Sellest, et Haapsalus võeti maha 115 pärna, olete kõik kindlasti kuulnud. Nüüd on sama teema õhus Viljandis. Uuel tänaval tahetakse 12. augustil maha võtta 55 pärna, sest.. muidu ei mahu ära rattateed.
Sakalast: “UUS LAHENDUS ON HOOLETUM” ütleb Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin tänases "Sakalas" ilmunud intervjuus. Sedasi kommenteerib ta käimasolevaid tänavaremonte, mille käigus võetakse käigu pealt maha rohkesti täies elujõus tammi, vahtraid ja pärnasid. Asemele lubatakse istutada väiksemaid ilupuid ja põõsaid, mis küll varju ei anna, aga see-eest pole linnahooldusel vaja lehti riisuda. Neile, kes suurematest puudest tänava ääres puudust tunnevad, soovitab Märtin: “Astuge 50 m kõrvale ja on jälle puud.” Puude mahavõtmist Uuel tänaval põhjendab abilinnapea aga sellega, et kohalik rahvas (NB! mitte linnavalitsus!) ju tahtis rattateed
“…looduskaitsjad on väga vajalik, ent siiski üsna väike ja valjuhäälne seltskond,” Kalvi Märtin, Viljandi abilinnapea.
Mina olen FB gruppides näinud vähemalt kahte valdkonna spetsialisti ettepanekut, millega oleks võimalik säilitada olemasolevad parkimiskohad, puud ning üllatus- tekitada lisaks ka rattatee. Ehk siis küsimus pole vältimatus vajaduses, vaid mõttelaiskuses, väärtustes ja teen, sest saan, suhtumises.
Minu praeguse kodukoha FB grupis oli kuujagu tagasi linnaosa valitsuse postitus sellest, kui hea meel neil on... et lõpuks täitub minu pikaajaline unistus istutada parki kirsipuud. Minu küsimusele, kas kirsid tulevad pärnade asemele või lisaks, ei vastatud.
Loomulikult algasid Viljandi FB gruppides selle teate peale lahingud. Ühelt poolt need, kes üritavad tõestada, et Viljandis on päris mitu puud juba olemas, seega 50 pärna ju ei mõjuta üldpilti. Ning pealegi, istutatakse ju põõsaid asemele. Teiselt poolt minusugused, kelle jaoks on see märk mitte kaasaegsest linnakeskkonna planeerimisest. Muuseas, Viljandi oli ka üks neist linnadest, kes EPL ajakirjanikule vastas, et " neil pole vaja kliimamuudatustega tegeleda". Õige kah. Linnavalitsus asub mäe otsas, kindlasti ära ei upu.
Ma ei ela Viljandis juba mitmeid aastaid, seega võib olla mul polegi õigust õiendada. Kui linna kodanikud soovivad end valitsema inimesi, kelle prioriteetideks on sambad ja sisepõlemismootoriga, peagi keelustatavad, autod, siis.. mis siin ikka öelda.
See, miks ma postituse teen, on hoopis küsimus, kuidas saab kodanik sekkuda. Ilmselgelt pole Fbs kaklemisest kasu. Üks LV töötajatest hurjutas-nüüd te kõik lärmate, planeering on juba ammu tehtud, kus te enne olite.
Ehk siis. Kas tavaline kodanik peaks kord nädalas surfama KOV kodulehel? Ma küsin seda täiesti tõsiselt. Hiljuti sain täiesti juhuslikult teada, et oma praeguse kodu juures me ei saa praegu parkimiskohtade juurde tegemisega edasi minna.. sest kõrvaolev pood laieneb. Poleks olnud parklaküsimust, oleks ma lihtsalt ühel päeval ärganud seepeale, et kopp kaevab.
Minu lugejate hulgas on tegusad ja aktiivsed inimesed. Kuidas kaitsta puid? Ma mäletan, kui Haaberstis rajati viadukti. Inimesed ronisid pajude otsa, sellest polnud kasu. Viadukt on täna valmis. Uued puud on istutatud, nende sirgumiseni läheb veel mõnikümmend aastat.
Kui nüüd homme peaks LOV hakkama oma kinnisideed ellu viima, tõmbab sae käima, langetab pärnad, et istutada asemele kirsid, mille üle küll rästad rõõmustavad, aga inimestele nad varju ei anna.. siis. Mida peaks tegema. Või ei peakski midagi tegema. Vanad linnad on ju ehitatud maja majas kinni, ehk see ongi normaalsus ja pärnad- pihlakad anomaalia?
Või on hr. Märtinil õigus. Meiesuguseid ongi nii vähe ja demokraatlikus riigis jääb peale enamuse hääl. Ja kui enamus on valimistel eelistanud selliseid valitsejaid tulebki leppida?
Ja ära arva, et see ei puuduta Sind. Täna Haapsalu, Viljandi ja Tallinn. Homme Tartu, Võru ja Narva.
Ääremärkus teemal "Vanad linnad on ju ehitatud maja majas kinni" - ja kui nad seda tõesti on, siis kaitseb see ülekuumenemise eest sama hästi kui puud. See tähendab tõesti, et majad moodustavad justkui kõrge müüri ja tänav on seal vahel kitsuke kuristik, kuhu päike vaevu paistab.
VastaKustutaMeil on nii vanu linnu või isegi linnaosi minimaalselt, mõne linna vanalinn (Tallinna, ehk ka Pärnu, vbla mõne veel) osalt on. St meil on mõnes linnas paar sellist tänavat, aga see on ka kõik. Igal pool mujal on tänavad laiad nagu... nagu... lennurajad, kui vana Euroopa vanalinlase pilguga vaadata.
Tulen Tamperest. Käisin ja näitasin lastele näpuga kesklinna - vaadake millised kvartalid, riskülikukujulised, järjest ja järest, moodsal ajal planeeritud linn, meil sellist peaaegu et ei ole. Ja et tänava front on järjest kinni, ja kõik hooned on sama kõrge katusejoonega, sest ehitusload ja standardid ja nõuded.
VastaKustutaSellega võrreldes on meil tõesti lennuväli.
Planeeringutega on nii, et tuleb kohalik kogukond kaasata ja neid reaalselt kuulata. Meil sõltub see kõik aktiivsest kohalikust juhist. Mõnikord juhtub, kuid mitte üleliia tihti.
Aga mõnikord on ikkagi vaja puud maha võtta või park madalaks nüsida.
Hea halb näide - Reidi tee planeerimine. (Ma olin ja olen äge vastane, teadmiseks.)
VastaKustutahttps://kurinurm.blogspot.com/2016/04/reidi-tee.html
Hea hea näide - Poska tänav. Bloginud ma sellest ei ole, ei teagi miks. Kuid linn tegi koosoleku, tutvustas mitmest aspektist ja pärast oli pikk-pikk ideede ja tagasiside osa. Tundus, et mõtteid kuulati päriselt ja taheti arvesse võtta, mitte ei täidetud tööplaanis kaasamise linnukest.
Poska on asjakohane seepärast, et ka seal läks hulk vanu puid mahavõtmisele. Arborist rääkis, miks, mina igatahes jäin uskuma. Mulle tundus, et rääkija ise armastas väga puid - miks ta muidu selle ameti peal on eksju - ja on ise ka kurb... aga no oli vaja.
KustutaKogukonnast ja KOVi lehel käimisest. Meil on ka olnud mitu korda olukord, kus selgub, et oleks pidanud lugema KOV protokolle ja jälgima KOVI lehte. Mida me ka teeme, aga mitte väga regulaarselt. Nüüd on nad ise aktiivsemad FBs ka ja alati teavitavad kui uus planeering on tegemisel või väljas. Samas inimesed on ikkagi passiivsed. Kobisevad küll valla foorumis (mis on era, mitte KOVi leht) ja vinguvad, aga konkreetselt kirjalikke ettepanekuid per protsess teevad vähesed. Viimane keiss just oli avaliku ruumi planeerimisega. Meie oma maja poolt andsime sisendit, sest see tuleks otsapidi meie krundini välja ja meil olid mõtted. Kui kuu hiljem pandi kokku raport, mis koosnes siis arhitektuurifirmale sisendist + elanike sisendist, siis 90% kommentaaridest oli meie majast. Kas sellega ka arvestatakse, eks paistab. Vähemalt teoorias asi töötab, ütleksin mina. Aga jah, harjumise tekitamine ja nende protokollide ning uudiste lugemine on tüütu. Samas KOVi poolt vaadates, kuidas sa massi teavitaks? Kohalik leht avaldab kõik planeeringud, suured plaanid on ka kohalikes raamatukogudes väljas. Nagu tehtaks küll, aga inimesed ise passiivsed. Alles siis kui keegi meedias teema käivitab, läheb jamaks. Ja enamasti on siis ju hilja.
VastaKustutaEhk siis ideaalses elus toimib ikkagi usaldus. Olen valinud inimesed ja pean eeldama, et nad ei valeta, varasta, ega võta ilmaasjata puid maha. Vaid tegutsevad minu huvides, mis ju tegelikult ongi eesmärk.
VastaKustutaInimese valimisest minu meelest ei piisa, valime ju ikkagi mingit x grupeerigut. Ehk et eeldama peaks, et grupp, mille alt kandideerima minnakse, ei valeta, varasta ega võta puid maha. Ja see on juba keerulisem, sest puude langetamine on teine kategooria kui valetamine ja varastamine (va juhul kui grupp on selgesõnaliselt oma programmis puudest rääkinud).
KustutaMeil tahetakse maja ette suurem parkla teha. No kena keik, praegune on kitsas tõesti ja nii. Aga millega ma nõus ei olnud, see oli see, et otse minu akende alt suured puud taheti maha võtta. Pagan, need puud on siin ainuke asi, mis elu siin majas elamisväärseks teeb - ja ärge ütelge, et koligu ma mujale, see ei ole võimalik. Siiski, tundus, et vähemalt ühele puule suutsin ma elu rääkida. Tegin ise uue joonise, no mitte just mõõtkavas, aga siiski nii, et oleks ülevaatlik, ja et kui parklat nihutataks natuke sinna ja tänna, siis jääks see ükski puu kasvama. Ja KÜ esimees lubas, et arvestab sellega. Ja kui läheb võtmiseks, siis loodetavasti mitte kesksuvel, et lindudel pojad pesades jne. Talvel pole see asi ehk nii õudne.
VastaKustutaMuide, kas te teate, et kui võetakse maha suur täies elujõus puu, siis tema aura püsib sellel kohal veel aastaid. Metsapuude kohta ma ei oska öelda, aga linnapuude puhul on see täpselt nii.
Ja majad võivad anda küll varju - KUI annavad, kuid nad ei puhasta õhku, nad ei püüa tolmu ega müra, õigemini - püüavad omale täpselt akendesse. Ja kui mulle meeldib see suur puu oma akna taga, millel välja vaadates silm puhkab, siis ma ei taha vahtida õkva vastasmaja akendesse ega et tema vahib minu omadesse. Puud varjavad ka selliseid ebameeldivaid vaateid. Ja lõpuks, nad on lihtsalt sõbrad. Või nagu vanad targad inimesed. Noor puu on ju armas, aga sisuliselt täiesti tühine. Minu elueal ta enam suureks ja vanaks saada ei jõuagi, ja ma pean seni olemagi ilma sellise puuta. Niiet mina olen väga ja väga puude usku. Krt kes neid ei salli või neist kama on, mingu ise siis kuskile põllu peale elama, mitte ärgu räistagu neid, keda neist hoolijad kalliks peavad. Maja, kui ta on vale otsusega maha lammutatud, annab kenasti samal kujul taastada, aga puud sa enam tagasi ei pane, kui juba kord maha on võetud. Tuletab meelde Sõrmuste Isanda viimaseid lehekülgi, kus kääbikud jõudsid koju tagasi ja selgus, et Saruman ja tema orkilaadsed abilised olid lihtsalt viha ja lagastamisrõõmuga hulganisti suuri ilusaid puid maha võtnud, ja mõned sinnasamasse vedelema jätnud. Ja siis lugesin lätlase Imants Ziedonise imeilusat muinasjuttu, kus ühel hommikul olid puud tulnud Riia linna, puhastasid õhu ja tekitasid taas inimväärse elukeskkonna, ja järgmisel päeval läksid uuesti minema. Ja et nüüd tulevad nad igal aastal korraks sedasi linna. Oeh jah ... oleks see siis nii :)
"majad võivad anda küll varju - KUI annavad, kuid nad ei puhasta õhku, nad ei püüa tolmu ega müra, õigemini - püüavad omale täpselt akendesse" - need varjuandvad majad, millest ma Euroopa vanalinnu kirjeldades kirjutasin, asuvad küll nii kitsastel tänavatel, et tolmu ja müra seal eriti ei teki, kui neid just otse inimeste küljest välja ei tule nagu toas. Autod sinna eriti sõitma ei mahu, äärmisel juhul ühesuunaliselt ja aeglaselt. Kiire autosõit on linnas põhiline tolmu- ja müratekitaja.
KustutaMul seisab parklalahing veel ees. Kui mõni puu praegustest kaevamistest veel elu jääb- meil siin on kõik tänavad üles songitud, enne valimisi vist üritatakse vesi, elekter, gaas, misveelolemason torud ära vahetada.
KustutaMinu jaoks on linnas üks olulisemaid just see esteetiline ja varju/varjamise komponent. Mul on samuti paar kaske akna all. Ja see varblane, siis tulevad rästad ja seejärel kuldnokk sinna vilistama. Nad ju on sõbrad :)
AGa kas pole niiviisi, et sellised asjad peab otsustama KÜ koosolekul enamushäältega? Mida see tähendab, et KÜ esimees lubas arvestada?
KustutaMeil oli lahing õunapuude pärast, et sügisel tuleb õunu korjata ja lapsed kipuvad nendega maja seina pommitama (eramaa, võõrad lapsed). Mina natukene pahandasin, sest pole loogish, et me lahendame meie maa peal vandaalitsevate võõraste laste probleemi puid maha võttes. Ehk et defineerigu enne, mis probleemi me lahendame ja siis hääletame. Selle peale selgus meil ka, et autodele pole kohta. Peale kakelungi pikka tehakse krundi teise serva külalistele lisakohad ja meie krundi haljastust ei puudutata. Üks õunapuu siiski maha võeti, sest too oli vana ja suht maja seina lähedal. Sellega ma olin nõus.
Osad meil siin kevadel lausa jalutavad ajaviiteks krundil, saag kaenlas ja muudkui nokivad siit-sealt. Nii närvi ajab, sest enamik pole neist puude lõikamist õppinud ja isegi kui asi kvalifitseerub hoolduseks, võiks olla kogemusi ja teadmisi, kuidas seda mõistlikult teha. Ma armastan ka seda paika just haljastuse pärast ja olen vahel avalikult öelnud, et kui te armastate linnamaastikku, siis võiks ju linnas eladagi. Milleks linna iga hinna eest maale üritada tuua? Pisikene maja, suur roheline krunt õunapuude ja lehtpuudega. Tänavavalgustus on lähedal, ma ei pane isegi koju minnes trepikojas valgustust, sest tänavalt paistab valgus sisse. Ja siis me kraakleme projekteerimisfaasis, kas peab olema anduritega valgustus (sh nn stabiilselt huugav avariituli kuskil põranda piiril) trepikojas ja maja ees. Valgusreostus minu jaoks. Pigem rohkem puid!
Kui ma õunapuu-teemas küsisin, et mis asemele tuleb kui me puid autode pärast maga võtame, arvas üks majaelanik lausa, et kortermaja juures pole üldse haljastust vaja... Et lehti peab riisuma ja lapsed ronivad, hah. Kui ma muidu olen suht ignorantne igasuguste majavaidluste teemal siin, siis puude mahavõtmine ajab mind alati marru.
Eksju. Kui ma elaks teil, siis mina oleks see sae ja teleskoop-oksalõikuriga tüüp. Ma üritan igast asjast parkmetsa teha ja kõik oksad kuni kahe, parem kui kolme meetri kõrguselt ära korjata. Nii et saaks sirge selja ja kinniste silmadega ringi käia.
KustutaJa sõprade maakodudes vaatan ma õue selle pilguga, et kus ma siin alles teeks õue puude-põõsaste arvel avaramaks. (Ma muidugi sõpradele ei maini neid mõtteid, nii palju viisakust mus on.)
Linn maal, maa linnas - eri soovid jäävadki erinema.
Kaur, kas viimatine põud+kuumalaine selles hoiakus ka midagi muutis? Tänavu tundusid igasugused rääbakad puud väga teretulnuna, peaasi, et saab päikese kätte minemata liikuda.
KustutaTõsi, teil seal põhjas nii hullu põuda ei olnudki, Tallinna juuli keskpaiga uputusest ei näinud meie siin lõuna pool midagi, meil tuli vihma veel mitu nädalat oodata, ja maa kõrbes kuivaks ja kollaseks just sedamööda, kui madal seal rohelus peal oli - niitmata rohi oli etem kui niidetud, põõsastega oli parem, puudega veel parem. Isegi nendes kohtades, kus tavaliselt puude all just liiga pime on ja miski kasvada ei taha, oli tänavu haljam kui puude alt väljas.
Ei muutunud. Ma satun oma maadele nii harva, et üleniitmisest ei ole mõtet rääkida. Ja puude vähesust ei ole mul ka karta.
KustutaKuid eile mängisin maal lastega võrkpalli - õigemini kõksisin niisama. Ja kirusin mõttes, et õu on küll suur, kuid ühtegi avarat lahtist kohta ei ole, igal pool on mingi võsu või lillepeenar ees.
Nojah, aga otse teise majja sisse vaatamine jääb ju ikka :)
VastaKustutaTõsi. Ma tõin need ülitihedad vanad linnad mängu puhtalt meenutamiseks, et vanakooli linnad, mida Indigoaalane mainis, on midagi hoopis muud kui laiad asfaltväljad. Eesti kontekstis ei saa "aga vanades linnades..." argumendile peaaegu kuskil apelleerida, päris vanades linnades pole nii palju ruumi kui meil. Ja järelikult ei päde ka argument, et haljastusele ja jalgrattateele pole tänaval korraga ruumi.
Kustuta"ei päde" = Eestis ei päde. Vähemalt enamasti.
KustutaMeil oligi suur koosolek, algul parkla asjus ja siis üldine, ja esimees lubas seda kõikide kuuldes ning oli isegi rõõmus, et inimesed kaasa mõtlevad ja asjalikult arutavad, ka teisi lahendusi pakuvad, et ei ole mingi kaerahelbekeste kiun ja ving ja hala, nagu paljudes kohtades mujal, nagu ma olen kuulnud. Eks meilgi neid tühja plärtsujaid on piisavalt, aga meie esimees on väga kena, asjalik, sõbralik ja sõnapidaja mees, ma siiski usun tema sisse.
VastaKustutaSee mõttetu puude maha võtmine, kui saaks ka teisiti ja ometi ei vaevutagi ümber mõtlema, et nendega käiakse ümber nagu elutute asjadega, see ajab ka mul harja punaseks. Ja mitte ainult - ma jään sellest kohe füüsiliselt haigeks, nagu oleks millegi suure ja raskega kõhtu virutatud. Poolteist infarktieelne seisund ja süda rütmist väljas.
Ettepanekud hääletatakse läbi, otsused vormistatakse protokollina ja allkirjastatakse. Koosoleku protokollid peavad olema elanikele kättesaadavad. Mina ei usu mitte ühtegi suulist lubadust, liiga palju kehva kogemust. Ja see pole ka protseduuriliselt pädev. Lugege oma põhikirja ja KÜ seadust :)
KustutaAga protokolliti ja allkirjastatigi ja ongi kättesaadavad, lisaks saadetakse ka meili peale, kellel on ja kellel pole, ilmselt siis paberil :) Meil on alati nii.
VastaKustuta