab maksma prügivedajale, mitte vastupidi, et vedaja maksab prügist vabaneda soovijale, keda millegipärast nimetatakse saastajaks!.
VastaKustutaKogu see pakendimajanduse peapeale pööramine ajab harja punaseks, sest lõpptulemusena maksab selle kinni tarbija - kallima hinna näol. Kõik pakendid (tean, tean - kodus puutun selle teemaga kokku ettevõtja tasandil), masinad, sildistus jms tuleb uued teha, mis tähendab kulu-kulu-kulu...ja ükski ettevõte ei tee seda oma kasumi arvelt. Kui vaatan oma prügikasti sisu (hetkel sordin vaid biojäätmeid, pappi ja klaasi), kõik muu on segaolmeprügi, siis enamuse moodustavadki plastik või tetrapakid - ei pääse nende ostmisest.
Ahjaa, nö kohaliku omavalitsuse tasuta kogumiskastid - see on õudne, mis toimub, mõnedel inimestel puudub arusaam või teadmine, kuidas "prügistada" ja see, mis kastide ümber - selle tulemusena naabrid, kelle läheduses tasuta kastid on - paluvad KOV'il need eemaldada, sest kastid ajavad üle, inimesed näevad, et kast on täis, jätavad oma laga kasti kõrvale - KOVi palgatud prügivedajal ei ole kohustust kasti kõrvalt prügi koguda ja nii tekivad keset elukeskkonda prügimäed. Ok, pannakse kaamerad ja tuvastatakse öö-pimeduses-prügistajad, kuid nüüd on ka nemad astunud sammu edasi, autonumbrid kruvitakse maha.
Mida aega edasi seda vähem mõeldakse ja saadakse aru, kuidas asjad võiksid toimida ja ise me saeme seda oksa, millel istume, mõtlemata 5/10 jne aasta perspektiivis.
Ohkan ja tegelen meeldivamate asjadega :)
Hea, et lugesin teiste kommentaarid läbi. Absoluutselt samad mõtted. Kõige idiootlikum on prügi sorteerimise ja äraviimise eest maks (otsene või läbi ülereguleerimise) peale panna või see maksimaalselt ebamugavaks ja keeruliseks teha. Ainus töötav lahendus just prügi eest peale maksta nagu taara tagastamise eest ... muidugi juhul kui eesmärgiks puhtam keskkond. Paraku on eesmärgiks bürokraatide kohtade säilitamine kusagil Brüsselis, mida keerulisem ja ebaefektiivsem, seda kindlam, et tellitakse järjest uusi analüüse - ametnike armee aplodeerib. Tean sest töötan sarnases süsteemis.
VastaKustutaEU poliitika on aga täpselt vastupidine.
Kustutahttps://environment.ec.europa.eu/economy-and-finance/ensuring-polluters-pay_en
see "polluters pay" käib idee järgi küll tootja kohta, ilmselt lootusega, et vähemat prügi tekitav tootja saab siis väiksemat hinda küsida ja konkurentsieelise, lühidalt, et tootjal oleks kasulik vähem prügi tekitada.
Kustutases mõttes arusaadav, et juba tekitatud prügi kokkukorjamine ja ümbertöötlemine on ise ikkagi keskkonnakulu, parim oleks, kui seda üldse ei tekiks.
Aga juba tekkinud pakendiprügi kohta jagan pmst TT arvamust, et kõik pakendid pandipakendiks ja vualaa, enam ei vedele kuskil midagi - isegi kui keegi jätab vedelema, tulevad pudelikorjajast looduse sanitarid ja viivad minema.
Ma küsiks demagoogiliselt vastu, et mis mõttes tootja prügi tekitab? Palun. Tuldagu iga vajadusega mannerguga vastava vabriku ukse taha.... et vist ikka tarbija on see, kes tahab jogurti topsiga koju viia ja mitte iga päev poes käia st eeldab, et toode säilib mõnda aega..
KustutaEks ma saan aru küll. Nii pakendi tootja kui ka pakendaja on hallatavad vs elanikkond.
Pandipakendi süsteemi toetan mina ka.
tarbijal on valida ainult selle vahel, mida talle müügiks pakutakse.
Kustutant mulle meeldivad päris hästi need mingid Belvita küpsised, aga need on oma karbi sees lisaks igaüks eraldi kilefooliumisse pakitud.
Siis on mõnes mu kodupoes täiesti võimatu osta ilma pakendamata sellist lihtsat ühes tükis asja nagu lillkapsas või isegi hiina kapsas (mis minu kogemusel seisab kasvõi soojas sahvris tohutu kaua), ja ma ei jaksa alati teise poodi pakendamata kapsalist otsima minna.
neid gemüüsesid, mida saab ise kilekotti panna, ma panengi omaenda kaasa võetud "mannergusse", tähendab, kilekotti. Katsun kogu aeg paari pruugitud, aga puhast kilekotti käekoti sahtlis hoida, ja mõnikord on meeles isegi paberkott kaasa võtta (lahtise leiva või lahtiste rosinate vms ostmiseks).
Kustutaja kiletatud karbis tomatid näikse lausa halvemini seisvat kui lahtised tomatid, lähevad hallitama.
Kustutaa ma muidugi käingi peaaegu iga päev poes, sest ei jaksa korraga lihtsalt väga palju kraami ära tuua. ega ma mingi autoinimene pole.
KustutaNo ka see lahtine tomat peab kasvukohast kuidagi müügikohta jõudma. Ikka pakendis. Ja kui sina oled see tarbija, kes ei vaja tarbijat piimal- viinal- pesumasinal ja šampoonid, siis seda ebaõiglasem, ju, et sina maksad täna tootja kaudu kinni kõikide ülejäänud tarbijate eelistused.
KustutaMa tegelikult provotseerin niisama. Lihtsalt ma kõrvalt näen, et turu jõud on avatud maailmas liiga suur laev ringi pöörata. Mõistlikum oleks läbi lõpptarbija. Nt suitsetamine, turvavööd on head näited, kuidas hoiakud on muutnud nõudlust. Keelamine ja tööstusharu sanktsioneerimine kasvatas salakaubandust ja viis kapitali ja töökohad mujale
" kes ei vaja pakendit ".. sry autocorrect
Kustutanojah, aga ikkagi - tarbija ei saa valida variante, mida lihtsalt müügil pole. Kui müügil oleks ainult juba ette kilekotti pakittud leib, siis nutaksin ja ostaksin.
Kustutamis tomatisse puutub, siis kas need hulgipakendid, millega tomat reisib, ei lähe juba praegu uuesti käiku? kõige suuremas mastaabis raudselt lähevad, kaubakonteinereid ei viska keegi minema, vaid kärutatakse uuesti haagisega minema. Aga vahepealses mõõdus ka... kas tõesti on ainult ühekorrakastid, mis ei lähe tagasi?
Kustutapiima kohta hakkasin piimapudelisüsteemi meenutama ja sattusin piimapudelite wiki-lehele, kus kirjeldati seda, et Eestis on valdavalt kilepiim, mingi veidra Ida-Euroopa kurioosumina. Sellest artiklist jäi mulje, et ingliskeelsetes maades teevad piimakärud endiselt piimaringi ja mõnel pool on isegi mahlaring mahlapudelitega. Kui pudelid pole klaasist, siis on mingist kergesti ümbersulatatavast plastist.
KustutaHinnast olen kirjutanud siin . Kahjuks ei ole nii, et hind võrdub sisendite summa + marginaal
VastaKustutahttps://indigoaalane.blogspot.com/2025/08/kuidas-tekib-hind.html?m=1