Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Kolmapäev, 30. märts 2022

Küsimused haljastajale. Ja vastused

Ma lihtsalt enam ei suuda võidelda. Meie LOV vanem Oleg, ilmselt vihkab mind juba. Las ka teised pingutavad.
Meil siin "renoveeritakse" parki. Ja sellega seoses, oli hommikuks väravate ette tõmmatud aed. Lapsed seisid summas aia taga ja kooli ei pääsenud. Õnneks vene kooli lapsed. Sellepärast õnneks, et venelased on vast ehk sotsiaalselt aktiivsemad, ja kuna meil on venekeelne linnavalitsus, vast jõuab sõnum paremini kohale.

Ma ei jäänud ootama, mis sai. Loodetavasti on nende hulgas paar vandaali, kes suudavad tekitada samasuguse juurdepääsu, nagu oli juba tehtud eesti kooli juurde. 

Raha meil ju parandamiseks on, nagu elu on korduvalt näidanud.

Aga vaadates järjest ja järjest haljastustöid, saan aru, et mul on ses vallas väga puudulikud teadmised. Panen oma küsimused kirja, loodevasti leian kunagi profi, kes aitab neile vastata.

1. Miks eelistatakse igal pool pigem võõrliike ( püramiidtammed, sahhalini kirsid jms).
Vastus EEs https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96258489/meie-linnade-uus-reaalsus-puud-surevad-seistes
Inimesed on võõrlikidega ( elupuud, rodod) toonud sisse haigused, mis tapavad praegused puud.

Lisatud hiljem. 11.04. sain sellised vastused Tallinna Keskkonna- ja kommunaalametist

1. Miks eelistatakse igal pool pigem võõrliike ( püramiidtammed, sahhalini kirsid jms)

Tamm on meie kodumaine liik ning tamme  püramiidvorm on ajalooliselt meie parkides ikka kasutuses olnud. Sahhalini kirsipuu valiku põhjuseks oli liigi dekoratiivsus õitsemise ajal. Kujunduskontseptsioon nägi ette dekoratiivsete õitega puu kasutamist ja selle elemendi nö võimendamist tiigi veepeeglil.

2. Miks istutatakse alati ühevanused puud?

Ühevanused puud istutatakse juhul, kui kavandatud on ühtset taimmaterjali nõudev terviklik haljastuselement nagu puiestee, allee või antud juhul puudering ümber veepeegli.

Vabakujuliste haljastuslahenduste puhul võib kasutada eri vanuses ja kõrgusega puid, seda ka tehakse.

3. Miks eelistavad linnavalitused oravatele (okaspuud), vareseid (lehtpuud)?

Oravate ega vareste eelistamist Tallinnas ei toimu, sest need liigid valivad ise endale elupaiga sinna, kus see vastab nende elupaiganõudlusele. Oravad ja varesed elavad Tallinnas kõikjal, kus kasvab keskealisi puid, kuid oravad on rohkem okaspuulembesed ja varesed lehtpuulembesed. Mänd on Tallinna metsades ja Tallinnas tervikuna domineeriv puuliik ja seepärast on Tallinna oravatel palju häid elupaiku. Varesed saavad hakkama ka väheste täiskasvanud lehtpuudega piirkonnas.

4. Miks rajatakse suuri muruplatse ( mida peab niitma) ja parkimisplatse ( kuhu tekivad tuulekoridorid)? Miks neid pindu ei haljastata?

Haljastuse rajamisel on reeglina piiravaks teguriks maa-alused trassid. Trasside peale ja kaitsevööndisse puid istutada ei tohi. Tihti on just see suuremate murualade põhjuseks. Amet on tegelenud niitmisintensiivsuse vähendamisega e intensiivsemalt niidetakse ja hooldatakse suurema kasutuskoormusega haljasalasid.

Linna rajatavad parklad peavad reeglina vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning tuleb liigendada haljastusega maksimaalselt 20 parkimiskohast koosnevatest väiksemateks osadeks. Juhul kui olemasolevaid parklaid rekonstrueeritakse on võimalus haljastuse osakaalu suurendada.

5. Miks markeeritakse jalgrajad kergkruusaga, millel on kehv kõndida, joosta, ratta ja käruga sõita, mis lõhub jalatseid ja käppi?

Looduslikel aladel ja vähesema kasutusintensiivsusega aladel eelistame keskkonda sobituvaid materjale ning jalgrajad rajatakse kas graniitsõelmetest või puiduhakkest. On kohti, kus sõelmekatend kõige otstarbekam ja sobivam (ajaloolised pargid, vabakujulised looklevate teedega haljakud, väiksema koormusega jalgteed  jms). Sõelmete puhul on tegemist vett läbilaskva katendiga ja see on suur eelis näiteks kivisillutise või asfaldi ees.

6. Miks üldse puid istutada, kui on 100% kindel, et ajaks, mil puud hakkavad kaela kandma, tuleb linnavalitsus, mis need taas maatasa tõmbab?

Erinevate ehitusprojektide koostamise käigus hinnatakse konkreetsete puude haljastuslikku väärtust ja alati püütakse puid maksimaalselt säilitada, eriti väärtuslikke puid. Kui vaadata linnas toimunud raieid, siis suurem osa puid (enam kui 60%) raiutakse sanitaarraie korras ehk tegemist on halvas seisus või ohtlike puudega. Linnaruum peab olema ohutu.

7. Miks ei kasutata haljastuses viljapuid ja-põõsaid?

Sobivates kohtades kasutatakse. Marjapõõsaid istutati näiteks hiljuti avatud Tondiraba parki ja ka peagi avatavasse Aiandi haljasalale. Samuti toetab linn kogukonna- ja õppeaedade rajamist, et linnaelanikel oleks võimalus ise marju ja puuvilju kasvatada.

8. Miks lõigatakse ära puude alumised oksad?

Alumisi oksi eemaldatakse juhul kui need on kuivanud, vigastatud või takistavad liikumist.

9. Miks istutatakse puid liinide alla, trasside peale, majaseina lähedale ning siis, kui nad suureks kasvavad, võetakse maha, sest segavad?

Kõik linna väliruumi ja haljastust puudutavad projektid vaadatakse läbi vastavate spetsialistide poolt ning trasside kaitsevööndisse ja hoonetele liiga lähedale kõrghaljastust kavanda ei lubata. Samuti jälgitakse, et kavandatud trassid puid ei kahjustataks.

Kindlasti mõjutavad linnapilti aastakümnete tagused otsused ja arusaamad ning tõesti võib ette tulla olukordi, kus puud on istutatud trassikoridori või trass on rajatud puu juurestiku kaitsealale.

10. Miks armastatakse 21. sajandil ( ja energiahindade tõusu valguses ) valgusreostust? ( Haabersti ja Viljandi tunnelid, värvilised purskkaevud)

Erinevate tehniliste objektide valgustamisel on oluline tagada linnaruumi ohutus. Samuti soovib linn rajada või muuta jalakäijatele või jalgratturitele tunnelite läbimine võimalikult meeldivaks ja selleks panustatakse nende disainile s.h valguslahendustele.

Linnaruumi kujundamisel püütakse leida rahulikke a soliidseid valguslahendusi ning järjest enam püütakse teadlikult kujundada ka pimedamat ala. Näitena võib tuua Tondiraba pargi keskne looduslik ala, kus projekteerimise käigus otsustati osa alast valgustamata jätta.

11. Miks joonistatakse haljastuse simulatsioonid alati suvisest ajast. Miks ei ole vaadet nt novembris? Või märtsis?

Illustratsioone jm visuaalseid materjale koostatakse erinevaid, lähtuvalt kujunduse kontseptsioonist. Sageli on välja toodud projektala ilme lausa aastaringselt sh ka talvel. Väike-Õismäe puhkeala projekti puhul on väga olulised elemendid kirsid ja niidualad ning illustratsioonidel rõhutatigi uushaljastust - välja on toodud korraga nii kevadises õieilus kirsipuud kui suvised aasalilled.

12. Miks ei rajata Tallinnas uusi parke?

Ikka rajatakse. Eelmisel aastal rajati näiteks Tondiraba park ja Tildri minimetsa I etapp, valminud on Aiandi park. Olulist täiendust said Süsta ja  Kase pargid ning Männipark.

13. Miks ei jälgita rohealade rajamisel, et loomadele jääks rohekoridor? ( Viimsi juhtum)

Rohekoridorid on määratletud Tallinna üldplaneeringutes. Praegu on Tallinnas käimas ka mitmete liigirühmade (kahepaiksed, tolmeldajad, nahkhiired, suur- ja väikeimetajad) ökoloogilise sidususe uuringud, et saada täpset infot nende elupaikade, liikumiste ja konfliktkohtade kohta. Saadud teadmisi rakendatakse nii rohealade rekonstrueerimisel kui ka detailplaneeringute ja ehituslubade menetluse käigus.


  

9 kommentaari :

  1. Okaspuud vs lehtpuud - kuna ma sain oma aia täitsa nullist ise rajada, siis on peaaegu kõik puud-põõsad, mis aknast paistavad, igihaljad. Isegi lehtedega põõsad valisin sellised, mille lehed on aastaringsed ja üldse maha ei langegi (ma ei tea, kas eesti kliimas sellised ellu jääks, ma nii botaanik ei ole). Oravate ja vareste võrdluse peale ma ei tulnudki, küll aga tahtsin, et aed aastaringselt ilus oleks, selle asemel, et talvel raagu minna ja teiseks on lehtede riisumine nii tüütu! Ja nüüd ma ei peagi midagi riisuma, sest lehti ei tule. Tõesti võiks ju sellega ka linnaruumis arvestada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma sain vahepeal sellele küsimusele vastus. Tuleb välja, et elupuu- ja rododendori-istikutega on lisaks hispaania teole Eestisse toodud ka puude haigused, mistõttu kuused, vahtrad, kastanid jne lihtsalt surevadki välja. Lisaks pidid väikeste lehtedega puu võtma vähem vett ning kuusk vajab, et talvel maa korra läbi külmuks. Ehk siis isegi, kui tahaks, siis meie liigid muutuvad ja täna olevat avalikku ruumi nende puude istutamine keelatud, sest nad lihtsalt ei jää ellu.
      Lisaks sain teada, et lisaks käbidele söövad oravad ka kasepungi :) Ma ei teadnudki :)

      Aga see,et aastaringselt oleks ilus. Tallinnas seda vaikselt üritatakse nt Paldiski maanteel ja Reidi teel on juba selline haljastus ( kõrrelised jms). Väga ilus on. Aga väga väga väga pikk maa on veel minna.

      Kustuta
    2. Kõrrelised on ka minu suured lemmikud.
      Aga kust sa sellise info okaspuude ja oravate kohta said? Põnev

      Tervitustega, Kellakagu

      Kustuta
    3. Eilses ekspressis oli artikkel " Puud surevad seistes" (tasuline)
      aga oravatest räägiti ühes foorumis, kus ma sama küsisin.

      Kustuta
    4. Samas see massiline elupuude vaimustus on ka kuidagi mõistetamatu. Meil siin ka haljastus teemaks peale renoveerimist ja jälle jutt, et paneme elupuud. Minu jaoks nii vastumeelne, selline algaja haljastaja tase, rääkimata sellest, et maal on elupuudel kalmistupuu staatus.

      Kustuta
    5. no nüüd saad allikatele viidates vküsida retooriliselt, et kas te tõesti soovite neid hispaania tigusid?! ja siis peaks saama elupuu männi, kadaka, kuuse, jugapuu, lehise, nulu vms vastu välja vahetada :)
      Suvel käisin Kakumäel, eramajad erajoon, nagu selles laulus- väiksed kastid. Kõigil olid elupuud ümber. Mulle isiklikult ei meeldi. Mulle meeldib vanakooli hekk, või siis aroonia või siis sirel.

      Kustuta
    6. Neid ongi massiliselt, sellepärast ma imestan. Ma pressin mändi, kuna siin mänd hästi kasvab. Argument on hea :)

      Valgusreostus kõnetas ka mind. Siin õnneks enamik vaidles juba projekteerimise käigus 24/7 põleva valgustuse vastu. Anduritega trepikoja algustuse siiski saime, aga suute vaidluse tulemusena pandi intervall miinimumi peale ja tööle nii, et valgustus lülituks sisse siis kui sa tõesti astud sellesse piirkonda. Algselt ehitaja arvas, et on jõle tore kui maja ette sõites kõik lööb lõkendama - kõik korrused ja kelder ka. Ja osad ei saanudki aru, miks me jaurame.
      Kõrvalmajas ukseavades särab valgus terve öö, nii õõv. Ma alati sellistes oludes küsin siin, et miks te tahate linna maale tuua :p
      Kergliiklusteedel nagunii valgustus ja tänavatel, ilusti katab ära.
      Teine sürr näide on maal, kus mul ema. Rahvas kisas pikalt, et vaja nendele paarile lapsele, kes keskusest väjas, turvaliseks liiklemiseks kergliiklusteed. Seal on ca 500m lõik pimedat keskuse ja järgmise valgustatud paiga vahet. No tehti. Siis oli kisa, et valgustus vale suunaga. Seejärel ei oldud rahul hooldusega. Ma sõidan sealt 2x ndls mööda ja seal ei liigu hingelist. Ja valgus särab keset “metsa”. Nii sürr. Ma ei kujuta ette, mis need mõttetud kergliiklusteed väikestele valdadele maksma lähevad. Ehituse veel saavad vahel riigiga kahasse ja projektide toel, aga jooksvad kulud ju jäävad.
      Ma väga loodan, et meie talumaade kõrvale (detailplaneeringut hakatakse tegema) ei koli jàrgmised saamatud, kel on vaja 24/7 valgust.

      Kustuta
  2. 2. Miks istutatakse alati ühevanused puud?
    Puukoolides on selline valik, 2-8 aasta vanused puud, vanemaid pole eriti saada ja on raske (loe kallis) istutada.
    3. Miks eelistavad linnavalitsused oravatele (okaspuud) vareseid (lehtpuud)?
    Pannakse ikka mõlemaid, aga okaspuu istiku hind on kallim.
    4. Miks rajatakse suuri muruplatse ( mida peab niitma) ja parkimisplatse ( kuhu tekivad tuulekoridorid)? Miks neid pindu ei haljastata?
    Ka suurt muruplatsi on vaja haljastuse mahuliseks tasakaalustamiseks, hea proportsioon näiteks -1/4 on puud ja põõsad ning ülejäänud muru.
    Millegipärast tahavad inimesed igale poole autodega minna, kui parklaid pole, siis pargivad lihtsalt teeääred poriseks. Haljastatud parkla on täiesti olemas mõistena, aga võtab rohkem ruumi, sest seal on vaja puudele jätta piisavalt kasvuruumi.
    5. Miks markeeritakse jalgrajad kergkruusaga, millel on kehv kõndida, joosta, ratta ja käruga sõita, mis lõhub jalatseid ja käppi?
    Mõtled vist teed, mille ülemine kiht on graniitsõelmetest? See tee laseb vett läbi, parkides on see loodussõbralikum, ajaloolistes parkides ei ole asfalt sobiv.
    6. Miks üldse puid istutada, kui on 100% kindel, et ajaks, mil puud hakkavad kaela kandma, tuleb linnavalitsus, mis need taas maatasa tõmbab?
    See küsimus on ikka siis valijatele, mitte haljastajatele. Aga ka sõja aja sünnib lapsi.
    7. Miks ei kasutata haljastuses viljapuid ja-põõsaid? Väidetavalt viljad määrivad teed, muru, sõidukeid.
    8. Miks lõigatakse ära puude alumised oksad?
    Tänavaäärsetel puudel liiklusohutuse ja nähtavase pärast, vaata nõuded tänavapuudele.
    9. Miks istutatakse puid liinide alla, trasside peale, majaseina lähedale ning siis, kui nad suureks kasvavad, võetakse maha, sest segavad?
    Nüüd enam seda ei lubata, ja selle tõttu tekivad kummalised augud haljastuses, sest maa sees on trassid.
    10. Miks armastatakse 21. sajandil ( ja energiahindade tõusu valguses ) valgusreostust? ( Haabersti ja Viljandi tunnelid, värvilised purskkaevud)
    Värvid toovad inimestele rõõmu, see küll reostus pole.
    11. Miks joonistatase haljastuse simulatsioonid alati suvisest ajast. Miks ei ole vaadet nt novembris? Või märtsis?
    Iga 3d tegemine ju maksab. Ja iga pilt ka müüb.
    12. Miks ei rajata uusi parke?
    Lasnamäele tehakse kõvasti, südalinnas pole linnal maad.
    13. Miks ei jälgita rohealade rajamisel, et loomadele jääks rohekoridor? ( Viimsi juhtum)
    Sama, vald on maa ilma tingimusi kehtestamata maha müünud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei jõua sind ära tänada!!!! Lõpuks ometi, kes oskab asjalikult selgitada. Tänan !

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!