esmaspäev, 31. märts 2014

esimesed sõjad

Downton Abbey vaadates tekkis vajadus värskendada teadmisi esimese maailmasõja kohta. Ei viitsinud arvutit järele panna, võtsin hoopis ENE. Kirjastus "Valgus" 1987.

Tsitaat:
Maailm oli suurriikide vahel jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks, sest need olid teistest varem kapitalismi jõudnud....
Eriti aktiivset poliitikat ajasid Saksa imperialistid...

Nii armas.

kolmapäev, 26. märts 2014

S.J. Watson Ei. Tohi. Magama. Jääda

Ilmselt siis, kui raamat ilmus ja pealkiri meediast läbi jooksis- jäi see mind kummitama. Ilma, et ma oleks teadnud, millest lugu räägib, sai sest mulle nagu mingi mantra: Ei Tohi Magama Jääda.
Kuna mind on karistatud küllusliku unevajadusega, oli seda enda korrale kutsumiseks hea kasutada.

Kui see raamat lõpuks mulle lugemiseks jõudis, selgus, et lisaks unele räägib see teisest, minu jaoks ülitähtsast: mälust.
Mul ei ole mälu.
Ma pakun, et 90% mu mälestustest on omandatud, mitte ma ei mäleta neid. Need on mu peas tänu fotodele, kellegi poolt räägitud lugudele, päevikule, blogile...
Ma kardan klassi- ja malevakokkutulekuid, kuna ma ei mäleta ühegi õpetaja nime ja seiklused, mis meil olevat olnud, kõlavad mulle alati uudisena. Ma oleks nagu käinud täiesti teises koolis ja teises klassis.
Ma tean peast vaid üht telefoninumbrit: oma mehe oma.
Ja kui poleks mu ustavat märkmiku, siis ei suudaks ma teha ühtki tööülesannet ja unustaksin kõik kokkulepped ja kohtumised.
Kui peaks juhtuma, et ma oleksin mõne kuriteo tunnistaja, siis oleksin täiesti kasutu. Ma ei suudaks mitte iialgi meelde tuletada, mida ma tegin näiteks 3. märtsil 2014 kell 12. Või mis oli seljas mu vestluspartneril, kellest lahkusin 5 minutit tagasi.
See kõlab õõvastavalt.

teisipäev, 25. märts 2014

Naiste võim

Ma vahel küsin endalt hämmingus, et kuidas ikkagi kujunevad inimeste väärtushinnangud.
Eestis peaks teoreetiliselt olema naiste võrdõiguslikkusega kõik korras.
Teoreetiliselt.

Moodsate tõlgenduste põhjal ma ei tea, kui palju võib uskuda muinas-keskajalugu, aga minu kooliaegsete teadmiste põhjal olid eeleestlannad kõvad mutid.
Varem, kui paljudes teistes Euroopa riikides, õppisid Eesti naised lugema ja said valida.
Sõjad sundisid naise perepeaks ja otsustajaks.
NL okupatsioon kupatas naise palgatööle ja lubas seda teha nii maa all kui ka maa peal.
Tänane Eesti on Euroopas naiste tööhõives kenasti tipus.
Et siis teoorias oleme me ligi 200 aastat (kui mitte rohkem) saanud kogeda, et naised saavad mängeldes hakkama.

neljapäev, 20. märts 2014

Kõik peab olema õigesti

Nüüd

Enne
No kas pole tore, mõtlesin väga kurvalt; nähes, et mu lemmiksink on saanud uue, maakeelse pakendi.
Võimalik, et selle otsuse taga on omanikud, kes paaniliselt kardavad eristuda ning oma toodet konkurentsivõimelisemaks muuta.

Aga mu sisetunne ütleb, et otsuse taga on pigem usin ametnik või mõni tähelepanelik tarbija- Postimehe huumorirubriigi "Lugeja küsib" patsient.

Meenus lugu kommivabrikust, kus hoolitsev tarbija pöördus murega, et kiisu pilt šokolaadipakendil võib tekitada valearusaama toote sobivusest kassidele või hoidku-jumal, nagu toode olekski tehtud kassipoegadest...

Kahju on.

teisipäev, 18. märts 2014

Et oleks rahu

Ma olen rahuajal sõjahirmuga kasvanud laps.
Olid sellised ajad.
Ma olen voltinud vatimarlisidemeid. Olen rohkem kui korra jooksnud klassiga varjendisse. Olen õppinud, ja mäletan surmani, et keemiarünnaku signaal on rõvedalt plekine. Meie kooli seinal olid plakatid tuumaseenest ja tuumatalvest. Me tegime töid nende äratundmise peale.
Ma tean kui vastik on kanda gaasimaski ja kuidas kalašnikovi kokku-lahtivõtmine lõhub käsi. Riviõppused olid rutiin.
Ja meedia kostitas sõjafilmide ning- raamatutega.

neljapäev, 13. märts 2014

kolmapäev, 12. märts 2014

Tähtedelt pead sa tõde kuulma

Ma käin alati märtsikuus hambaarsti juures. Sest ma tahan.
Millalgi oktoobris- novembris lugesin oma lemmikhoroskoobist soovitust võtta hambaarsti juurde käik ette enne aasta lõppu, sest " märtsis võib ette tulla ootamatuid takistusi".
Kahjuks ei saa ma teile pakkuda tõestuseks enam linki, sest ma ei suuda sellelt lehelt ajalugu leida. Aga uskuge mind, palun.
No mis takistusi saab tulla ette arsti juurde minekul. mõtlesin toona. Aga kuna kirjas oli märts- kuu, milleks mul oli plaan tehtud, siis jäi see mulle meelde.

Saabus märts.

esmaspäev, 10. märts 2014

Katri Raik Minu Narva

Mul tegelikult polnud plaanis sellest raamatust kirjutada. Nagu "Minu.." sarja lood ikka, on nad pigem päevakajalised, pigem blogid-esseed-artiklid, kui raamatud.
Aga siis lugesin ma venekeelsest delfist kommentaare Marina Kaljuranna avaldusele.
Ja kõhe hakkas.

Ma pean tunnistama, et ma ei mõista avaldusi stiilis- "venelased on teise sordi inimesed", "venelasi diskrimineeritakse" jne.
Tippkokad. Terve plejaad tippsortlasi. Võistlustantsijad. Võimekad (aja)kirjanikud. Tuntud stilist. Armastatud lauljanna ning mitmed näitlejad. Arstid ja politseinikud. Äripäeva rikaste nimekiri. Pool Tallinna ja Narva linnavalitusest....
Eesti on täis integreerunud mitte-eestlasi. Ole ainult mees ja tegutse ning sul on võimalik jõuda kuhu iganes.
See piir ei jookse rahvust pidi. See piir jookseb kusagil mujal ja ma pole päris kindel, kas ma tean kus.


esmaspäev, 3. märts 2014

Aastapäev

Kui ma olen president, siis muutub seaduseks ja reegliks, et paraad ning vastuvõtt toimuvad järjekorras Põhja-Lääne-Lõuna-Kesk ja Ida Eestis.
Ehk siis ühel aastal Tallinnas, teisel kas Pärnus-Haapsalus või Kuressaares.
Kolmandal aastal Tartus või Viljandis või Valgas- Võrus. Ja neljandal aastal Narvas või Jõhvis-Rakveres ning seejärel Paide kandis.

Pealinnast oleks kutsutud valitsuse liikmed, diplomaatiline korpus. Üle riigi oleksid kohal konkreetse aasta teenetemärkide- riiklike autasude saajad. Riigikogust saaksid kutse ainult vastava piirkonna saadikud ning ülejäänud külalised oleksid samuti ainult peo-piirkondadest.