tag:blogger.com,1999:blog-25172167416023710172024-03-19T00:54:17.801+02:00 IndigoaalaneMa ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.comBlogger1514125tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-61245711946871686152024-03-16T17:58:00.001+02:002024-03-16T17:58:11.661+02:00Rahvuspsühholoogia <p>Kas on kirjutatud mõni hea raamat rahvaste psühholoogiast? Miks itaallased (ühes raamatus) väitsid et "Inkvisitsioon, mis oli võõras itaalia rahva loomusele, lõpetati.". Aga kõrvalriikides nauditi täiega. Miks Hispaania oli julm ja sallimatu ja Itaalia avatud? </p><p>Miks põhi võttis vastu luterluse? Miks venelased on sellised ja miks eestlased sellised? </p><p>Palju loeb kliima ja loodus. Aga see ei seleta kõike. </p><p>Soovitage lugemist.</p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-21968766813401559682024-03-09T14:31:00.001+02:002024-03-09T14:32:16.793+02:00Enesekindlus . Pilvebaleriini lood vol16<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQ7PO1nARGK0Pykx51sWxwUE4TIn69AvaQgYA7UWwIgfHCkI83zOLgdw6fQeniGYsSSxNiTR9bf2y4Bf2w_70UODvKWuSukU6cwFpJB2_eZ3B8nL42OmWk2c9oG-iw_UvAqgoE8HhVd7_1gKfvyyDtWw624bfTPhaa9jSSpMmuMElNwvBnk75stFguPyI/s4000/DSC_4240.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQ7PO1nARGK0Pykx51sWxwUE4TIn69AvaQgYA7UWwIgfHCkI83zOLgdw6fQeniGYsSSxNiTR9bf2y4Bf2w_70UODvKWuSukU6cwFpJB2_eZ3B8nL42OmWk2c9oG-iw_UvAqgoE8HhVd7_1gKfvyyDtWw624bfTPhaa9jSSpMmuMElNwvBnk75stFguPyI/s320/DSC_4240.JPG" width="240" /></a></div>Üleeile olin kindel, et koosolek algab kell 19. Tegin aega parajaks, et mitte liiga vara jõuda. Koosolek algas kell 18.<p></p><p>Eile sisestasin Google Mapsi Metsaääre asemel Mereääre. Ilus koht oli. Aga ca 60 km õigest kohast eemal...</p><p>Mida tänaseks?</p><p> </p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-10290213252270648782024-03-08T10:14:00.003+02:002024-03-13T16:14:25.985+02:00Suhkru- ja vastutusmaks 9 aastat hiljem.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPcvnVhR56XbTWNET4bhcQ6W11dTqOOQORnqwsnEIYMBkuSv5AjQ4PaJC4cP1Y0Jagv0QmmLDbk4YyAjDXQGp4rfZqdjTiXkJhmR1KPqKCoM-HC7xNcVKb3Zn4oM_Yvo1gG7C54GsVV4Q/s1600/IMAG1052.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPcvnVhR56XbTWNET4bhcQ6W11dTqOOQORnqwsnEIYMBkuSv5AjQ4PaJC4cP1Y0Jagv0QmmLDbk4YyAjDXQGp4rfZqdjTiXkJhmR1KPqKCoM-HC7xNcVKb3Zn4oM_Yvo1gG7C54GsVV4Q/s1600/IMAG1052.jpg" width="320" /></a></div><div><i>Appikene. See oleks naljakas, kui see poleks nii kurb.<br />Ma ei pea enam mitte ühtegi uut postitust kirjutama. Sest kõik on juba kirjas. <br /><a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2010/01/meie-teame-mis-on-sulle-hea.html" target="_blank">Aastal 2010</a> ja aastal 2015.</i></div><div><i>Mul ei ole oma 9 aastat tagasi kirjapandule mitte midagi lisada. Mitte midagi pole vaja muuta. Ahei. Taani lõpetas oma maksud ja lisas lastele koolides juurde 1 tunni liikumist. Ka nii saab. <br />Ajaloo ilu ja traagika.</i></div><div><br /></div>
See on maailmavaateline küsimus. See ei ole küsimus tervisest.<br />
Sa kas usud, et inimene on mõtlemisvõimeline, vastutustundlik või usud, et inimene on nõrk. Nõrk, kes ei suuda kontrollida oma soove ja ihasid, kelle jaoks tuleb keelata, piirata ja katta. Näiteks naised ja alkoholipudelid. Vaesed vanemateta koolieelikud, kes käivad ise poes ja teevad ise oma ostuotsuseid ja toiduvalikuid...<br />
Olgu, see on ehk sõltlaste, ja sõltuvus on haigus, suhtes kohatu. <br />
<br />
Kes peab vastutama selle eest, et inimene teeb valesid valikuid.<br />
Reklaamitööstus ja meedia, mis ümbritseb meid ahvatlustega?<br />
Kapitalistist toidutootja, kelle eesmärk on maksta palka ja teenida kasumit ning kes lähtub vastutustundetult nõudlusest?<br />
Riik, kes kirjutaks ette, mida tohib müügile paisata ja mida mitte?<br />
Kas te tõesti tahate sellist riiki?<br />
Me oleme sellises riigis elanud. Ja mina ei taha. <br />
Riik saab üht-teist teha küll. Aga see on raske.<br />
Saab kujundada nõudlust, suurendada teavitust, õpetada meedia- ja reklaamikriitilisust.<br />
<br />
<a name='more'></a><br />
See, mis minu jaoks on tõendamata vandenõuteooria, on paljude jaoks tõde. Ja vastupidi.<br />
Üldistused ja stereotüübid. Eeldamine, et inimesed meie ümber on pahatahtlikud, valetajad ja kurjategijad. Et terved majandusharud tegelevad vastutegevusega ja õõnestavad rahva tervist, moraali ja mida veel. Mitte ainult toidutööstus, vaid ka ravimi-, meditsiini-, meediatööstus, Pangad, kindlasti. Eksole.<br />
Üksikute eksinute tõttu seame kahtluse alla miljonite töötajate eetika.<br />
<br />
Nimetame toitu kräpiks. TOITU! Vanematel inimestel on õigus: hea elu muudab meid isekateks ja üleolevateks.<br />
Isegi, kui atsesulfaam K pole mu lemmik maitseaine, on miljoneid inimesi, kelle jaoks on see ok.<br />
<br />
Vorstis ei ole liha... a näiteks vanasti ju polnud. Ja väga hea, et toona polnud ja praegu on. See, et täna on, näitab seda, et olgu kapitalism nii kole kui tahes, konkurents toimib, kontroll toimib, reegleid järgitakse, tarbija on kuningas, meedia on neljas võim, teadus areneb.<br />
Me teame mis oli ja mis on nüüd.<br />
Ei tahaks korda, kus me seda ei teaks ja mitte midagi ei muutuks.<br />
Sulle on antud lugemisoskus. Loe ja tee oma valikud. Kui sina ei osta, kui keegi ei osta, siis kaob ka pakkumine,<br />
<div>
<br /></div>
Mind hirmutab kõige rohkem paljude inimeste soov, et kusagil on keegi tark, kes täpselt teab, mis on õige ja vale. Milline toit on tervislik ja milline kahjulik.<br />
See "jumal" on kas toidutootja või valitsus või ametnik....<br />
Teeme väikese testi.<br />
<br />
Suhkur on paha, eksole?<br />
viis jooki<br />
A) 1,4 kJ/0,3 kcal süsivesik 0 g, sellest suhkrud 0 g<br />
B) 209 kJ / 49 kcal, Süsivesikuid 11,2 g, sh suhkruid 9,0 g<br />
c) 246 kJ/ 58,7 kcal, süsivesikuid 14,4 g, suhkruid 10 g<br />
d) 31kJ/3 kcal, süsivesikud ja suhkrud 0 g<br />
e) 266kJ/63 kcal, süsivesikuid 14,8 g, millest suhkruid 13,7 g<br />
<br />
küllastunud rasvad ja sool on pahad, kas pole?<br />
E) rasv 20g sh küllastunud rasvhapped 1,6 g, soola 3,3 g<br />
F) rasv 12,4 g, sh küllastunud 2,7 g ja soola 3 g<br />
G) rasv 26 g, sh küllastunud 14 g ja soola 1,7 g<br />
<br />
millise me ära keelame? Milline on kahjulikum? Millisele tuleb kehtestada kõrgem maks?<br />
<br />
Üldiselt on jõutud kokkuleppeni, et keelustatakse ja piiratakse ja maksutatakse need pahed, mis segavad ka teisi inimesi peale sõltlaste ja lähevad ühiskonnale palju maksma ning mille otsene kahju tervisele on otseselt tõestatud. Alkohol, näiteks. Suitsetamine, narkootikumid.<br />
Suhkru- soola ja rasvaga see seos nii otsene pole. Vähemalt pole suudetud seda tänaseks tõestada, Võib olla homme on.<br />
Väidetavalt on käitumise osa meie ülekaalus süüdi 80%.<br />
<br />
Muude maade kogemus näitab, et kõrgema hinna korral muutub tarbimine minimaalselt, Kuna hinnad kõiguvad nagunii, mingil hetkel kaotab kõrgem hind oma mõju ning muutub standardiks. Nt. 80% taanlastest ei muutnud peale rasvamaksu kehtestamist (mis tänaseks on kaotatud) oma tarbimist üldse. Üldiselt liiguvad inimesed pigem odavamate kaubamärkide poole.Toidutööstuses on see tavaliselt libe tee. Sest peaaegu kõike on võimalik asendada. Kuid kas see on eesmärk, mida tahame?<br />
<br />
Keelustame suhkru? Aga miks me diskrimineerime suhkruroo ja - peedi tootjaid ning anname eelise sünteetiliste magusainete tootjatele. Millise õigusega.<br />
Alkohol on alkohol. Toit ei ole ainult suhkur või mittesuhkur. Toit on ka vitamiinid, mineraalained, mikro- ja makroelemendid...<br />
Suhkur pole ainult magustaja. Suhkur on ka konservant, võimendab maitseid ja on oluline energiaallikas.<br />
Nägema peab tervikut. Iga inimene on individuaalne ja kes oskab öelda, mis on meile kõigile õige ja parim.<br />
Seda peaks ütlema inimene ise.<br />
Seda peab ütlema inimene ise.<br />
<br />
<br />
Mitte suhkur ei tapa.<br />
Tapab see, kui sina tarbid suhkrut liiga palju.<br />
<br />
Ma tunnen alakaalulist naist, kes sööb iga päev tahvli šokolaadi. Ma tunnen normaalkaalus meest kes joob iga jumala päev kes teab mitu pudelit Cocat. Nt Hollandis tarbitakse karastusjooke 632 ml/ päevas, samas on rasvunuid 16,1%. Kreekas juuakse limonaade vaid 116 ml/ päevas aga ülekaalulisi on 41,1%<br />
Mõnele meist mõjub ja teisele mitte. Miks pean siis mina, kellele loodus on andnud normaalkaalu, maksma kõrgemat hinda nende pärast, kel nii hästi läinud pole. Jah, kuna ma tarbin neid tooteid vähe, siis on mu panus proportsionaalselt üsna väike.<br />
Aga ikkagi, miks üldse.<br />
Küsimus on prioriteetides ja solidaarsuses.<br />
Me maksame solidaarselt kinni joodikute, liiklushuligaanide, narkarite ja suitsetajate ravikulud.<br />
Aga mina tahaks, et solidaarselt makstaks kinni hoopis minu hambaravi, toetataks laste- ja noortesporti ning finantseeritaks laste meediakriitilisuse ja funktsionaalse lugemisoskuse parandamist.<br />
<br />
Ja õpetatakse inimesed vastutama.<br />
<br />
<br />
<br />
<span style="font-size: x-small;">joogid:</span><br />
<span style="font-size: x-small;">a)Coca zero karboniseeritud vesi, värv ( karamell E150d), fosforhape, magustajad ( aspartaam, atsesulfaam K), maitseained sh kofeiin, happesuse regulaator ( naatriumtsitraat) </span><br />
<span style="font-size: x-small;">b) Aura apelsinimahl 100% apelsinimahl</span><br />
<span style="font-size: x-small;">c) Kodune jõhvikakissell- jõhvikad, suhkur, vesi, tärklis <br /> d) Red Bull sugarfree :vesi, hape, sidrunhape, süsihape, tauriin(0,4%), happesuse regulaator (naatriumkarbonaadid, magneesiumkarbonaat), magusained(atsesulfaam K, aspartaam), kofeiin (0,03%), vitamiinid( niatiin, pantoteenhape, B6, B12), lõhnaained, paksendaja ksantaanvalk, värvained ( karamell, riboflaviin). Sisaldab fenüülalaniini allikat</span><br />
<span style="font-size: x-small;">e) Pai pirni-banaani smuuti; </span><span style="font-size: x-small;">pirnimahl ja pirnipüree kontsentreeritud mahlast/ püreest (30%),
ananassimahl kontsentreeritud mahlast (28%), õunapüree (17%),
viinamarjamahl kontsentreeritud mahlast (14%), banaanipüree (10%),
litšipüree kontsentreeritud püreest (0,5%), annoona püree (0,5%).</span><br />
<br />
<span style="font-size: x-small;">e) Taffel maitsestatud kartulirõngad Hot Rod</span><br />
<span style="font-size: x-small;">f) Kapten Nemo Klassikaline heeringafilee</span><br />
<span style="font-size: x-small;">g) Valio Forte klassik juust</span><br />
<span style="font-size: x-small;"><br /></span>
<span style="font-size: x-small;">Kasutatud numbrid:</span><br />
<span style="font-size: x-small;">"The proof is in the Pudding- Taani rasvainete maksustamise fiasko", <a href="http://www.iea.org.uk/publications/research/the-proof-of-the-pudding-denmark%E2%80%99s-fat-tax-fiasco" target="_blank">Christopher Snowden, 2013</a> ja</span><br />
<span style="font-size: x-small;">ÜRO FAO statistika 2012</span>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com21tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-75376653159307637812024-03-05T08:31:00.018+02:002024-03-16T20:10:45.360+02:00Eesti reisisaadete välismääraja<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXsi4ZprWSX_teoVDVfxttRQLfGz8mMbWl1c2lkcuBer04mGm8FvF0OqQqEbzHa8t5cPO-AyEc-7vxHCUtc6ZVyIfG3Ya2ElrEughwwX-2b2Uah9EAZr9ZBC5HtgPdtvm8Y41Hl9W6hEA1djtgZMtdWqsAur97I5iLEQxbORxLd-7kUDJkEGW0D-5QeoM/s4000/DSC_0374.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXsi4ZprWSX_teoVDVfxttRQLfGz8mMbWl1c2lkcuBer04mGm8FvF0OqQqEbzHa8t5cPO-AyEc-7vxHCUtc6ZVyIfG3Ya2ElrEughwwX-2b2Uah9EAZr9ZBC5HtgPdtvm8Y41Hl9W6hEA1djtgZMtdWqsAur97I5iLEQxbORxLd-7kUDJkEGW0D-5QeoM/s320/DSC_0374.JPG" width="240" /></a></div>Üks mu lemmikzanre on reisisaated. ( Ma vaatan ilmselgelt liiga palju telekat). Praegu on neid tohutult. Ja kuna mul pole ressursse, et ise niipalju sõita, kui tahaks, siis on hea vähemalt teisi vaadata. <p></p><p>Eesti reisisaated kipuvad reisima nagu mina. Et kui juba minna, siis tuleks haarata maksimaalne. Aga mulle meeldivad ka saated, mis on spetsialiseerunud kitsamale valdkonnale. Näiteks Peeter Vähi pärimuskultuuri- ja Stanley Tucci kulinaariasaated.<br /></p><p>Kui kriitikat teha, siis suurim väljakutse on paljudel eksimine ( ka kirjanduses olulise) reegli <i>Näidata, mitte rääkida</i> vastu. Mulle meeldib, kui luuaks-antakse kontekst, faktid, võrdlus Eestiga, aga liiga palju reisijate sisetundeid tapab minu jaoks emotsiooni. Nimetatud põhjusel näiteks Õhinapõhised ja Uhhuuduur mind väga ei kõneta. Liiga palju on minu jaoks teksti-juttu- reisijate muljeid.</p><p>Millest ma reisisaadete puhul puudust tunnen, on tänapäev. See, mida ma ise alati giididelt ja kohalikelt välja pressin ( ja neid sellega närvi ajan. Sry, Mar) Milline on koolisüsteem, mida nad arvavad maailma asjadest, mida söövad jne jne. Ma saan aru, et sellise info lisamine ongi väga keeruline. Pole just palju inimesi "tänavalt", kes armastaks, kui neile mikrofon näo ette torgatakse. Ja kas on olemas " keskmist", eks? Varasemast meenuvad Johannes Tralla Euroliidu saated. Fookuses oli Euroopa Liit, aga vestlused inimestega olid põnevad. Kuigi. Tõsi. Inimesed olid valitud.</p><p>Paremusjärjestust on raske teha, kuna iga saade on erinev. Minu lemmikud on (suvalises järjekorras) Kolm naist karavanis ja Kaks kanget ning Meie aasta...Reisisaate fookuses on üldjuhul kas suhted või sihtkoht või teelolek. Kõigil kolmel on kõik need komponendid olemas.</p><p><span></span></p><a name='more'></a>Kõigi nende puhul on tajutav väga tugev eelnev kodutöö. Samas on säilinud ( või lavastatud) väike spontaansus ja untsuminekud ning äpardused. Võrreldes nt välismaa reisisaadetega- Lumley, Martin Clunes ja <i>keegi vanem härra, kelle nimi mulle ei meenu,</i> mis on tõepoolest väga professionaalsed aga samas tunduvad liiga lavastatud.<br />Ja nimetatud kolm on erinevalt paljudest teistest reisiseltskondadest kohal, mitte teel vs näiteks Ziguli- ja 4x4 reisijad. Ning kõigi kolme edufaktoriks on ilmselt ka karakterid.<p></p><p>3 naist on teistega võrreldes käinud pigem nn tavalistes kohtades, mistõttu väljakutse on seda suurem. Kohafaktor on väiksem, aga selle kompenseerivad nad eelarveteemaga st et kuidas reisida väikeste kuludega. Karavan- kitsal piiratud territooriumil, annab lisamõõtme ja võimaluse intriigideks. Kuigi, mida saade edasi, seda vähem tülisid (mis on ju tegelikult hea). Ja Kristel Aaslaid pakub oma eluterve huumori ja optimistliku meelega Kristjan Jõekaldale ikka päris kõva konkurentsi. Viimase saatesarja hea leid oli väike viktoriin.</p><p>Kaks kanget on klassika. Nagu juba mainitud ülihea ettevalmistus ja kodutöö ning ägedad sihtkohad. Tõsi, viimati mingil põhjusel mõtlesin endamisi, et huvitav.. kuidas näiteks teismelise jaoks mõjub kaks vanameest vigurdamas ..:) aga minu poolest andku aga minna. Kristjani kostüümid on üks saate rosin ning sõnatud reaktsioonid Teedu tegevusele.. :) On väga head.</p><p>Nagu juba kirjutasin, siis kõigi kolme puhul on boonuseks tugevad karakterid. Nii Kristjani ja Teedu ning Tuuli ja Arbo puhul annab tugeva lisaväärtuse nn isiksustevaheline konflikt. Hedonist vs perfektsionist. Asjalik ja tarmukas vs las asjad kulgevad. Tuuli ja Arbo poisid on muidugi üks suur nunnufaktor ning alanud hooaja lisaväljakutseks- kuidas reisida eksmehega :) Eks siis näis. Mulle meeldib Tuuli jalad maas suhtumine, avatus ja lõputu lõputu kannatlikkus. Ta jälgib ja võtab teadmiseks. Ning Arbo teistpidi kannatlikkus ja leplikkus ja tohutu südamlikkus. Ma mäletan siiani Iraani episoodi kaamelitega. Pisar tuleb silma. Siiralt.</p><p>Kahe kange miinuseks on jõhker tootepaigutus (aga no kusagilt peab ju raha tulema...) ning kui sa ei viitsi kogu sarja vaadata, siis piisab esimesest osast. Selles näidatakse põhimõtteliselt ära kõik, mis edaspidi toimub..</p><p>Võsaga Vietnamis on midagi vahepealset. Peeter on vaieldamatult karismaatiline ja rõõmsameelne. Sihtkoht on põnev, aga midagi jääb puudu. Liiga sarnane seltskond? Liiga vähe ettevalmistust?</p><p>Mingist masohhistlikust rõõmust olen ma ära vaadanud ka kõik Üle ja ümber saated. Mis on omaette fenomen. Nad käivad põnevates kohtades, aga see, mida me näeme, on ....teelolek, autoremont ja söömine. Ja mu mees karjatab iga kord, kui Raivo ütleb Muy bien :) Seega mu mees karjub praktiliselt kogu saate :) :) Samas on nad sellised karused toredad eesti mehed. Palju ei seleta. Lihtsalt on. </p><p>Ja nii armas on kõikide püüdlus käia seal, kus "turistid ei käi". Ee.. te ju olete turistid. Ja turistid käivad seal, kus on huvitav ja eriline. Lasnamäe ja Kolga Jaani vaatamiseks ei pea sõitma teise maailma otsa..</p><p>Ning teine põnev asi on iga reisisaate erinev definitsioon sõnast "seiklus". Üldjuhul ei tähenda see midagi. </p><p>Omaette žanr on <i>"Läksin reisile võtsin kaamera kaasa ja õnnestus see maha müüa."</i> Ma siia näiteid ei too. Eks igal saatel on oma sihtgrupp. Ja see, et mind ei kõneta, ei tähenda, et on halb.<br /><br />Millest ma puudust tunnen, on reisisaated nn Eestisse. Päris mitu on sellest, kuidas eestlane kolis välismaale. Ma tahaksin näha sarja sellest, kuidas välismaalane kolis/reisis Eestisse (või eestlane Narva :) :)).</p><p>oehh.. natuke veel. Varsti saab ise reisima..:)</p><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-32793901535186535492024-03-03T20:03:00.004+02:002024-03-03T20:20:16.759+02:00Lahkunud hinged <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjejVIFGBQ05HZI4Mh0rdAhEwr0R0-ENOMxxn2aZdtk2rTFJ-ws4Mvpsp4PKdlYPyHkScwpVL6npzjx857BsOfT4eitAgySOjpjlwOyh2Euwg3ZxRA0k1NhZmF7yU_QY_1COpsZR-q4LZf3VIkm1zIo4w80pcjWCPrQ8_hn1o2kvg0a84lugzMVZGuKo8/s4000/DSC_1249.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjejVIFGBQ05HZI4Mh0rdAhEwr0R0-ENOMxxn2aZdtk2rTFJ-ws4Mvpsp4PKdlYPyHkScwpVL6npzjx857BsOfT4eitAgySOjpjlwOyh2Euwg3ZxRA0k1NhZmF7yU_QY_1COpsZR-q4LZf3VIkm1zIo4w80pcjWCPrQ8_hn1o2kvg0a84lugzMVZGuKo8/s320/DSC_1249.JPG" width="320" /></a></div><br />Minu sõnavaras ei ole sõnu ja ma ei oska kirjeldada seda tunnet, kui ma mõtlen kõikide eelnevate inimeste peale. Nad ei ole nimed. Nad olid inimesed, oma tujude, tahtmiste ja lugudega. <p></p><p>Raadios rääkis, et Rieti fotode autoriõigused saavad läbi. Mispeale läksin Fotisesse ja leidsin suure hulga sugulaste fotosid. Ma pole ammu suguvõsa uurimisega enam tegelenud ja olin unustanud, kui haarav see on. </p><p>Näha mõnda esivanemat 5 aastasena. Otsida ja leida tuttavaid näojooni. Mõistatada, miks mindi fotograafi juurde. </p><p>Kurb ainult, et <a href="http://indigoaalane.blogspot.com/2014/01/uks-pilt.html" target="_blank">Riita juhtumile</a> ma lahendust ei leidnud. Samasugust pilti pole ja muudelt pole sarnasus piisav.</p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-29182264432826713392024-02-27T09:01:00.004+02:002024-02-28T21:47:56.674+02:00Vihjeid algajale õpetajale<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAXTJ_FGfpxY1tFQ_ccRQ0nzZU_2DDYLalLMV4KeQYdJ15sZw-9XF5etmgklc-2xI_VtA3VagJ146vwowoQispDsbVf34n4Bxhn0KZQ7keoWlr7Kj9RoD1kILciJmPL7cRkD28JRSBMc8EfzL4UPH3ksTOJ9fjqvXHXYYRhm7hdhnnbNIUH9EbnuSrEaM/s4000/DSC_4203.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAXTJ_FGfpxY1tFQ_ccRQ0nzZU_2DDYLalLMV4KeQYdJ15sZw-9XF5etmgklc-2xI_VtA3VagJ146vwowoQispDsbVf34n4Bxhn0KZQ7keoWlr7Kj9RoD1kILciJmPL7cRkD28JRSBMc8EfzL4UPH3ksTOJ9fjqvXHXYYRhm7hdhnnbNIUH9EbnuSrEaM/s320/DSC_4203.JPG" width="320" /></a></div>Läbi. LÄBI.. Läääbiiiiiiii!!!!<p></p><p>Ma olen tohutult õnnelik ja tänulik, et mul avanes elus selline võimalus. Mul on kahju, et kaks väljakutset, õppida kaht uut ametit, sattusid ühele ajale, mistõttu ma ei saanud ehk piisavalt süveneda, nautida. Ja päriselt. Mul on hea meel, et vähemalt üks neist sai läbi, sest ma olen kohutavalt väsinud. Aga tore oli.</p><p>64 akadeemilist tundi. 7,5 AP ja 16 õpilast ja lugematu arv ettevalmistustunde. Õnneks ma neid ei lugenud. See number on üsna masendav. Jõhker, kuidas ma pingutasin.</p><p>Mida ma õppisin?</p><p>Kooli poolt antud mentorist ja sissejuhatavast tutvustavast kursusest oli väga palju kasu ja sain mitmeid häid soovitusi. Ainus trikk on, et alguses ei oska küsida.. </p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>esimene asi. Uuri tausta, milline on õppijate tase. Seda ma ka tegin, aga oleks pidanud veelgi põhjalikumalt.</li><li>veepudel kaasa</li><li>4 tundi on liiga palju. Inimesed tulevad töölt, näljased ja väsinud. Tegime küll kommipause, aga selline märgatav tähelepanu oli ca 3 tundi. Ma ei tea, kas nii tohtis, aga mida edasi, seda vähem ma ka üritasin need 4 täis saada.</li></ul><b>slaidid. </b>Mul läks tohutult aega ja energiat slaidide ettevalmistamiseks. Alguses tundus materjali nii hoomamatult palju, nii et ei osanud kusagilt peale hakata. Hakkasin siis lihtsalt järjest tegema. <br />Mingil kolmandal tunnil sain aru, et. Pole vaja. Sain aru, mis vahe on esitlusel ja koolitusel. Esitlusel ainult esitan, koolitusel peaks lisanduma kordamine ( ühe asja korrutamine) + kontroll, kas sai selgeks. Ja ajakulu ongi täiesti teine.<p></p><p>Ja tegelikult poleks üldse slaide vaja (kui järjekord püsib meeles), mulle meeldib hoopis joonistada, teha skeeme ja visandeid ja pilte. Ma ise saan niimoodi hoopis paremini aru. Minu ideaal oleks ilmselt klassi tagaseinal slaidina märksõnad, ajakava ja sisukord. Ning kasutada valget tahvlit, et sinna skeeme teha + kui on mingid näited, siis ainult need slaididelt.<br />Ma panin endale märksõnu kirja märkmikusse ja slaidide kommentaaridesse ja 90% juhul jäid need rääkimata, sest ma lihtsalt ei vaadanud neid (läks meelest). Minu jaoks on vaja, et kõik märksõnad on seina peal kirjas.<span></span></p><a name='more'></a><p></p><p> <b>Õppetunnid:</b><br /></p><ul style="text-align: left;"><li>terminoloogia, mõisted, definitsioonid kohe alguses selgeks</li><li>1 slaid = 1 minut. </li><li>ära pane teooriaslaide- kui, siis ainult jagatavasse materjali, sa nagunii ei viitsi neid seletada </li><li>Mul oli alati tehtud kaasa ka ajakava. Praktika näitas, et tegelikult läks mul meelest seda jälgida. Ainult harjutuste ja mängude ajal võtsin kätte ja panin kirja tegelikud kellaajad ja ajakulu. </li><li>ära alusta ettevalmistust slaididest, vaid mõtle mida tahad rääkida ja täienda vajadusel illustreerivate slaididega. vali 2-3 asja, mis peaks kindlasti selgeks saama ja ehita sellest lähtudes üles</li><li>tekita nn lõigud/peatükid, et vajadusel saaks varem lõpetada ja hiljem loogiliselt jätkata</li><li>minu enda jaoks läks fookus sageli paigast ära, st loengu struktuur. Oleks pidanud olema selgem põhjus tagajärg seos.</li></ul><p></p><p><b>Mängimine. </b>Ma olin enda jaoks sõnastanud <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/07/milleks-on-vaja-koolimaja.html" target="_blank">eesmärgi</a> ja seetõttu üritasin olla ka nn popp ja noortepärane. G<i>amification</i> on selle termini nimi.<br />Ma ei tea. Mina ise mängudest ei õpi ja nagu näitas ka praktika, siis paljud teised inimesed ka mitte. mulle sobib vanakooli meetod (õpetaja räägib, mina konspekteerin, pärast <u>pean</u> õppima kontrolltööks) rohkem </p><p>Näiteks. Üks korduv teema oli nt. algoritmiline protsess, mida oli vaja mitmes kohas. Ja igal järgmisel korral olin ma taas hämmingus, et.. me ju õppisime. (Selgitasin. tegime mingi praktilise mängu/harjutuse. Kas on küsimusi? teeme koos läbi tahvli peal. teeme gruppides. Grupp jagab tulemusi. Ei, teil oli valesti. kuula, ma selgitan uuesti. kas saite aru? Jaa!) ning nad ei saanud aru. st mina ei osanud piisavalt hästi selgitada. Ja siis küsingi endalt, kas üldse on kogu seda trianglit vaja. Äkki ei peagi. Inimesed seedivad rahulikult ja vajadusel võtavad asja omaks. Ja kas nad üldse peavad selgeks saama? Äkki on täiskasvanute õppe mõte lihtsalt kogemuste vahetamises?<br />Mängude ja harjutuste osas. Internet on põhjatu ja ka AI aitab, eeldus on, et tead mida otsid. Küll ma nt nuputasin, kuidas õpetada sortimendianalüüsi. Ok, teeme excelis simulatsiooni, aga see eeldab, et õpetama peab ka exceli kasutamist ja taustateadmised peaks olema ja kõikidel arvutid jne. Ühel hommikul tabas mind heureka! sortimendianalüüs on ju optimeerimisülesanne! Ja kogu internet avanes mu ees kogu oma põhjatus tarkuses. Optimeerimisülesandeid on miljoneid, üks parem kui teine- legoklotsid, mängukaardid. Ma võiks täna anda päris mitu mängutundi :)</p><p><b>Õppetunnid</b></p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>igaks juhuks pane valmis harjutusi ja mänge </li><li>inimestele meeldib endast rääkida, kasutada seda ära aja täitmiseks ( aga mida teie arvate? aruta naabriga? kas keegi tahab rääkida oma kogemusest? hääletame, kas nii või naa?)</li><li>mängude lõpus- mida me sellest õppisime osa. Mul kippus alguses meelest minema. Hiljem tegin spets slaidid. Mängu kokkuvõte.</li></ul><p></p><p><b>Veebitund</b>. Ühe korra palusid mu õpilased, et neil oleks järgneva loengu kontekstis mugavam veebis. Kuna ma olen siiani kasutanud " share" funktsiooni (mis jätab su tegelikult teadmatusse toimuvast ja reaktsioonidest) ja ise osalenud, mitte juhtinud ruume, siis tegin kenasti ettevalmistuse. Kirjutasin paberile valmis märksõnad, mida kuhu vajutada. Ja siis on tund käes. Ja! loomulikult neid nuppe, kuhu peaks vajutama, pole. Lihtsalt pole. Okei. Läksin siis uuesti abisaidile. Terve rühm püüdlikult ootas, kuni mina leidsin õige lehekülje, õiged käsud... Piinlik oli ja kohutavalt naljakas ka. Aga tehtud sain.<br /><b><br />Õppetunnid:</b><br /></p><ul style="text-align: left;"><li>veebis Teamsis olid <i>breakout rooms</i> päris hea õppevorm </li><li>kasuta LIVE vaadet, siis näed, mis toimub. </li><li>Paremini tuleks läbi mõelda interaktiivsuse pool. Kuna ju ei näe, kes võiks tahta rääkida + rühmade tagasiside, kuna panin suvalised rühmad (mille koosseisu ma loomulikult ei mäletanud).</li></ul><p></p><p>Mis jäi veel kripeldama.</p><p><b>Võim</b>. Viimastes loengutes olid järjest teemad, mille osas mul on väga selge oma arvamus Ja saad järsku aru, et mitte keegi ei keela ega kontrolli, mida ja mis tonaalsusega sa inimestele oma loengu pead. Mina rääkisin (loodetavasti allika-)kriitilistele täiskasvanutele, aga mõte, et täpselt sama toimub ju ka tavalistes koolides lastele.. tekitab külmavärinaid. ( nõuame meelsuskontrolli :))</p><p>Koolitamise ajal käisin ka ise mitmel koolitusel. Ja teadlikult üritasin jälgida, kuidas teised teevad ja kuidas ma ise õpilasena tunnetan. Mina näidet ei tohi laiendada, nagu ma oma õpilastele igas tunnis kordasin, aga.. see mida ma nägin õpilasena ja tajusin õpetajana. Me tahame rääkida oma lugu, oma kogemust ja kui siis ei lasta, läheme lukku + <b>Meie avatus uuele </b>meetodile, viisile <b>on tegelikult nii väike </b>ja kui lihtsalt tekib tõrksus. <i>aaagaaa... teeegelikult</i>.. see on nii kerge tulema.</p><p>Teine korduv muster on takerdumine väljamõeldud lugude detailidesse ( mis on tehtud ülesanneteks või näideteks) selle asemel et vaadata/kuulata protsessi, suurt pilti, metoodikat vm, mida parasjagu õpetatakse. Näide koolituselt, kus ma ise olin õpilane. Teemaks oli läbirääkimiste protsess. Koolitaja annab meile lahendamiseks harjutuse, kus (eesti tuntud) firma soovib teise (eesti tuntud) firmaga kokku leppida. Mida teen mina ja teised kaasõpilased: <i>aaga, tegelikus elus ei saa nii ja naa ja teeegelikult peaks olema hoopis teisiti ja blablabal</i>a. Teemaks oli. Läbirääkimiste protsess. Mis järjekorras kes mida teeb. Nendel tingimustel.<br />Õppetund minu enda jaoks, kui vähegi saad, siis <b>väldi </b>selliseid <b>väljamõeldud lugusid</b> või variant b, kordadki kogu aeg: <i>see pole hetkel teema, keskendume sellele...</i></p><p>Siinkohal olen siiralt tänulik oma õpilaste eest. Oleks olnud sellised, nagu mina olen, oleks ma hulluks läinud.</p><p><b>Inglise keel.</b> Päris alguses ma uurisin, et kas kohustuslikuks raamatuks tohib anda ingliskeelset st kas me vaikimisi eeldame, et kõik seda keelt oskavad. Mulle öeldi jaa. Tegelikult mul kogu aeg kripeldas, et meil puudub selles valdkonnas normaalne eestikeelne sõnavara. Eks ma tõlkisin, kuidas oskasin (ja sageli ei osanud), aga mulle ei meeldinud, et sageli olid mu teemad anglitsismide pudru.</p><p>Mida rohkem lõpu poole, seda enam tekkis dilemma <b>mida peaks</b> (st mis oli kokku lepitud ja õppekavas) <b>ja mida tahaks</b> tegelikult rääkida . Kui ma juba teadsin osalejate tausta ja vajadusi ja seda, et programmis olevat neil tegelikult väga vaja ei lähegi, või et mõnest vajalikust asjast libiseti üle või et mingi asja tegemine eeldab mingeid teadmisi, mida neil polnud.... Ma ei teagi, mis on õige vastus. Kuna aega oli õnneks piisavalt, siis lisasin päris mitu nn moodulit omal äranägemisel. Eks ma selle info annan tagasisidena progammi juhtidele.</p><p>Millest mul puudu jäi/jääb. <b>Metoodikast, väljaõppest.</b><br />Üks ehk olulisemaid õppetunde oli, et tegelikult ikka niimoodi tänavalt klassi ette ei lähe. Tarkusest jäi puudu.</p><p>Lisaks on minus puudu õpetajaametiks vajalik <b>enesekindlus</b>. Paar tüdrukut olid pidevalt arvutis, ja ma ei osanud sellega midagi peale hakata. Ülesannetes ja harjutustes nad osalevad aktiivselt. Ehk siis ok? Et nad kuulates vaatavad ekraani, mitte mind? Kas ma peaks keelama? Aga miks? Aga miks mitte? Ma ei oska selliseid asju.</p><p>Lõpuni jäi mul lahendamata saladus, kuidas peaks vastama inimesele, kelle vastus on vale ja/või vaidleb mulle vastu valede argumentidega või väites, et minu poolt räägitud (100% õige)fakt pole õige. Nii, et ta ei läheks lukku. Nii, et ta julgeks uuesti pakkuda. ja kõige olulisem- ta saaks aru, et oli valesti ja pingutab selle nimel, et saaks õigesti. Paljudel juhtudel nn aktiivse kuulamise metoodikad-<i> a la miks sa just niimoodi arvad, selgita, kuidas sa selle lahenduseni jõudsid-</i> ei sobinud. Kohati tundsin end kui Kaja Kallas ajakirjanikega. Ma ise oskan selliseid olukordi lahendada ainult autoritaarselt. Aga kindlasti on olemas pehmemad nipid ja metoodika. </p><p>Ja vaadates teiste slaide... surusin füüsiliselt maha tunde, et kõik teised on nii targad ja räägivad nii tähtsaid, asjalikke ja olulisi asju. Definitsioonid, valemid, reeglid.. minu tunnis oli tants ja lillepidu. Tegime eksperimente, katseid. Ok, mõned teemad olidki nn pehmed. Aga. Noh. Ka analüüsitunnis mängisime legodega, ja teises otsisime kurjategijat...<i> (hmm...tõesti huvitav, miks nad küll selgeks ei saanud? :) :) )</i></p><p><b>Energiat </b>mul ka pole. Ma olin iga kord peale kooli täiesti tühi. Täiesti. Samas adrenaliin on üleval, ketrad peas sõna-sõnalt kõike uuesti läbi ja ahastad, mis kõik jäi rääkimata (kuigi oli kirjas). </p><p><b>Kaasamine</b>. Nagu tavaliselt, rääkisid st vastasid pidevalt samad inimesed. Vahetevahel tuli mulle meelde öelda, et - kuss, teie. Las teised räägivad. Aga sageli läks meelest. Jah, ma tean, et paljud inimesed on rahul ja tänulikud, kui nad ei pea rääkima ja vastama. Aga. Ikkagi jäi see kripeldama. Peab olema mingi nipp, kuidas kõik läheksid tunnist tunde ja teadmisega, et nad on kuulatud, märgatud ja said oma arvamuse välja öelda.<br />Ja ka enda seisukohast oleks tahtnud vähem pidada monoetendust ja saada rohkem interaktiivsust. Aga ei oska.</p><p>Kas ma kordaksin seda? Absoluutselt kindlasti mitte sellises mahus. See oli tappev. Väiksemas mahus, miks mitte. KUI keegi teeks mulle koolituse, kuidas eelpool toodud probleemidega hakkama saada.</p><p>Tõsiselt äge ja arendav ja tore kogemus. Fantastilised õpilased. Ja ma ei julge mõeldagi, KUI palju ma ise kõige <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/12/opetamisest-60-tehtud.html" target="_blank">selle käigus õppisin..</a>.</p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-29958588359107060742024-02-25T16:43:00.000+02:002024-02-25T16:43:00.129+02:00Nostalgianeljapäev. Õppige inseneriks<p>Appikene, mis ma leidsin. Oma ülikooli esimese kursuse tunniplaani. 1988 TPI..</p><p>Ja võtan tagasi kõik oma sõnad tänapäeva ülikoolihariduse osas, et kaasaegsed insenerid õpivad ainult "psühholoogiat" ja "filosoofiat". Mul oli tervelt 4 tundi erialaga seotud tundi nädalas :) ülejäänud väga olulised ained: kehaline kasvatus, NLKP ajalugu, vene keel, kultuuriajalugu ...</p><p>Olid ajad.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPUflmFKxFW0vGn3rxD6Z1ZxhLMSXxDs0t9JZ2FAYgNxZdS3eI60AN13C6aIoYE0veMwuByhUEnKKr1UEdEmz-lR91mAc7CH-FsK1QDolH9sRPqXrVxCUNQSrajMEWDnvdD2kpLdBUZDqC_48mjE0CS_y89_Gr38VzhL-eOXdOJ_W7HqmJ1n2LJBjvp1I/s4000/DSC_4221.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPUflmFKxFW0vGn3rxD6Z1ZxhLMSXxDs0t9JZ2FAYgNxZdS3eI60AN13C6aIoYE0veMwuByhUEnKKr1UEdEmz-lR91mAc7CH-FsK1QDolH9sRPqXrVxCUNQSrajMEWDnvdD2kpLdBUZDqC_48mjE0CS_y89_Gr38VzhL-eOXdOJ_W7HqmJ1n2LJBjvp1I/w400-h300/DSC_4221.JPG" width="400" /></a></div><br /><p></p><div>Muuseas, kas olete juba näinud Andrus Vaariku ajaloosarja ? Vaimustav. Kui saaks eestikeelsed subtiitrid ka alla, oleks ideaalne.</div><div>Panime kalendrisse kirja Madise, Jüri ja Ümera aastaarvud. Ehk jääb lõpuks meelde....</div>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-19882502678272500252024-02-23T09:05:00.008+02:002024-02-29T10:55:14.463+02:00Minu kommentaar<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoyqYTXnL-tGPyQyghURhZ2UP4yUjrI-LQ6UqzeQ4-ixtXxMdkOoEM7pD_mHThLDu2mE8zAiMvfdRj2Alg101hsYpgkxia3MH2Yuobitjrlf0m2TgneojP9THxal0udevWMxbgzy1EpZYuXRXFJ-LYVWMIq_eK_80G35XF3UVA4z2m-m5gaX9Nbq5l6jk/s4000/DSC_4201.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoyqYTXnL-tGPyQyghURhZ2UP4yUjrI-LQ6UqzeQ4-ixtXxMdkOoEM7pD_mHThLDu2mE8zAiMvfdRj2Alg101hsYpgkxia3MH2Yuobitjrlf0m2TgneojP9THxal0udevWMxbgzy1EpZYuXRXFJ-LYVWMIq_eK_80G35XF3UVA4z2m-m5gaX9Nbq5l6jk/s320/DSC_4201.JPG" width="240" /></a></div>Kuna <a href="https://viistuhatviissada.blogspot.com/2024/02/mul-on-kajaga-kana-kitkuda.html" target="_blank">viidatud blogis</a> pole lubatud eriarvamused ( sry! olen jah õel :) :)), siis kirjutan siin.<br />Lihtsalt sõbralikuks meeldetuletuseks, et tarbijate meeleolud mõjutavad majanduse käekäiku küll ja veel. Ma ei viitsinud oma majandusõpikuid välja otsida, aga pisike guugeldamine annab huvilistele vastused. Teadlased on saanud nende teooriate eest noobeleid ning kindlustunde indikaator on pideva jälgimise all.<br />Aga no, Eesti ajakirjanikud on ikkagi targemad ju.<p></p><p>Ma kuulan erinevaid poliitikasaateid igast vaatenurgast- konservatiividest kuni liberaalideni. Ja võin kinnitada, et vingumine on eesti meesajakirjanike tehaseseadistus. Miks "<a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2022/01/kuidas-ma-maailma-ei-muutnud.html" target="_blank">meesajakirjanike</a>", ma ei tea, aga nii on. Saadetes, kus osalevad naised (olukorrast riigis, Poliitikaguru, aeg-ajalt Rahva teenrid), on tonaalsus teine.<br />Pole oluline, et saime seljatatud oma väikses avatud riigis koroona ja oleme vee peale jäänud majanduskriisis. Pole tähtis, et saime õiglasemaks tehtud peretoetused, meie kaitsevõime on hüppeliselt kasvanud (kaitsekulud, Nursipalu jne), saime vastu võetud abieluvõrdsuse. Meil on nüüd kliimaministeerium(tulemusi küll veel ei tea, aga lootus on), väga hea rahvusvaheline nähtavus, rekordiline välisinvesteeringute tase ja hea maine. Teadvustatud, et sellist kulubaasi ei suuda me sellise rahvaga üleval pidada. Käeulatuse kauguses on eestikeelne haridus(+reform), kõrgem tulumaksuvaba miinimum, vähem bürokraatiat, automaks ja õiglasem maa hind, immigratsiooniteemad. Kaugemal paistavad ka reaalsed sammud energiajulgeolekus ning regionaalpoliitikas.<br />Tõsi, siinkohal tuleb tõe huvides mainida, et vingutakse nii naiste, kui ka meeste üle. Alati.<br />Kas negatiivsele keskendumine mõjutab laiemas vaates meie majandust? Jah. Mõjutab. (vt lause nr. 4 ja 5)</p><p>Samas pean toetama Mustkaareni väljaöeldut. Kõike, mida kirjutatakse Kaja Kallase kohta, tuleks võtta läbi tugeva filtri. Suur osa ajakirjandusest on <a href="https://fantaasiamaailm.wordpress.com/2021/12/13/kuidas-suhelda-keeruliste-inimestega/" target="_blank">kallutatud ja seksistlik</a>. Ainult üks näide (aga neid on palju palju, aga küllap tehakse sellest mitu doktoritööd). Sama/sarnane sündmus. Sama põhjus. Erinev pealkiri.</p><p>ERR 26.12.2019 Peaminister Ratas ei lähe presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule<br />Delfi 20.08.2019 Peaminister Jüri Ratas täna president Kersti Kaljulaidi roosiaia vastuvõtule ei läinud, vaid otsustas pidupäeva oma perega tähistada.</p><p>ERR 22.02.2024 Kallas ei kavatse presidendi vastuvõttu ka teleri vahendusel vaadata<br />EPL 26.01.2024 Kaja Kallas solvab Eesti riiki ja ajalugu</p><p><br /></p><p>Palju õnne Eesti, kõik on <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2012/01/miks-mulle-meeldib-eestis-elada.html" target="_blank">tegelikult hästi!</a></p><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com23tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-6525031574328034642024-01-19T16:26:00.001+02:002024-01-19T20:40:18.369+02:00Nüüd üles, keda needus rõhub<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="color: #2b00fe;">Ajaloo ilu :) 12 aastat tagasi 5. mä'rts 2012 ilmunud postitus.<br />MITTE MIDAGI ei ole muutunud. Kaksteist aastat...</span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="color: black;"><br /></span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><span style="color: black;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiep9SSf493Il_DwBWPgCdG1CiZ6Llb5SoT8p0lbbWN5see_IDHPX6TebxjXu-QtstKUNHgOQZ74fL4_IaCrwI_kXUKe4r5t3sHbm2B3nGSSGN2RR6iC0KfFiZ6c7IHBsMYTi-QJt3qCZCWfHAUFKSbj3o7WAkt-nUBsFRPA_Yydb_m6eRVz2TF46V7Vwc/s4000/DSC_2138.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiep9SSf493Il_DwBWPgCdG1CiZ6Llb5SoT8p0lbbWN5see_IDHPX6TebxjXu-QtstKUNHgOQZ74fL4_IaCrwI_kXUKe4r5t3sHbm2B3nGSSGN2RR6iC0KfFiZ6c7IHBsMYTi-QJt3qCZCWfHAUFKSbj3o7WAkt-nUBsFRPA_Yydb_m6eRVz2TF46V7Vwc/s320/DSC_2138.JPG" width="240" /></a></div><br />Ilmselt esindan ma üsna tüüpilist eestlast, kelles streigimõte tekitab vastakaid tundeid. Kas ma toetan õpetajate streiki? Jah, toetan. Võiks muidugi irooniliselt väita, et kui see puudutaks mind otseselt, oleks vast mu suhtumine teistsugune. Rongi ja ühistranspordiga ma ei sõida ning õpetajate streigist võiks laste meelest kujundada meeldiva iga-aastase traditsiooni.</span></span></div><div style="text-align: justify;">Aga ma usun, et isegi, kui mu kokkupuude oleks otsesem, siis toetaksin ikka.</div>
<br />
Ma kaotasin vaikides võimaluse saada ( kui muudeti seadust)koondamisel 6 kuu töötasu ning töölt ära minnes saamata jäänud puhkusetasud. Kui järeltulijal õnnestuks edukalt kõrgkooli saada, poleks see enam meeldiv uudis, vaid mulle, kui sponsorile, vajadus valmisolekuks rahakoti raudu avada ligi viieks järgnevaks aastaks. Ma olen lammas, fooliummütsiga lumpenproletariaat ja selle kõigega leppinud. Seetõttu suhtun suure austusega neisse, kel selg sirgu aetud ning kes valmis väljendama oma soove avalikult ning selgelt. Ma olen nõus, et minu laste õpetajad peavad saama vähemalt eesti keskmist palka, ja soovitavalt veel rohkem.<br />
Sinnamaani on kõik selge.<br />
<br />
<a name='more'></a>Segadust tekitab see, et kusagilt millalgi on tekkinud juurde veel keegid. Keegid, kes protesteerivad mingite kollektiivlepingute vastu ning ähvardavad välja lülitada elektri, kui valitsus tagasi ei astu. Kes need on, mida nad soovivad ja miks protestivad? Kui näen uudislõikudes naaberriigi lippe ja intervjuukatkeid vähemusrahvuse keeles, siis tekib mul hirm. Piir rõhujate ja rõhutavate vahel nihkub mujale- meie ja nende vahele. <br />
See on ilmselt põhjus, miks paljud meist siiani on streike kartnud. Meil on liiga värskelt õpitud ja kogetud, kuhu sellised streigid viia võivad. Organiseerimata massid, kes tegutsevad küll ametiühingute nime ja egiidi all, kuid kelle eest ja nimel pole võimeline esindusorganisatsioon selgitama arusaadavalt, miks võideldakse.<br />
<br />
Kakskümmend aastat kapitalismi on õpetanud meid mõtlema nõudluse ja
pakkumise dimensioonis. Mina ju saan, miks siis nemad hakkama ei saa?
Tuleb rohkem pingutada ja mitte teha valesid valikuid.<br />
Kuid see 20
aastat on pannud märkama ka seda, et olgugi nõudlus- minu poolt näiteks
ka <i>tammsaarede, kölerite ja ernesaksade</i> järele; kvaliteetse hariduse
ning tervishoiu järele- on minu ja riigi prioriteedid pisut nihkes.<br /><br />
20 aastat kapitalismi on pannud ka märkama, et vahel ei peakski õiendama "ise oled süüdi".
Ühiskonnale on vaja, et oleks inimene, kes külmas ja niiskes ruumis
paneks kalu karpi, kes kaevaks haua mu lähedasele või hooldaks teda
viimastel elukuudel... Me ei saa neile inimestele mitte iial maksta
sellist palka, nagu nad sooviks või vääriks. Aga me saame neile pakkuda
seda, mis osas oleme leppinud olema solidaarsed- haridust, arstiabi,
korralikke teid ja päästeteenindust.<br />
<br />
Jämedalt võttes saab riik raha maksudest. Ning veel jämedamalt
üldistades, mida suurem on juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt
pakutav väärtus, seda suurem on ka kokku kogutav rahahunnik. Nagu
ilmselt meie kõigi matemaatikaõpetajad on öelnud- protsent pole number.
Maailmatasemel vinge %-i eest hariduskulutustesse palka ei maksa. Raha on vaja
koguda rohkem.<br />
<br />
Ma olen ka varem seda retooriliselt <a href="http://indigoaalane.blogspot.com/2010/09/vaene-vaike-eesti.html">küsinud</a> ja ei saa siiani aru, miks meie riigis mõeldakse kulu- mitte tulukeskselt. Miks meie oivikutest pea- ja rahadusministrid on piiranud diskussiooni ja riigi arengu kahte lausesse- raha pole. Me tegutseme meile antud volituste raames. <br />
Ma ei nõua ju maksutõusu täna kohe ja praegu. Miks meil pole diskussiooni selle üle kuidas suurendada riigi tulusid, millised peaksid olema investeeringud, et meil oleks rohkem lisaväärtust ning tulu tootvaid ettevõtteid HOMME.<br />
<br />
Ka mu "armastatud" koolireform. Vist kord käis retoorikast läbi, et vähem õpetajaid annab võimaluse tõsta allesjäänute palku. Kuid see kadus kiiresti, sest ilmselt said ka rääkijad aru, et see ei saa olla tõsi- vana kinnisvara haldus, uue infrastruktuuri ja õppekavade loomine, laste logistika ning koormuseta põhikooliõpetajatele kompensatsioonimehhanismi loomine- see tähendab kulusid.<br />
Mulle tundub, et kas põhi- ja keskkool on koos või lahus, kas keskkoolis saab õppida vene või hiina keeles. Kas lapsukesel on võimalus valida riigikaitse ja religiooniõpetuse vahel. Kas kõrghariduse võib omandada tasu eest või tasuta, need kõik on teise- ja kolmanda- ja viiendajärgulised küsimused.<br />
<br />
Keskkoolis on hilja. Lasteaed ja algkool on see, kus me saaksime suunata ja mõjutada lapsi omandama kõrge lisandväärtusega erialasid ja elukutseid, mis tooksid meie riigile homme tulu. Kus me saaksime kloppida üles nende eneseteadvuse olemaks tulevikus globaalse firma juht, muuta nende väärtushinnanguid, mis annaks jõudu välja murda vaesusringist. <br />
<br />
Me loeme järjest ja järjest lugusid sellest, kuidas eestlane töötab üles
ägeda firma, et see siis suurele rahvusvahelisele korporatsioonile maha
müüa. Miks? Ja kuidas seda muuta?<br />
EAS võiks toetada uuringute ja messikülastuste asemel rohkem seda, mis tegelikku tulu toob- reaalset turundust. Kuigi ma seda ei toeta, on siiski selge, et mängus, kus võlad kustutakse ning raha juurde trükitakse jääb meie riik kaotajaks Jne jne jne. <br />
Ma panen need võimalused kirja lambist, kümne minutiga ja olemasolevat majandusmudelit järgides.<br />
<br />
Eesti on tarku inimesi täis. Mulle tulevad meelde rohelised, kes valmisdiskussioonis tulid välja nutikate, raamist välja lahendustega mis muidugi kohe mutta tambiti. Ehk olidki need jama.<br />
Aga miks me ei kuula inimesi, miks me ei otsi lahendusi, miks me sisendame endale, et oleme väiksed ja vaesed ja raha ei ole ega tule?<br />
<br />
<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com27tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-13997470822669749152024-01-15T09:03:00.001+02:002024-01-15T09:06:48.403+02:00Õel ja kuri ERR<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUEx8IpjbT41rtKHCaXgq3wAOI5_5P0sJq_pxJap7ik1mNdMShSHzvnC0q9ge0tx-HYvBBYAHVd6wcWLPFAHy0jqXsPNx0EzB6ZjhlhOWn4N3MdUYVkG_B6ux9wTTJyQhuxoo5_CYjbmaGLPbJaP5qxFEFECaNjMR6LTPYM_rurx1qD3WOvnq44n3o4-4/s4000/DSC_2114.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUEx8IpjbT41rtKHCaXgq3wAOI5_5P0sJq_pxJap7ik1mNdMShSHzvnC0q9ge0tx-HYvBBYAHVd6wcWLPFAHy0jqXsPNx0EzB6ZjhlhOWn4N3MdUYVkG_B6ux9wTTJyQhuxoo5_CYjbmaGLPbJaP5qxFEFECaNjMR6LTPYM_rurx1qD3WOvnq44n3o4-4/s320/DSC_2114.JPG" width="240" /></a></div>Ma jätsin eelmise aasta lõpus ühe postituse tegemata. <br />Kuna ma olin Elisa peale tige, siis tundus, et kriitikat saab liiga palju. Ja tegijatel ikka juhtub, miks väikseid äpardusi võimendada, eks.<p></p><p>Ja täna hommikul pidin toolilt maha kukkuma. Selgus, et " väikesest äpardusest" on saanud Eesti ühe kuulatavaima hommikuprogrammi osa, nii et jaama vahetamata pole seda võimalik isegi vältida.<br />Ma räägin poliitilisest"huumori"-teatrist- "Pohlad". <br />Aasta lõpus kuulasin järelkuulamisest ja ahmisin uskumatusest õhku. Ei, küsimus pole huumoris. Inimestel ongi erinev naljataju. See, mis ühe jaoks naljakas, pole seda teise jaoks. <br />Ma kirjutan sajandat korda- panen ainult <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2009/11/heathcliffi-blogi-eksnaisest-ja.html" target="_blank">ühe ling</a>i vanale postitusele, autori vastutusest avaliku arvamuse kujundamisel.</p><p>Hiljutise Kinoteatri juhtumi taustal on eriti irooniline, et eetrisse on lubatud inimeste isiklik nimeline solvamine ja mõnitamine. Kui tegevpoliitikutel olevat see nn palga sees. Siis inimesed, kes pole enam ammu-ammu poliitikas? No näiteks- mida halba on eesti rahvale teinud Signe Kivi. (Esimene nimi, mis saatest meelde tuli.) Mõnitati nii mehi kui naisi ja erinevatest erakondadest.<br />Aga eelkõige avaliku vastutuse teema. Kas antud saate autor saab ikka aru, et sotsiaaldemokraate halvustades ja mõnitades kujundab ta avalikku arvamust? Kas eesmärgiks on kahepartei süsteem? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade kujundab fooni, kus vingumine ja mõnitamine on norm? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade on samm selles suunas, et targad inimesed ei taha tulla poliitikasse?</p><p>Hiljuti tegime Huubi-maratoni. Vaatasime ära Reeturi, Papsid, Alo, Täiusliku sõbranna. Osa neist originaallood, osa adapteeritud. Aga. Eestis ON <a href="https://kontoris.blogspot.com/" target="_blank">häid kirjutajaid</a>. On oskust teha nalja nii, et personaalselt ei solvata.</p><p>Ma polnud R2 õhtuse vööndi sihtgrupp ega kuulaja, aga tehtud valikud nii R2"s kui ka Vikerraadios on pannud küll kulmu kergitama.</p><p><span></span></p><a name='more'></a>Õhtune saade, kus professionaalne psühholoog andis nõu, on asendatud saatega "Elutoas", kus nn tavalised inimesed räägivad, mida nad eile sõid ja kuidas sünnitus läks. Tõsi. Nagu blogides, eks. Ma ju loen suure huviga, mida Notsu eile sõi, kuidas Rentsi laps kasvab ja mida Reet maailma asjadest arvab. Nii et ju ma pole lihtsalt sihtgrupp, et seda raadios kuulata ( eelistan lugemist) ja sellele saatele on auditoorium olemas.<br />(Eilses saates oli huvitav idee. Teate, mida noored teevad? Kuna toimetulekutoetusi jagatakse leibkonna sissetuleku järgi, siis õppimiseks raha saamiseks sõlmivad noored fiktiivabielusid. Pidi väga massiline olema. Ja.. rõõmustas saate külaline, nüüd on abieluvõrdsuse seadus. Ei peagi võõra poisiga abielluma, saab ka sõbrannaga kokkuleppe sõlmida.)<p></p><p>Ma olin lohutamatult kurb, kui sain teada " Olukorrast riigist" sulgemisest. Õnneks ja enda üllatuseks avastasin, et ausalt ja avalikult end Isamaa poliitika toetajaks defineerinud kontsernis on täiesti objektiivne, numbritele ja faktidele tuginev poliitikasaade " Poliitikaguru".<br />ERR, aga, jätkab VVV-paari Samosti ja Aaspõlluga, kes esiteks, (nagu olen juba tuhat korda kirjutanud) ei oska eesti keelt. Ja teiseks- taas. See õelus ja kurjus. Isegi saate alguse positiivsed uudised on "positiivsed", ehk siis need loetakse ette sarkastiliselt. Teate, kuidas sarkasmi defineeritakse- see on allasurutud viha. </p><p>Mirkoojakivilikult küsides: kas teie saate aru (ning jah, Mirko, saan aru. Ja ka sinul võiks olla juba piisavalt töökogemust, et aru saada), miks selliseid otsuseid tehakse. <br />See, et ERR nõukogu esindab vaid üht demograafilist segmenti ja et ERRis ei tehta konkursse, vaid võetakse tööle sõpru ja tuttavaid, on vana teema. Aga mingi enesetsensuur võiks ju siiski olla, või?</p><p>Muidugi ei pea ERRi kuulama ja vaatama. Aga seda kanalit tehakse minu raha eest. Ning mina maksjana tahan, et ERR tunneks vastutust selle eest, kas on rahva ühendaja või lahutaja. Kas me otsime lahendusi või süüdlasi. Kas me rakendame minu raha eest koolitatud ajakirjanikke ja näitlejaid või lihtsalt käepäraseid inimesi. Kas eetris on esindatud ka teised <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2022/01/kuidas-ma-maailma-ei-muutnud.html" target="_blank">demograafilised segmendid</a> või antakse eetriaega ainult ühe vaate ja soo ja vanuse esindajatele.</p><p>Ja kui te kahtlete, kuidas see kõik ikkagi avalikku arvamust mõjutab, siis lugege see postitus uuesti läbi. Mina olen üks näide. Samm sammult muutun samuti õelaks ja kurjaks.</p><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-3293272152943220312024-01-03T16:47:00.002+02:002024-01-03T16:47:00.143+02:00Elisa Elamused <p>Uue aasta soov. </p><p>Et tuleks tagasi järgmised funktsioonid.</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>Värvilised nupud päevade valikuks</li><li>Pildiga kerimine</li><li>Otsing, mis hõlmaks taas ka telekanaleid</li><li>"Viimati vaadatud" võimalus </li></ul><p></p><p><br /></p><p>Ette tänades. </p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-6774420844721187462023-12-29T11:00:00.009+02:002024-01-02T10:52:37.318+02:002023 aasta. Kokkuvõte.<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1b4wXkVjsaZCFwTTaXqk6SdtABIpmskq5Z67V6_W9f8w7HZsaLiSZFUb5TSTgtsBZ25q1_vtye75XeSOM6-OwrlrVHr1oJngXrFSlErQfshJnKdPv4uPOuqwVA2hKB80pET8AQIyobT8RSA8iGX8OGtJq4Hb0XOZELLqx0-w7zdhuj4xjg3D6JOKgovY/s1818/2023koll.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1818" data-original-width="1818" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1b4wXkVjsaZCFwTTaXqk6SdtABIpmskq5Z67V6_W9f8w7HZsaLiSZFUb5TSTgtsBZ25q1_vtye75XeSOM6-OwrlrVHr1oJngXrFSlErQfshJnKdPv4uPOuqwVA2hKB80pET8AQIyobT8RSA8iGX8OGtJq4Hb0XOZELLqx0-w7zdhuj4xjg3D6JOKgovY/s320/2023koll.jpg" width="320" /></a></div>Mõelda. 4 aastat tagasi käisin ma <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2019/11/iisreal-jeruusalem-surnumeri-eilat.html" target="_blank">Iisraelis</a>. Ja <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2019/12/moskvasse-moskvasse.html" target="_blank">Moskvas</a>. Kolm aastat tagasi oli koroona. Ikka uskumatu, kui kiiresti aeg läheb ning kuidas kõik me ümber muutub.<br />Kaks eelmist aastat tundus mulle, et pidur on peal. Nagu lubas muudatusi, aga miski takistas. 2023 lükkas universum jala pidurilt paremale ja vajutas sügavalt põhja. <p></p><p>No oli see alles aasta.</p><p>Ma olen end siiani pidanud päris heaks multitaaskijaks. Kuid nüüd, nelja ametikoha ja ühiskondlike kohustuste vahel zonglöörides tunnen, kuidas aju kärssab. Ma ei suuda enam taustaks kuulata muusikat ning olen hakanud isegi banaani ja šokolaadi sööma. Kaks kuud veel ja siis.. Oota. Eiju?<br />Mõni nädal tagasi istusin Tenerife hommikusöögilauas, kui helistas mu kooli-ülemus. <i>Meil siin jäi raha üle, kas tahaksid veel ühes projektis osaleda? </i><br />Jaa, muidugi. Vastas mulk minus. Neelasin suusoleva võileivatüki alla ja uurisin, et mis projektis.<br /><i>Vaataksime selle õppekava üle ja teeksime parandused..</i><br />No ikka. Kuidas saaks sellisest pakkumisest keelduda, eks. Ise olen need kohustused endale võtnud. Vastastikusel nõusolekul, kui parafraseerida klassikuid.</p><p>Mu motiiv polnud tegelikult raha. Lootus oli, et tänaseks päevaks on tekkinud rutiin, Ja et on selgus, millisega neist neljast suunast tahaksin ma jätkata. <br />Rutiin ei ole tekkinud. Ja ma ei tea endiselt, kelleks ma tahan saada. <br />Aga ma olen siiralt tänulik selle võimaluse eest.<br /><br />Miljonid elu jooksul läbitud koolitused ja õppetunnid tõestavad, et ma pole õppimisvõimeline. Selle aasta põhjal võin tänulikult tõdeda, et midagi on siiski külge jäänud. Kõige valusam õppetund on olnud ilmselt teadmine, et ... iga amet vajab teadmisi, kogemusi, praktikat. Polegi nii lihtne, kui paistab.</p><p><b><span></span></b></p><a name='more'></a><b>Kõige kaunimaks sündmuseks</b> olid tütre pulmad. Minu elus, tõttöelda, midagi ei muutunud. Tütar on selle väga toreda (ja mis minu jaoks oluline, tugevast ning kokkuhoidvast perest pärit) noormehega juba pikalt koos olnud. Ja sõna otseses mõttes veest ja vasktorudest läbi tulnud. Tore oli osaleda "nagu filmis". Olete ju näinud neid Hollywoodi kaadreid pulmakleidi valimisest. Ja see oligi päriselt nii! Salongi aeg tuleb ette broneerida, personaalne teenindus. Istud pehmel diivanil ( jood šampanjat). Tütar tuleb esimese kleidiga- ei, järgmine.. teisega... kahekümnendaga...hakkab juba looma...:) Nagu filmis. Pidu oli samuti väga äge. <p></p><p>2023 aasta <b>kõige raskem ülesanne</b> oli tegelikult hoopis. Arenguvestluse pidamine kahe organisatsiooni liikmega. Võiks arvata, et tore. Inimestele antakse võimalus südamelt ära rääkida, kritiseerida, ettepanekuid teha... Alustasin maikuus. Saatsin meile, helistasin. Pakkusin välja- läbi veebi? saame kokku? helistame? Null vastust. Kindlasti blokeerisid nad mu ära. Ei imestaks, ma ise oleks sama teinud.<br />Augusti alguses sain lõpuks suure surmaga joone peaaegu alla. Vestleme veebi teel ja palun - <i>leia mulle veel 10 minutit ja digiallkirjasta ning saada mulle tagasi. Luban, et ma ei tülita sind enam mitte iialgi.</i>..<br />Jaa, muidugi! Lõpetame kõne. Ootan 10 minutit. 30 minutit. <br />Vannun ja helistan, kirjutan... lõpuks sain tehtud.<br />Midagi nii keerulist pole ma kogu oma elu jooksul pidanud mitte kunagi tegema.</p><p>Hästi <b>tubli olin ka <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/02/parem-maailm.html" target="_blank">rohelises mõttes</a>. </b>Ma hakkasin lõpuks prügi sorteerima. Ei saa väita, et see oleks automaatne. Mõned asjad tekitavad endiselt peavalu. Mõned olen tuimalt ise ära lahendanud. Näiteks kondid? Kui järele mõelda, siis maa seest leitakse tuhandete aastate vanuseid konte. Järelikult ei ole bioprügi.<br />Kassigraanulid. Juhendites on kirjas, et see ei ole biojääde. Ja siis oli mingi saade, kus räägiti. Biojäätmed pannakse hunnikusse ja sinna vahele saepuru või liiva... Oot, aga kui te panete vahele saepuru, miks ma siis seda KOHE ei või biojäätmeks liigitada? Niiet minu puru liigub biokasti.<br />Ühel hommikul oli prügikastide ümbrus prügi täis. Auto polnud mingil põhjusel käinud, kastid ajasid üle. Ja kuna varesed olid kotid lahti nokkinud, siis nägin, mida mu majakaaslased olmeprügisse panevad. Pilt oli ikka väga masendav. Läksin koju ja joonistasin venekeelse plakati.<br /><i>Palun säästame raha. Vii papp, pakendid, klaas ja metall meie maja kõrval asuvatesse TASUTA kastidesse. Ja maja ees olevasse tasulisse jäta ainult olmeprügi.</i><br />Sõnastus oli lihtsam ja visuaalsem. Naabrid teretavad endiselt. Kas midagi muutus. Ei tea. Loota ju võib.</p><p><b>Reisiaasta</b> märksõnaks oli Hispaania. <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/12/tenerife-puerto-de-la-cruz.html" target="_blank">Tenerife</a> ja <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/06/malaga-ja-sevilla-monodanid.html" target="_blank">Andaluusia</a>. Vapustav Piret ja üliarmas ning abivalmis Marju.<br />Sinna lisaks veel Holland ja Saksamaa. Rohkem tahaks! Ja ootan juba põnevusega kevadet...:)<br />2023 oli ka <b>AI aasta. ChatGPTst </b>on olnud väga palju abi. Ajalukku läheb ka esimene tema poolt soovitatud raamat.</p><p>Ühiskondlikus ja laiemas plaanis võiks selle aasta märksõnaks olla <b>kommunikatsioon</b>. Infoga manipuleerimine, spinnimine. Tasakaal spontaansuse ja populismi vahel. Tähtsusetute faktide korrutamine seni, kuni need muutuvad tähtsateks. Näiteks kõik valimistega, Kajaga ja valitsusega seotu. Kirsiks tordil <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/12/kinoteater-ja-me-koik-jaame-vanaks.html" target="_blank">Kinoteatri</a> juhtum. <a href="https://kuku.pleier.ee/podcast/poliitikaguru" target="_blank">Poliitikaguru</a> ütleb professionaalsel moel välja kõik selle, mida minagi arvan ja mõtlen. Ma ei tea, kas see on sellepärast või pärast seda. Kas me oleksime selles olukorras ka siis, kui peaminister ja valimiste võitja oleks olnud Jüri, Andrus, Martin, Mihhail või keegi viies meesterahvas. <br />Ma ei tea, kas Lähis-Idas toimuva võib ka selle alla liigitada. Kindel, aga, et maailm ei ole enam mitte kunagi selline, nagu oli.</p><p>Aga. Ka minu aasta märksõnaks võiks olla kommunikatsioon. Palju-palju oli koolitusi nii klassi ees kui ka klassi sees. Oli palju proovilepanekut ning väljakutseid. Oli palju toredaid inimesi. Oli palju ürituste korraldamist. Valusaid õppetunde (millest ma endiselt ei õpi). Ja rõõmu, kui kõik läheb nii nagu vaja.</p><p>(Blogi) kirjutada jõudsin sel aastal vähe, aga see, mis kirja sai leidis palju lugejaid.. peakski vähem kirjutama hakkama? :) Popimad lood olid 1. <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/search?q=peresidemed" target="_blank">Peresidemed</a> 2. <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/05/kehast-ja-positiivusest.html" target="_blank">Kehast ja positiivsusest</a> 3. Eurovisioon2023 4. <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/08/ritsikule-menuu-vordluseks.html" target="_blank">Ritsikule nädalamenüü võrdluseks </a>5. <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/01/tallest-ja-lillest-4-drogdgers-ja-rwolf.html" target="_blank">Tallest ja lillest.</a><br />Kas märkate mustrit :).. toit ja ühiskond...</p><p>Väga tore ja tempokas aasta oli. </p><p><b>Aastaks 2024 soovin</b><br />Et Ukraina võidaks ja Venemaa laguneks<br />Et Moldova, Gruusia ja Ukraina võetaks Euroopa Liitu (ära küsi, on vaja). Ja et EL jääks ühtseks ja muutuks tugevamaks.<br />Et mu elus oleks rohkem pireteid, liise, annikaid, kerstisid, villisid, indrekuid, kes tõmbaks mind mugavustsoonist välja, sunniks pingutama, annaks positiivset eeskuju ning inspiratsiooni.<br />Et oleks palju toredaid inimesi. Mõnusaid reise.</p><p>Tänan, et olete olnud mu blogi lugejad. Soovin teile uueks aastaks palju palju rõõmu, tervist ja finantsvabadust!</p><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-791810573569526222023-12-26T21:07:00.002+02:002023-12-26T21:07:29.631+02:00Vanakooli tee <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNUFlsStoPwmFO2c9daMg36eAoisd3-vkGByQl5Gfuo73nvidAwUmnO7u6RxrWmHpJwjLpG8yNE7YuA-QhGbnwWhzpbaojalR7sE1VCeXfymaQa91lBWS1ftgDRaT9LUs-cUWKnjywF2ZqhuWD9INvKD_lP3vOcQTlo4RWwOxMXN14o3V3KukrHqVj_Qk/s4000/DSC_3579.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNUFlsStoPwmFO2c9daMg36eAoisd3-vkGByQl5Gfuo73nvidAwUmnO7u6RxrWmHpJwjLpG8yNE7YuA-QhGbnwWhzpbaojalR7sE1VCeXfymaQa91lBWS1ftgDRaT9LUs-cUWKnjywF2ZqhuWD9INvKD_lP3vOcQTlo4RWwOxMXN14o3V3KukrHqVj_Qk/s320/DSC_3579.JPG" width="240" /></a></div><br />Palju on kogunenud põnevaid segusid ja purusid. <p></p><p>Mul on isegi fänsi teekann. Panen teepuru spetsiaalsesse sõelaga kopsikusse ja kannu valmis. </p><p>Vee keema.</p><p>Ja midagi tuleb vahele. </p><p>Hõikan mehele, et kallaku vesi peale. </p><p>Mõne aja pärast lähen kööki. Teekopsik kannus. Kann kraanikausis. Ja kraanist kenasti külma vett täis lastud....</p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-79218384208173839562023-12-23T16:45:00.006+02:002023-12-24T12:06:32.215+02:00Kinoteater ja me kõik jääme vanaks<p>Mitte religiooniõpetust ei vaja meie lapsed ( ja vanemad), vaid meediaga suhtlemise õpet. Kuidas on võimalik inimesel, kel on nii pikk meediakarjäär, Urmas Orul, teha nii loll otsus- <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120257531/taismahus-kinoteater-teeb-erri-juhtladviku-otsused-maatasa-loe-millest-raagiti-eetrikeelu-saanud-saates" target="_blank">keelata ära üks saade?! <br />Selline tunne, et äkki tegi </a>hoopis meelega, et saab ettekäände-rahva tungival nõudmisel- nõukogu koosseis üle vaadata või siis rohkem kuulajaid ja vaatajaid tänu kaasnevale meediakärale..?</p><p>Irooniline, et Kinoteater tegi ise täpselt sedasama, mida nad osati kritiseerisid: kolm keskeas meest avaldamas audio-VISUAALSES meedias mitteprofessionaalset ARVAMUST isegi mitte eesti meediaruumis tavapärases dialoogi-, vaid monoloogivormis. Ilusa nimega kutsutakse seda vist diskussiooniks ühiskonnas.<br /><a href="https://marcamaa.blogspot.com/2023/12/kuhu-me-nii-jouame.html" target="_blank">Marca kirjutas</a> uuringust, mis on saanud liiga vähe tähelepanu. Kõikidel neil poistel on emad. Nad käivad koolides ja poodides, mille üle 100 inimeselisi <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2021/01/naistepaev.html#more" target="_blank">kollektiive juhivad</a> peamiselt naised. Aga poliitikasse, uuringu põhjal, naised ei sobi. Miks? Äkki just sellepärast, et meie meedias on liiga vähe <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/search?q=olukorrast+riigis" target="_blank">naisi. Noori. Venelasi.</a><br />Seega, ma olen Kinoteatri sõnumiga nõus, aga vorm on vale. Ja eesmärk samuti. </p><p>Objektiivuse huvides peab märkima, et ETV saated on meediapäeviku andmetel edetabelite tipus. Miks? Sest nad on suunatud sihtrühmale. Me võime pea peal seista ja tuua 15-aastaseid saatejuhte. Meediatarbimine on muutunud.</p><p><span></span></p><a name='more'></a>Ja võibolla ei jooksegi see piir vanust pidi. Tarbijad-kuulajad-vaatajad on erinevad. Mina, näiteks, esindan seda segmenti, kes vaatab-kuulab lineaarmeediat. <p></p><p>Mingi uuring tegi selgeks, et me teeme päevas ca 60 otsust, millele lisanduvad alamotsused. Mul ei ole energiat ja tahtmist otsida. Ma tahan, et eksperdid ( ja ETV hankeosakond teeb tõeliselt head tööd, filmid-dokid-seriaalid on pärlid) on minu jaoks eelvaliku juba teinud. Ja ma ei pea otsustama, valima. Rutiin annab turvatunde. Kellegi jaoks on rutiiniks spordisaal või kirik või pühapäevased lõunasöögid. Minu jaoks on igal nädalavahetusel kell 11-14 raadiosaated. Ma pole kindel, et viitsin Olukorrast riigist hakata kuulama podcastist. Sest ei viitsi. Ajad on teised ja ma ei pea eluliselt mitte ühtegi saadet vaatama/kuulama, sest info ja meelelahutus tuleb sisse uksest ja aknast,</p><p>Üks vanaks jäämise tunnus on usutavasti see, et kõik kordub. Mulle tundub, et ma taas kordan ennast. Meil ei ole noori. Meil ei ole ega tule juurde õpetajaid, arste, õdesid, hooldajaid, keevitajaid, programmeerijaid... sest Eesti demograafiline reaalsus on kõrge tüvega kuusepuu.<br />Täna on nn võimul meie võitjate põlvkond. Ja kas saab seda neile pahaks panna. Ma olen kunagi välja noppinud Eesti rikaste edetabeli <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2020/06/mgladwell-outliers.html#more" target="_blank">sünniaastad</a>. See on meie tänane päev.</p><p>Samal ajal on naljakas, et endiselt, teise käega toimub vanuseline diskrimineerimine. Just mu endine kolleeg jäeti kõrvale põhjusel, et ta on " liiga vana(52)". </p><p>Minu selle aasta "jõulukontserdiks" oli Fix. Mingil põhjusel polnud Fix siis, kui ma noor olin radaril. Oli hoopis Karavan. Imeline kontsert oli ja ma sain taas tõdeda, et mulle meeldib mitmehäälne laul, Ja et Priit Pihlap ja Vello Toomemets kuuluvad vaieldamatult Eesti popiklassika heliloojate tippu. Kui midagi ette heita, siis sellist kontserti peaks kuulama püsti seistes. et saaks kaasa elada. <br />Ja siis tuli lavale Valter Soosalu . Ning siis hakkad märkama. et üks on kepiga, et teine pisut segaduses, et kolmanda hääl ei kanna enam nii hästi. Ja et laulude tempo on pisut aeglasem, kui vanasti.</p><p>Aga nad on head vormis. <br />Seesama ERR näitas hiljuti Ainulaadset aastakäiku, kus 1953 aasta eakaaslased istusid laua taga. Täiesti erinevad. Geenid? Elustiil?</p><p>Täna hommikul üritasin isale (80) seletada, kuidas meiliga saata jõulukaarti. 10 minutit üritasin, siis ütles isa, et ta ise pusib edasi. Ja paar minutit hiljem saatis mulle kaardi, kõik hästi.</p><p>Ehk ei jookse meie tolerantsi ja austamise piir mitte vanust pidi, vaid hakkamasaamist pidi?</p><p>Siis üks inimene(76), kes kurdab, et lapsed ja lapselapsed tahavad jõuluks külla tulla. Kas sa soovid, et nad ei tuleks, küsin. Mõtleb pisut ja vastab, südamest ja ausalt- ei taha jah.<br />Sellel lool on rohkem peatükke, aga las olla...Ma ei tea, kas see on see koht kus pead astuma üle tahtest ja sundima, sest tegelikult ta ju tahab, aga ei viitsi. <br />Või austama teise inimese soovi. Ja mul on empaatiaprobleem, ja ma lihtsalt ei saa aru, kui raske on olla vana. Et sul ongi surmahirm, väsimus, minnalaskmine. Siit ja sealt valutab. Hästi ei kuule ja silmad väsivad. Ja sa ei tahagi mitte midagi. Ja kõik need ( meedia) positiivsed näited on anomaalia ja erandid.</p><p>Kui oled vana, siis tahadki rahus.. telekat vaadata.</p><p>ning Kinoteater võitleb lahingut, millel pole mõtte. Noored ei taha lineaarmeediat. Vanad tahavad ja ERR pakub eagrupilt sihtgrupile. Ja naised ei pea olema poliitikas ja juhid, sest need on fassaadid ja mängud ning tegelikult muutused ja muutmised toimuvad hoopis kusagil mujal.</p><p>Mis selle postituse point oli? Polnudki. Suvalised mõtted.</p><p>Ja ma leidsin endale uue profiilipildi. Mis viga nii vananeda, kui AI silub kortsud, vormib kolju ja näo sümmeetriliseks ning lennutab kosmosesse.<br />Häid jõule.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWIRxH4PXZ8P2sFehiskRO38U2pphEF0TLqnG6N7_CoMNgkDPtvdYwAvmkjAacFs5lEDOnT6MFFVNpu1_sz63Pt1Yfgu9WoGfgJCCpytX1qKB4n0louhHQgiYE66_dZX1fdg-ZMbJPPl3bkqL74302eMHy9O4BVXl3WioTwEAxugptofK1o2vkWrlNDJk/s600/kosmonaut.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="600" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWIRxH4PXZ8P2sFehiskRO38U2pphEF0TLqnG6N7_CoMNgkDPtvdYwAvmkjAacFs5lEDOnT6MFFVNpu1_sz63Pt1Yfgu9WoGfgJCCpytX1qKB4n0louhHQgiYE66_dZX1fdg-ZMbJPPl3bkqL74302eMHy9O4BVXl3WioTwEAxugptofK1o2vkWrlNDJk/s320/kosmonaut.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Ps. Ja kas meie riigi keel on nüüd inglise keel?! ERR, kus on subtiitrid?!</div><p></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-84967639721238546202023-12-17T11:30:00.009+02:002023-12-17T11:30:00.134+02:00Kuri lõng ja julge kass <p> Ostsin sokkide parandamiseks lõnga. Viskasin vihu voodile, sokkide juurde, et meelest ei läheks. Sööme köögis ja kuulen, kuidas kass lärmab. Selgus, et lõngakera oli kinnituspaberi katki rebinud, kassi reeturlikult rünnanud ning kassile kallale tungides teda lausa teise tuppa jälitanud. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjV8mdLaNwhrB9LnNk0PsVsrYiSeQQvwgYOyDVl2TBc26nUYSM8F44B7y-JS4koQG3aFtmIznkaGTLsWOLRY4hpNQeIZH33VetBDZszYJYA7KZvI52IwUDyE5eXzBfl0BILmfnEZp1L-wri25AvToLiMIJb9FiGFdivFIcFhIkX-GCmM9xUPa-c0CXa__0/s3303/DSC_4086~2.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1962" data-original-width="3303" height="190" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjV8mdLaNwhrB9LnNk0PsVsrYiSeQQvwgYOyDVl2TBc26nUYSM8F44B7y-JS4koQG3aFtmIznkaGTLsWOLRY4hpNQeIZH33VetBDZszYJYA7KZvI52IwUDyE5eXzBfl0BILmfnEZp1L-wri25AvToLiMIJb9FiGFdivFIcFhIkX-GCmM9xUPa-c0CXa__0/s320/DSC_4086~2.JPG" width="320" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Harutasin kassi lahti. Panin lõnga turvalisuse huvides kilekotti. Mõni aeg hiljem taas võitlushääled. Lõng oli kotist välja tunginud ja vaene kass võitles elu nimel.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqKJbOzzYM2As61v0-KSmFu1bsEf8AAMw6ByjN8HWWJQWq1pJIrIChBahEgLzceeXcLGCJl6fW5yGbw51babthH6asDcfh6gDvRr9C_Hbbt7oPU4Ck9ZSTzEArrijdeYwYIww6IuioY_gW3CsJDd44-RJszztcx0q4OAdAf6YNCU-C1pR4T2uGD-AJxR4/s1920/received_6847285718721817.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1920" data-original-width="836" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqKJbOzzYM2As61v0-KSmFu1bsEf8AAMw6ByjN8HWWJQWq1pJIrIChBahEgLzceeXcLGCJl6fW5yGbw51babthH6asDcfh6gDvRr9C_Hbbt7oPU4Ck9ZSTzEArrijdeYwYIww6IuioY_gW3CsJDd44-RJszztcx0q4OAdAf6YNCU-C1pR4T2uGD-AJxR4/s320/received_6847285718721817.jpeg" width="139" /></a></div><div class="separator" style="clear: both;">Teate neid nunnusid lugusid, kuidas kass lõngakeraga mängib. Ärge uskuge.</div><br /><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-65081508086880436532023-12-15T16:14:00.004+02:002023-12-15T16:19:33.709+02:002023 raamatud<div style="text-align: left;">Ei, ei ole liiga vara :)<br />2023 raamatuaastat iseloomustavad kolm märksõna.<br />1. Selle aasta keskmine hinne on nii kõrge, sest....ma lugesin peamiselt soovitatud raamatuid. Aitäh <b>Marca, Tilda, Mae, Tavainimene ja kõik teised</b>, kes te kirjutate haaravaid arvustusi.</div><div style="text-align: left;">2. ma lugesin üle pika-pika aja erialast kirjandust</div><div style="text-align: left;">3. kuna seda va erialast oli niimitutuhat, siis pöördusin nõu küsimiseks AI poole. Seega, <b>minu esimene Ai poolt soovitatud </b>raamat, mis oli väga-väga hea. <b>Sheena Iyengar The Art of Choosing</b>. Soovitan! </div><p>Kuigi mulle endale tundus, et mul polnud lõppeval aastal üldse aega, siis raamatuid ja lehekülgi tuli rohkem kui mullu.</p><p>Mida ma esile tõstaks ja soovitaks?<br />D.Rogdgers ja R.Wolf <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/01/tallest-ja-lillest-4-drogdgers-ja-rwolf.html" target="_blank">Püha lehma</a> ja Õnnepalu <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/08/onnepalu-mandala.html" target="_blank">Mandala</a> kohta olen kirjutanud lausa postitused ja need olid head.</p><p>Autorina <b>Lars Mytting,</b> eks.<br />Naljakal kombel tulid selle aasta raamatud kuidagi gruppidena. Ma ei tee eelnevalt eeltööd, et millest jutt käib. Aasta teises pooles lugesin järjest lugusid ajaloost. <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/09/elu.html#more" target="_blank">15-17 sajandi</a> <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2023/09/moned-motted.html#more" target="_blank">Norrast Islandile</a> ja seejärel Inglismaale. Kuigi tegemist oli juturaamatutega, on ikkagi väga huvitav kui erinevad olid toona erinevate riikide olme, usud ja uskumused. </p><p>Siis kahe naismõrvari lood. <b>Alias Grace Atwoodilt Kanadast ja Kenti Matmisriitused </b>Islandist. Viimane meeldis rohkem just selle tausta ja konteksti tõttu.</p><p>Aasta esimeses pooles olid järjest lood kummalistest inimestest. <b>Braithwaite " Minu õde, sarimõrvar", Jackson "We have always lived in the Castle" ja Fowler "Me oleme kõik täiesti endast väljas"</b>- meisterlikult konstrueeritud lood üllatavate puäntidega. Väga kvaliteetne meelelahutus.</p><p><b>Kankimäki "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"</b> jõudis minuni väga õigel ajal. Ma täiesti siiralt ei saa aru, miks sai rahvusvaheliseks bestselleriks Söö, palveta jne, mitte see raamat. </p><p>Aga rohkem ei soovita, nagu öeldud, kõik väga head, proffide poolt soovitatud :)</p><p>Mul on sellest soovitusnimekirjast veel mõned lugemata. Aga hakkasin mõtlema, et võtaks 2024 hoopis ette vanad raamatud. Need, mis on mu kodus riiulitel ja mida ma pole ammu-ammu enam kätte võtnud. Eks näis, kas õnnestub.<span></span></p><a name='more'></a><p></p><div><br /></div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgrbIGl_8NKmVb0mR5ZZLCRxoR0zrqMQZmRTCmAV_IP84n5CLWCg_u0y0k49HYf--lXMG-EItKE-qNSsbVToJrNYCF4yOkR0AcrupSQgKqaExt5fwjE5iE1nPzzP-RNn8FrEEdZrXZLQ7IPOey8KGTQSYvRH3JPxP0pZ2rhmfKRFtiELWk-AOu5oU-lI4Q" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="728" data-original-width="1360" height="171" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgrbIGl_8NKmVb0mR5ZZLCRxoR0zrqMQZmRTCmAV_IP84n5CLWCg_u0y0k49HYf--lXMG-EItKE-qNSsbVToJrNYCF4yOkR0AcrupSQgKqaExt5fwjE5iE1nPzzP-RNn8FrEEdZrXZLQ7IPOey8KGTQSYvRH3JPxP0pZ2rhmfKRFtiELWk-AOu5oU-lI4Q" width="320" /></a></div><br /><p></p><div class="yyibHeader" style="box-sizing: border-box; color: #1e1915; font-family: Lato, "Helvetica Neue", Helvetica, sans-serif; font-size: 16px; margin-top: 24px; position: relative; text-align: center;"><div class="headerBanner" style="box-sizing: border-box; margin-left: auto; margin-right: auto; max-width: 680px;"><br /></div><div class="headerImageContainer" style="align-items: center; box-sizing: border-box; display: flex; font-family: Merriweather, Georgia, serif; justify-content: space-evenly; margin-top: 24px;"><div class="headerImageContainer__avatarOrCount" style="box-sizing: border-box; flex-basis: 0px; flex-grow: 1;"><div class="headerImageContainer__count" style="box-sizing: border-box; font-size: 32px; line-height: 40px; word-break: break-all;">10,068</div><div class="headerImageContainer__countLabel" style="box-sizing: border-box; font-size: 14px;">pages read</div></div><div class="headerImageContainer__avatarOrCount" style="box-sizing: border-box; flex-basis: 0px; flex-grow: 1;"><a href="https://www.goodreads.com/user/show/32040514-indigoaalane" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Indigoaalane" class="headerImageContainer__profileImage" src="https://s.gr-assets.com/assets/nophoto/user/u_111x148-9394ebedbb3c6c218f64be9549657029.png" style="border-radius: 50%; border: 0px; box-sizing: border-box; height: 70px; width: 70px;" /></a></div><div class="headerImageContainer__avatarOrCount" style="box-sizing: border-box; flex-basis: 0px; flex-grow: 1;"><div class="headerImageContainer__count" style="box-sizing: border-box; font-size: 32px; line-height: 40px; word-break: break-all;">31</div><div class="headerImageContainer__countLabel" style="box-sizing: border-box; font-size: 14px;">books read</div></div></div><div class="headerNameContainer" style="box-sizing: border-box; margin-top: 24px;"><a class="headerName" href="https://www.goodreads.com/user/show/32040514-indigoaalane" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #1e1915; font-family: Merriweather, Georgia, serif; font-size: 18px; line-height: 23px; text-decoration-line: none;">Indigoaalane</a></div></div><div class="readingYearContent mobile" style="box-sizing: border-box; margin: 0px auto; max-width: 460px; padding-bottom: 10px;"><hr class="mobile" style="border: 0.5px solid rgb(216, 216, 216); box-sizing: content-box; font-family: Lato; font-size: 15px; height: 0px; margin: 7.5px 0px;" /><div class="coverView coverViewMobile" style="box-sizing: border-box; display: inline-block; font-family: Lato; font-size: 15px;"><div class="coverLeftCenterMobile" style="box-sizing: border-box;"><div class="coverRightCenterMobile" style="box-sizing: border-box;"><div class="coverTitle mobile" style="box-sizing: border-box; font-weight: bold; padding: 24px 10px 0px;">MY <span style="box-sizing: border-box;">2023</span> BOOKS</div><div class="bookCoversMobile" style="box-sizing: border-box; display: inline-block;"><span class="mobileDoubleSizeCover p0" style="box-sizing: border-box; display: inline-block; float: left; height: 181.25px; line-height: 150px; padding: 10px 5px 10px 10px; position: relative; text-align: center; width: 230px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/50249804-sacred-cow" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Sacred Cow by Diana Rodgers" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1577971532l/50249804._SX318_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; position: relative; transform: translateY(16.75px); vertical-align: middle; width: 193.498px;" title="Sacred Cow by Diana Rodgers" width="240" /></a><div class="mobileDoubleCoverStars" style="box-sizing: border-box; line-height: 0px; padding: 0px; transform: translateY(7.5px);"><span class="staticStars notranslate" style="background-repeat: no-repeat; background-size: 55px; box-sizing: border-box; display: inline-block; font-size: 0px; height: 15px; overflow: hidden; text-indent: -9999px; text-wrap: nowrap; transform: translateY(16.75px); vertical-align: middle; width: 75px;" title="it was amazing"><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;">it was amazing</span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span></span></div></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/16176440-we-are-all-completely-beside-ourselves" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="We Are All Completely Beside Ourselves by Karen Joy Fowler" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1631562166l/16176440._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(0.25px); vertical-align: middle; width: 105px;" title="We Are All Completely Beside Ourselves by Karen Joy Fowler" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/83429.Demon_in_My_View" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Demon in My View by Ruth Rendell" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1318159154l/83429.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Demon in My View by Ruth Rendell" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/15776904-the-beggar-king" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Beggar King by Oliver Pötzsch" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1346669999l/15776904.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 157.5px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="The Beggar King by Oliver Pötzsch" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/13079982-fahrenheit-451" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Fahrenheit 451 by Ray Bradbury" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1383718290l/13079982.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Fahrenheit 451 by Ray Bradbury" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/89724.We_Have_Always_Lived_in_the_Castle" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="We Have Always Lived in the Castle by Shirley Jackson" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1415357189l/89724.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(0px); vertical-align: middle; width: 100px;" title="We Have Always Lived in the Castle by Shirley Jackson" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/38819868-my-sister-the-serial-killer" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="My Sister, the Serial Killer by Oyinkan Braithwaite" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1523366732l/38819868._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 157.5px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="My Sister, the Serial Killer by Oyinkan Braithwaite" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/866318.A_Guilty_Thing_Surprised" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="A Guilty Thing Surprised by Ruth Rendell" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1328031919l/866318.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 157.5px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="A Guilty Thing Surprised by Ruth Rendell" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/31817712-a-man-with-one-of-those-faces" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="A Man With One of Those Faces by Caimh McDonnell" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1472738373l/31817712._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="A Man With One of Those Faces by Caimh McDonnell" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/34273943-p-ialvalguke-ja-kass-kes-s-b-h-lt" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält by Reet Kudu" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1487023333l/34273943._SX318_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(2.5px); vertical-align: middle; width: 100px;" title="Pöialvalguke ja kass, kes sööb häält by Reet Kudu" width="240" /></a></span><span class="mobileDoubleSizeCover p1" style="box-sizing: border-box; display: inline-block; float: left; height: 185px; line-height: 150px; padding: 10px 5px; position: relative; text-align: center; width: 230px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/43834909-long-bright-river" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Long Bright River by Liz Moore" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1555616163l/43834909.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; position: relative; transform: translateY(15px); vertical-align: middle; width: 197.995px;" title="Long Bright River by Liz Moore" width="240" /></a><div class="mobileDoubleCoverStars" style="box-sizing: border-box; line-height: 0px; padding: 0px; transform: translateY(7.5px);"><span class="staticStars notranslate" style="background-repeat: no-repeat; background-size: 55px; box-sizing: border-box; display: inline-block; font-size: 0px; height: 15px; overflow: hidden; text-indent: -9999px; text-wrap: nowrap; transform: translateY(15px); vertical-align: middle; width: 75px;" title="it was amazing"><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;">it was amazing</span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span></span></div></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/72579.Alias_Grace" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Alias Grace by Margaret Atwood" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1298545436l/72579.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Alias Grace by Margaret Atwood" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/52578297-the-midnight-library" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Midnight Library by Matt Haig" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1602190253l/52578297.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="The Midnight Library by Matt Haig" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/6931396-thursday-night-widows" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Thursday Night Widows by Claudia Piñeiro" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1354902944l/6931396.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Thursday Night Widows by Claudia Piñeiro" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/18296868-asjad-kutsuvad-meid" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Asjad kutsuvad meid by Juan José Millás" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1498155594l/18296868._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Asjad kutsuvad meid by Juan José Millás" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/39313680-asjad-mis-panevad-s-dame-kiiremini-p-ksuma" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma by Mia Kankimäki" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1521379719l/39313680._SX318_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(6.25px); vertical-align: middle; width: 105px;" title="Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma by Mia Kankimäki" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/49373640-assortment-and-merchandising-strategy" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Assortment and Merchandising Strategy by Constant Berkhout" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1561301404l/49373640._SX318_SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 157.5px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Assortment and Merchandising Strategy by Constant Berkhout" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/22540818-positioning" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Positioning by Al Ries" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1418772615l/22540818.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(35px); vertical-align: middle; width: 100px;" title="Positioning by Al Ries" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/23444196-transurfing---reaalsuse-juhtimine-i-v-aste" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Transurfing - reaalsuse juhtimine. I-V aste. by Vadim Zeland" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1414181884l/23444196.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Transurfing - reaalsuse juhtimine. I-V aste. by Vadim Zeland" width="240" /></a></span><span class="mobileDoubleSizeCover p1" style="box-sizing: border-box; display: inline-block; float: left; height: 185px; line-height: 150px; padding: 10px 5px; position: relative; text-align: center; width: 230px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/6648865-the-art-of-choosing" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Art of Choosing by Sheena Iyengar" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1406275450l/6648865.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; position: relative; transform: translateY(18px); vertical-align: middle; width: 197.995px;" title="The Art of Choosing by Sheena Iyengar" width="240" /></a><div class="mobileDoubleCoverStars" style="box-sizing: border-box; line-height: 0px; padding: 0px; transform: translateY(7.5px);"><span class="staticStars notranslate" style="background-repeat: no-repeat; background-size: 55px; box-sizing: border-box; display: inline-block; font-size: 0px; height: 15px; overflow: hidden; text-indent: -9999px; text-wrap: nowrap; transform: translateY(18px); vertical-align: middle; width: 75px;" title="it was amazing"><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;">it was amazing</span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span></span></div></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/89717.The_Haunting_of_Hill_House" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Haunting of Hill House by Shirley Jackson" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1327871336l/89717._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="The Haunting of Hill House by Shirley Jackson" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/13551153-mehe-ikkest-priiks" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Mehe ikkest priiks by Jennifer Crusie" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1332064498l/13551153.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="Mehe ikkest priiks by Jennifer Crusie" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/16043979-mandala" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Mandala by Tõnu Õnnepalu" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1348465391l/16043979.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(7px); vertical-align: middle; width: 100px;" title="Mandala by Tõnu Õnnepalu" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/60310743-the-reindeer-hunters" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Reindeer Hunters by Lars Mytting" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1667048590l/60310743.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="The Reindeer Hunters by Lars Mytting" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/50157931-the-bell-in-the-lake" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Bell in the Lake by Lars Mytting" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1575590694l/50157931._SX318_SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(0.25px); vertical-align: middle; width: 105px;" title="The Bell in the Lake by Lars Mytting" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p2" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/37121212-matmisriitused" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Matmisriitused by Hannah Kent" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1512822752l/37121212._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(0.25px); vertical-align: middle; width: 105px;" title="Matmisriitused by Hannah Kent" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p3" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 10px 5px 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/54353812-unistuste-raamatupood" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Unistuste raamatupood by Katarina Bivald" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1593632474l/54353812._SX318_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(6px); vertical-align: middle; width: 100px;" title="Unistuste raamatupood by Katarina Bivald" width="240" /></a></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/59335863-valge-v-turunduses-ja-m-gis" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="Valge Vöö Turunduses ja Müügis by Erkki Kubber, Merili Ginter" src="https://s.gr-assets.com/assets/nophoto/book/111x148-bcc042a9c91a29c1d680899eff700a03.png" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: auto; margin: auto 0px; position: relative; transform: translateY(8.5px); vertical-align: middle; width: 100px;" title="Valge Vöö Turunduses ja Müügis by Erkki Kubber, Merili Ginter" width="240" /></a></span><span class="mobileCover p1" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 167.5px; line-height: 75px; padding: 5px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/33571713-a-column-of-fire" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="A Column of Fire by Ken Follett" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1597750114l/33571713._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 157.5px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="A Column of Fire by Ken Follett" width="240" /></a></span><span class="mobileDoubleSizeCover p2" style="box-sizing: border-box; display: inline-block; float: left; height: 181.25px; line-height: 150px; padding: 10px 10px 10px 5px; position: relative; text-align: center; width: 230px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/55224518-the-hideout" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Hideout by Camilla Grebe" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1634659445l/55224518._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; position: relative; transform: translateY(12.75px); vertical-align: middle; width: 193.498px;" title="The Hideout by Camilla Grebe" width="240" /></a><div class="mobileDoubleCoverStars" style="box-sizing: border-box; line-height: 0px; padding: 0px; transform: translateY(7.5px);"><span class="staticStars notranslate" style="background-repeat: no-repeat; background-size: 55px; box-sizing: border-box; display: inline-block; font-size: 0px; height: 15px; overflow: hidden; text-indent: -9999px; text-wrap: nowrap; transform: translateY(12.75px); vertical-align: middle; width: 75px;" title="it was amazing"><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;">it was amazing</span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span><span class="staticStar_flat p10" style="background-image: url(""); background-repeat: no-repeat; background-size: 15px 15px; box-sizing: border-box; float: left; height: 15px; overflow: hidden; width: 15px;"></span></span></div></span><div class="coverRowBreak" style="box-sizing: border-box; clear: both;"></div><span class="mobileCover p0" style="box-sizing: border-box; float: left; height: 160px; line-height: 75px; padding: 5px 5px 5px 10px; text-align: center; vertical-align: middle; width: 115px;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/34451743-the-venetian-game" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; box-sizing: border-box; color: #00635d; text-decoration-line: none;"><img alt="The Venetian Game by Philip Gwynne Jones" src="https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1488500131l/34451743._SY475_.jpg" style="border: 0px; box-sizing: border-box; height: 150px; margin: auto 0px; position: relative; vertical-align: middle; width: auto;" title="The Venetian Game by Philip Gwynne Jones" width="240" /></a></span></div></div></div></div><hr class="mobile" style="border: 0.5px solid rgb(216, 216, 216); box-sizing: content-box; font-family: Lato; font-size: 15px; height: 0px; margin: 7.5px 0px;" /><div class="yyibFirstLastReview" style="box-sizing: border-box; color: #1e1915; font-family: Lato; font-size: 15px; margin: 80px 32px;"><div class="gr-mediaFlexbox gr-mediaFlexbox--alignItemsCenter gr-mediaFlexbox--justifyHorizontalContentCenter gr-mediaFlexbox--spacingMedium" style="align-items: center; box-sizing: border-box; display: flex; justify-content: center;"><div class="gr-mediaFlexbox__media" style="align-self: flex-start; box-sizing: border-box; flex-shrink: 0; margin-right: 16px;"> </div></div></div></div>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-54363891409629640822023-12-08T10:11:00.009+02:002023-12-12T15:01:44.385+02:00Tenerife, Puerto de la Cruz. Minu versioon <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4tVcKJ3949J7VsF_Ot47L4zSGFK11vCV9YKhvPiSA1E4Ifra2WU7D0fX3NtmYB-MqqzuHWYx9H0rNjbCdxvohuYfXBItP0o_1_BNGOM_rzyg7XNWZANXKgj991fGmHxxxA6GOQPX2olEWDkawkcWEvhwKctb8kF-dnW3Q_V0q0b6FF3ULIknBKkzWhlY/s4000/DSC_3990.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4tVcKJ3949J7VsF_Ot47L4zSGFK11vCV9YKhvPiSA1E4Ifra2WU7D0fX3NtmYB-MqqzuHWYx9H0rNjbCdxvohuYfXBItP0o_1_BNGOM_rzyg7XNWZANXKgj991fGmHxxxA6GOQPX2olEWDkawkcWEvhwKctb8kF-dnW3Q_V0q0b6FF3ULIknBKkzWhlY/s320/DSC_3990.JPG" width="240" /></a></div>Oleks paremini ajastanud, oleks taas saanud blogijate reisikirja. <a href="https://kristallkuul.wordpress.com/2023/12/12/paev-17/" target="_blank">Kristallkuu</a> ja <a href="http://emmeliina.blogspot.com/2023/10/candelaria-momendil-24-soojakraadi.html" target="_blank">Emmeliina</a> jõudsid ette. <p></p><p>Aga siis minu pisipuhkus. Arvuti ja telefoniga.</p><p>Huvitav tähelepanek Tallinna Lennujaamas. Võileiva hind ja külastajate arv kohvikus on pöördvõrdelises seoses.</p><p>Reisiesindaja, kes meid lennukilt transfeerile saatis oskas öelda vaid kaks asja. Esiteks, hoitagu oma asju, sest vargaid on palju ning ekskursioone soovitas guugeldada.. selgus, et kogu lennukist oli meid vaid kolm, kes sõitsid "külma" põhja. Teised läksid lõunasse. </p><p>Esimene mulje oli negatiivne. Ajavahe 2 tundi!!! Kõige veidram on toit. Toit on rikkalik, ilus ja värviline. Aga täiesti maitsetu. Magusalaud on ülimalt ahvatlev. Aga söödamatult magus. Ühesõnaga, ülimalt halb kokk. Sellist kogemust ei mäletagi. Ja kummalisel kombel ka väljas süües ei sattunud head kohad.</p><p><span></span></p><a name='more'></a>Aga ehk on meil lihtsalt halb maitse. Neljandal päeval kas tuli uus kokk tööle, või me ise harjusime, läks nagu paremaks.<p></p><p>Hotelli eelis on, et saad proovida uusi huvitavaid maitseid ampsu kaupa. Kõiki kahjuks ei tea, sest ei jäänud meelde, või polnud silte juures. Nt oli selline kaaviari moodi mögin, mis maitses kui porgand. Kartuliga täidetud tomatid. Hautised, kastmed. Mõned päris huvitavad.</p><p>Gofio, mida Google väitis kohalikuks kamaks. Oli ülimagusa pulbrina ja siis oli sellest vormitud halvaa struktuuriga mass. Ka magus.</p><p>Kanaari kartulid meeldisid mulle juba eelmisel korral.</p><p>Üks naine sõi papaiat sidruni ja pipraga. Oli tõesti huvitav. </p><p>Kogu reisi parim toiduelamus oli linnas avokaado -tomati(+ punane sibul ja salat) salatist. Imeline. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjq2808gkVKKxyx8hCxC1vDsXOpVClOjQ-Q_l5uOctpX95BC6gGdRO5Bq5pztG-h09PjRvOGYJhGq1atFgMLxMRrT1lRg8_5J5ckiy-rwgtRuGtMz9UH1C1zblbnzwMKsgoiLVKi9fRNJjhQI0-1P5T4IgydJLIcpUSLh_pw8cSTKOKsbWkyvnQVsHJWGQ/s4000/DSC_3890.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjq2808gkVKKxyx8hCxC1vDsXOpVClOjQ-Q_l5uOctpX95BC6gGdRO5Bq5pztG-h09PjRvOGYJhGq1atFgMLxMRrT1lRg8_5J5ckiy-rwgtRuGtMz9UH1C1zblbnzwMKsgoiLVKi9fRNJjhQI0-1P5T4IgydJLIcpUSLh_pw8cSTKOKsbWkyvnQVsHJWGQ/s320/DSC_3890.JPG" width="320" /></a></div>Tundub, et detsember on avokaado ja papaia (1.30) hooaeg. Muu puuvili on kallis või sama, mis meil (Kartul 2-4 EUR, tomatid 2-6 eur, mandariinid 2,30, banaan 1,30) muud hinnad samuti samad, mis Eestis. Juust (alat 11 EUR kg), muna ca 4 EUR, liha(alat 6 eur), kana (alat 4 eur) ja kala nagu meil. Aga alkohol odav. (Ilmselgelt külastan ma teisi poode, kui Kristallkuul ja Emmeliina. Mind ajab alati naerma, kui mõni väliseestlane kirjutab, et meil siin on hoopis teisiti kui Eestis. Juhin tähelepanu, et nii nagu pole üht, vaid on 1,3 miljonit Eestit, nii on ka teiste riikidega. Ka Eesti kool ei ole üks ja polnud juba 20 aastat tagasi, kui sina käisid. Usu, su pinginaaber käis täiesti teistsuguses koolis, kui sina. Ühesõnaga. Minu Tenerife on minu nägu.).<p></p><p>Aga. Hommikul ärkasin.Temperatuur on ca 23-25 kraadi, linnud laulavad. Ja väga tore on. Puerto de la Cruz on see linn, kus me elame. Ilus roheline. Võimalik, et eestlastest me olimegi ainsad. Aga muud rahvast on piisavalt. Palju sakslasi, hispaaniakeelseid, soomlasi... Meie elamine on kõrgel kalju tipus ja nii lahe, kuidas ilm muutub vastavalt sellele, kus ja kui kõrgel oled. Tulevikus läheks pigem nn esimesele korrusele, kuna linn on väga armas. Austria rõdud ja vanadel majadel Hispaania tüüpi lävepakuta uksed. Õhtutel oli mitu head (sh jõulu!)kontserti, aga kesssee viitsib pärast uuesti üles mäest ronida.</p><p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM-QvqpegFCMkBOzayLSH_s6wYUSc4YajIaflrlKOyd9k749vD6v5AJqikrOU8-ifFfvE-EBQ8Acmq8O43F4em2KvQ0Qu_JP0OHFAzP6wNnD7EAHGBqsBkqYdr0UB5A2aEYvDEfeaB1Tv6-_PVfOEfZL2T31w2pAoHqyKCVTuQHiFd_d_a3HfX4bJFckA/s4000/DSC_3896.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM-QvqpegFCMkBOzayLSH_s6wYUSc4YajIaflrlKOyd9k749vD6v5AJqikrOU8-ifFfvE-EBQ8Acmq8O43F4em2KvQ0Qu_JP0OHFAzP6wNnD7EAHGBqsBkqYdr0UB5A2aEYvDEfeaB1Tv6-_PVfOEfZL2T31w2pAoHqyKCVTuQHiFd_d_a3HfX4bJFckA/s320/DSC_3896.JPG" width="240" /></a></div>Kui <a href="https://indigoaalane.blogspot.com/2017/11/mida-teha-fuerteventural-caleta-de-fuste.html" target="_blank">Fuenteventural </a>olid oravad, siis Tenerifel Red Rock krabid. Vist .Türkiisivärvi , helesiniste silmade ja oranžide käppadega. Internet (olgu kõikide maailma jumalate poolt kiidetud Google lens leiutajad, mis võimaldab tuvastada ja tõlkida) ütleb, et elab 4 erinevat liiki. Aga kuna mu telefon on saast, siis uskuge, kui nunnu kuidas sajad krabid sibavad suurtel kandilistel mustadel kivikuubikutel, mida võimsad lained uhavad. <p></p><p></p><br />Ringi hängides jõudsime kohalikku surnuaeda. Ma nägin päris elus esimest korda sellist seina. Huvitav oli, et haudadel on kirjas ainult surma aasta+ inimese vanus. Sünnipäeva pole. Tundub et alustati ca 1970, enne seda oli pikem vahe, sest vanimad hauad olid üle-eelmisest sajandist. Kõlab kriipilt, aga väga huvitav oli. <p></p><p><b>Puerto de la Cruzi</b> üks märksõna on tänavamuusikud. Vapustav, kui head. Paraku ma kogu aeg muretsen. Et kas nad saavad ikka vääriliselt tasustatud. Esimestele andsin, aga kõigile ei jõua. </p><p></p><br />Ja teine Agatha Christie, kes veetis siin aega ja vist ka kirjutas midagi, aga näha on teda palju. Vaadake seda treppi, kui äge idee.<p>Kaluri muuseum oli meh. Kohaliku tootja jäätis väga hea, lausa eesti jäätise tasemel. Aga vahvli sisse panevad nad kardemoni. See on imelik.</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigIihU9-R0IjoXyfFJgi2vO3jEUEsbSGVpwqJx1cX6VUS75OERogkX5AVjXrl5XjvNTv6i_5n1Q4Qq1MOPziUG8jVGMRKBauJaJcv0VZ95AWEnhrfMln1coXlBw9nsqmfoXUvGn5Tc5fRQlMWOdUjbd286mlHApn4egzsCE16eoxGp8-J2WpvuouUnsBQ/s4000/DSC_3932.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigIihU9-R0IjoXyfFJgi2vO3jEUEsbSGVpwqJx1cX6VUS75OERogkX5AVjXrl5XjvNTv6i_5n1Q4Qq1MOPziUG8jVGMRKBauJaJcv0VZ95AWEnhrfMln1coXlBw9nsqmfoXUvGn5Tc5fRQlMWOdUjbd286mlHApn4egzsCE16eoxGp8-J2WpvuouUnsBQ/s320/DSC_3932.JPG" width="320" /></a></div>Aga ka "teisel korrusel" on tore. Leidsime mõnusa matkaraja, mis lookleb varemete ja kiviaedade ja banaaniistanduste vahel. Mõnusalt varjuline, vaatega merele. Banaanipuude all siblis kukk ja kana tibudega. Teel vudisid sisalikud/ gekod? <p></p><p>On kassi ja koerariigid. Tenerife on koerariik. Aga probleemid on igal pool. Rada viis mööda ka koerte varjupaigast. </p><p>Maailmakuulus <b>botaanikaaed,</b> asutatud u 1790 Carlos minginumberpoolt. Ma ei saa öelda, et vaikne, sest kõrval on maantee ja parasjagu jooksis klassitäis lapsi pabereid täites ringi. Aga varjuline ja ilus. Aias on silt "palun austage (respect) taimi". Ilus. Ja kurb, et peame selliseid silte panema. Aga siis nägin üht saksa papit kepiga mangopuud sasimas ... Ja sain aru. Ja armsad lood. Näiteks üks üksik emane <i>encephalartos laurentianos</i> Kwango hiidkükaat kes kasvas terve sajandi üksi. Lõpuks leiti Malagast talle üksik poissmees ja taimed said.. pojad (?). </p><p>No kas sa suudaksid süüa sarnase looga porgandit või banaani? Ei, me peame aktsepteerima et loomad ja taimed on elus ja me peame neid tapma, sest nii on.</p><p>Btw. Kas teadsite et on olemas Tarbe- kruvipuu? </p><p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKa8MlhQ7HZhyphenhyphenxiSX6_YTXpNTagOry51TpJvilMsDNccX2HQEvrdlkIhDcYkjuS29IKOV6t2HE2O5nWc6bwpJvodLKlaGEfCub3cec1zklS4bK5Fs67_-e1KBqjvi1NAsBWjtz3BIkMvxBGS-2_pZBqlYDUpj5peRKYqGXeqH_2I9Ao0B_NQMZKmEpIiM/s4000/DSC_3920.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKa8MlhQ7HZhyphenhyphenxiSX6_YTXpNTagOry51TpJvilMsDNccX2HQEvrdlkIhDcYkjuS29IKOV6t2HE2O5nWc6bwpJvodLKlaGEfCub3cec1zklS4bK5Fs67_-e1KBqjvi1NAsBWjtz3BIkMvxBGS-2_pZBqlYDUpj5peRKYqGXeqH_2I9Ao0B_NQMZKmEpIiM/s320/DSC_3920.JPG" width="320" /></a><br /></p><p></p>Guugeldada polnud vaja, mul oli nagu ikka kodutöö tehtud. Ma polnud kunagi näinud vulkaani ja seda ma tahtsin. Ekskursiooni ostsime hotellist. Tellitud ekskursiooni eelis on kas hea giid või seltskond. Seekord oli viimane. Inglise - iiri - prantsuse -saksa. <p></p><p>Inglise keel on üks kummaline keel. Mitte Londonist pärit papi ja iirlane rääkisid nagu Tony Blair. St mina sain aru. Londoni daamid seevastu ANIVAI murrakus, millest ma midagi aru ei saanud, samas papi sai daamidest väga hästi aru.. </p><p></p><br />Aga ekskursioon. Ütlen ausalt, et mina sellist spiraali poleks nõus sõitma. Isegi mitte kõrvalistmel. Seega, mugav marsa kohaliku juhiga oli ok. Vist. Mul läks süda pahaks. Õnneks on lapsepõlveaegsed nipid meeles. <p></p><p><b></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b></b></div><b><br />el Teide </b>oli natuke pettumus. Ma ei teagi mida ma ootasin. Hõõguv laava ja värisev maa( btw meie siinoleku ajal oli maavärin, aga me ei tundnud midagi)? Õhk oli soe ( müüja: minu jaoks Arktika, aga teile sobib. Võtsin ikkagi jope kaasa. Aga polnud vaja. Ja veel. Aastate pikkune üldistus. Eesti <i>top of mind</i> on kliima. Aaa... Eestist. Kui külm teil seal on?)<p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuh4NIKUXqu3BHdvKXUOt2iHdqqfBJPo9akAukuGiHqEhSchUHKqBbuUu6H6hukVHXIAI_Bf-D5tpQFVSqgqcrN2uoYO-iOmXYzcu1zpXMiTSQwVU0kwHDy8UqOUK6rPI5ZUFC1JqWgGUhg1w_mOPVx9AgUWCZ3yu6DT2rtFIpLcVeNynLpchG87OkMq0/s4000/DSC_3952.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuh4NIKUXqu3BHdvKXUOt2iHdqqfBJPo9akAukuGiHqEhSchUHKqBbuUu6H6hukVHXIAI_Bf-D5tpQFVSqgqcrN2uoYO-iOmXYzcu1zpXMiTSQwVU0kwHDy8UqOUK6rPI5ZUFC1JqWgGUhg1w_mOPVx9AgUWCZ3yu6DT2rtFIpLcVeNynLpchG87OkMq0/s320/DSC_3952.JPG" width="240" /></a></div>Vulkaan oli lihtsalt mägi. Maastik on tegelikult muljetavaldav. Must kõrb. Kui marsil on sama, siis ma ikkagi ei tahaks sinna. Ja siis räägib giid, et just praegu otsitakse kahte turisti, kes sinna ära kadusid. Hirmus. <p></p><p>Hakkasin mõtlema, et kas männid on kõige vähenõudlikumad puud? Meie rabas ja soos kasvavad. Ja Tenerife marsimaastikul, kus muud mitte midagi ei kasva.</p><p><b>Masca</b> oli vau. Tõeline oo mai gaad vaade. Mustad kaljud valgete pilvede vahel. </p><p><b>Garachicos </b>on mustade kaljute vahele tehtud basseinid. Osa avatud merele, osa kinnised. Inimese poolt on lisatud trepid, teed ja redelid. Samuti soovitan. Sussid kaasa, kuna põhi on terav.</p><p></p><br />Teel sõitsime läbi Icod de Mis Vinos maailma vanima draakonipuu juurest. Seal on ka liblikapark, kus me ei käinud. Puu oli vinge. <div><br /></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJE7WBkiZPOc0dIylUD0X4MCtDGrM2rctFkl0Hwl1aCIhadkVe5J6F3q6YWMVFdDAHicweRA-YBfANy7G4hM1Ht8x203UlKdrgSctfsPNU5n2UgsP7TSTBJgx-foHFVjw3whyphenhyphenL4-dLsLuqaPAjnZk7UwK6QxEjvqVWUOE7yn-MiSXOJM7xuKDCnW7r9sQ/s3748/DSC_3876~2.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="3748" data-original-width="2811" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJE7WBkiZPOc0dIylUD0X4MCtDGrM2rctFkl0Hwl1aCIhadkVe5J6F3q6YWMVFdDAHicweRA-YBfANy7G4hM1Ht8x203UlKdrgSctfsPNU5n2UgsP7TSTBJgx-foHFVjw3whyphenhyphenL4-dLsLuqaPAjnZk7UwK6QxEjvqVWUOE7yn-MiSXOJM7xuKDCnW7r9sQ/s320/DSC_3876~2.JPG" width="240" /></a></div>Ja nagu ikka, ei puudu minu postitusest ka feminisminurgake. Tuleb välja, et banaanid on naissoost. Käisime <b>La Orotava mahebanaaniistanduses. </b>Väga huvitav oli. Sain teada, et banaan on nagu matrjoska, kasvab väljast sisse ja kõige sisemine ongi see vars, mille otsa tekivad banaanid. Ja naissoost- korraga koos kasvab 3-4 põlvkonda, vanaemabanaanitaim, ema, tütar ja lapselaps. Oli segane? Üks taim kasvab aasta vanaks, annab banaanid ja siis sureb ära, samal ajal kasvab tema kõrval juba uus taim jne. Kõik ühe pere naised. Enda jaoks sain teada, et saavad ikka ka puu otsas kollaseks, aga transpordi jaoks on vaja rohelisi. Kui küsisime, et mis nad kollastega teevad, siis hakkas naerma- et niipalju banaanileiba ja likööri nad teha ei suuda. Raisku läheb. seega, ränk töö. Banaanidelt korjatakse õied käsitsi, kogu aeg peab neid passima ja poputama ja õigel ajal ära korjama. Sest ka banaani pikkus on meil Els ju reguleeritud, mis tähendab et kobara otsa ei lastagi banaanidel kasvada. Vale pikkusega lähevad kaubaks Hispaaniasse ja Portugali.<p>Kuna juba sealkandis olime, siis käisime ka<b> LaOrotava linnas.</b> Mulle ei meeldinud, tohutu liiklus( seal piirkonnas, kus me jalutasime). Tore oli Victoria aed, mis osutus hoopis memoriaaliks. Aiaväravas tervitas meid selle reisi ainus kass(elus). Jõuluturg ja ma ei teagi kuidas seda kirjeldada. väljakule oli ehitatud elusuuruses piiblistseenid. Oli muljetavaldav küll. Aga ikkagi jõul....Minu jaoks on ikka liiga veider lõunamaa jõulud. Palmid ja jõulutähed ja kuusepuu.. jõul on ikka lumi. </p><br /><br />Jõuluturult ostsime Kanaari saiu- lagunero, mis olid kiirlehttaignast moosiga. Normaalsed. <br />Ja seal lähedal saime ka "sajandi parima teeninduse" osaliseks. Kena kohvik. Istume. Tellime õlut. Küsin menüüd. seal viipab poiss- must tahvel tänava servas. Aga seal pole ju hindu kirjas.. alustan, poiss keerab selja ja läheb ära. Mingid teised tobedad turistid olid kangekaelsemad. Seepeale võttis poiss oma telefoni ja hakkas hindu sealt otsima.. päriselt? No kui ei taha raha, siis ei anna ka.<p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfSVqYvQy9cWUpQflTVbDyFZrpG60x_T4Cwj-ImdY_aSm3HselAkt_IePHamIzLW4mKkCBlO2KX_pxPaGTzZZs_5QRU9DILRShgC3rKmA65Ai8jPXnQvPgt4cuto4lz4uEMpeuYXxduYQnDzFyRkP9BFS-y3zhvikfsTO8tRLNvtXtbhqEN2PwSYEqK9c/s1766/393168123_1756690978089386_116336168466865014_n-COLLAGE.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1766" data-original-width="1766" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfSVqYvQy9cWUpQflTVbDyFZrpG60x_T4Cwj-ImdY_aSm3HselAkt_IePHamIzLW4mKkCBlO2KX_pxPaGTzZZs_5QRU9DILRShgC3rKmA65Ai8jPXnQvPgt4cuto4lz4uEMpeuYXxduYQnDzFyRkP9BFS-y3zhvikfsTO8tRLNvtXtbhqEN2PwSYEqK9c/s320/393168123_1756690978089386_116336168466865014_n-COLLAGE.jpg" width="320" /></a></div><div><br /></div><div>Tasakaaluks siis ka lugu: kuula oma meest, tal on õigus. Mu teine kinnisidee oli külastada <b>Anaga rahvusparki</b> ja jalutada "dinosaurusteaegses loorberimetsas". Suudan meest veenda, et läheme ühistranspordiga. 24 tunni pilet 10+2 euri, kokku poole odavam, kui rendiauto. Ja lihtne ka. Bussiga la lagunasse, sealt sipsti Cruz del Carmeni, kust rajad algavad. </div><div>Ootame siis bussi. Buss tuleb... Ja sõidab peatumata mööda.. peatuses olnud inimesed räägivad, et eile kõik toimis. Olen valmis järgmise bussi ette viskuma, aga pole vaja. Peatub. La lagunas peaks kohe tulema järgmine.. ja jääb üle poole tunni hiljaks ( Tenerife ühistransport ei toimi. Kahneman. Väikeste arvude seadus). Koos meiega ootab bussi 32(!) Saksa turisti. Nagu päriselt sa sõidad suure grupiga ühistranspordis?! </div><div><span style="text-align: left;">Kui buss lõpuks jõuab olen ma väsinud, vihane, selg valutab seismisest ja kogu selle aja olen telefoni teel lahendanud tööl uue kliendi kapriise. Ning kui siis saksa giid sulgeb mulle tee, et kõigepealt oma grupp bussi sisse lasta... Saadan ma ta selges eesti keeles... Sinna. ..Mina!</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEia-6hY-jbGI4dANTd70mzoxskAOf2th2Yrg6VGfybcpwFOwiTnP71SADc-e1oisCSeSQK4nz7jYY2SuQ5TTyuiye3lqQqFt57galJWVFo5e81Sg2IpYGKsink5f5LSMH5aopeQMYtn12WqACohHGzrKDGTHTPx930KFpvucF9gU8vkdBlST_dCJ6ufluk/s2880/20231207_194957-COLLAGE.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="2880" data-original-width="2880" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEia-6hY-jbGI4dANTd70mzoxskAOf2th2Yrg6VGfybcpwFOwiTnP71SADc-e1oisCSeSQK4nz7jYY2SuQ5TTyuiye3lqQqFt57galJWVFo5e81Sg2IpYGKsink5f5LSMH5aopeQMYtn12WqACohHGzrKDGTHTPx930KFpvucF9gU8vkdBlST_dCJ6ufluk/s320/20231207_194957-COLLAGE.jpg" width="320" /></a></div><br /><div>Sõidame. Ja vihma hakkab sadama. Ma tõstsin enne hotellist väljumist kotist välja keebi ja jätsin maha jope. Sest norrakas lubas kuiva. Plaakat hootsetsa. </div><div>Kui kohale jõuame, sajab. Otsustame siiski 2,6 km tiiru teha. Puude all.(keensi sandaalid, maxmara t särk, Columbia dressikas ja suvalised 3/4 suvepüksid :) :) )Pildil olev laudtee on vaid lühike jupp. Muidu on kivi - muld. Pane korralikud jalatsid. Vihm jääb vaiksemaks ja lõpuks lakkab. Puude all on roheline valgus. Maa aurab. Udu. Tõeliselt müstiline. Imeilus. </div><div>Otsustame, et teeme 5 km raja ka. Rajal lubatakse koopaid ja guantšide jälgi. Rada peaks lõppema mingis külas, kust saab ka bussile. </div><div>Astume, tunneme kaasa hingeldavatele vastutulijatele. Sest meie rada viib mäest alla. Rada on vihmast libe ja kohati lausa püstloodis alla. Aga saame hakkama. </div><div>Ja siis saab rada otsa. St jätkub, aga edasiminek on blokeeritud ja hoiatavad sildid üles pandud. Variant a on külavahetee paremale või b külavahetee vasakule. Google seda kohta ei tea, me oleme keset halli ala. Kauguses, taamal on üksik maja, kus kindlasti elab imelik perekond, kes peab keldris oma mumitsifeeritud ema. </div><div>Kaart, mis kaasa anti on illustratiivne, radu ja asulaid peal pole. Küll aga jutt jätkusuutlikusest ja muudest roheprojektidest.</div><div>Ohkame. Ja läheme sama teed tagasi. Nüüd siis püstloodis üles. Õnneks tekib sellistel hetkedel eufooria. Hingest kinni, õhku ahmides ja hingeldades aga naerust kõveras..</div><div>Loorberilehed sain. Ja ilus oli ka. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEf7qXQdtV3xH7c9unEeQz-aUYDf1o5JL9uCs6yt7iqRulisMkIXNJ1l5ZoxYK98lbuOrqZcqpnc_CU-hQkFiC7wSzX2hqGhI1UXlcHLJTAxdvKO-1XviKw9xu4lKGLj0pf9BzfbWXJIfN8RdC8LbUh1F_uMJeuVPcrdSVQCM_31IfHqCpVQNsU0FJbMo/s4000/DSC_4044.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEf7qXQdtV3xH7c9unEeQz-aUYDf1o5JL9uCs6yt7iqRulisMkIXNJ1l5ZoxYK98lbuOrqZcqpnc_CU-hQkFiC7wSzX2hqGhI1UXlcHLJTAxdvKO-1XviKw9xu4lKGLj0pf9BzfbWXJIfN8RdC8LbUh1F_uMJeuVPcrdSVQCM_31IfHqCpVQNsU0FJbMo/s320/DSC_4044.JPG" width="320" /></a></div><br /><div><br /></div><b>Santa Cruz</b> oli äärmiselt sümpaatne linn. Kõik kohustuslikud vaatamisväärsused kergelt leitavad ja jalgsi kõnnitavad.</div><div>Plaza de Espania, kus oli väga äge lillesein, parque Garcia Sanabria ja calle de castillo.</div><div>Museo de la naturaleza yel hombres tahtsin näha admiral Nelsoni kätt, sry suurtükki, mis käe eemaldas ja guanchide muumiaid. (Kuna ma olen viimati loetud raamatu mõju all (usuhull vallutaja ja orjastaja Felipe II) ja ka Fuenteventural räägiti heledapäistest sinisilmsetest triibuseelikuga pärismaalastest guantšidest, siis pean ma isiklikult Kanaari saari ikkagi okupeeritud riigiks Fernando poolt. Sry. Minu jaoks ei ole see Hispaania. Midagi julma on selle rahvuse geenides. Inimesed, härjad, <a href="https://www.err.ee/1609190740/eesti-naised-paastavad-hispaanias-huljatud-ja-piinatud-jahikoeri" target="_blank">koerad... </a>) </div><div>Muumiad olid. Aga sama emotsioon, mis egiptlasi vaadates. Tegelikult on need ju olnud päris inimesed. Päris elud. Kas see on ikka eetiline...</div><div>Muuseum oli ok. Olen olnud paremates. Aga pilet oli ainult 5 eurot, seega ei midagi traagilist. Kogu info on hispaania keeles, inglise keel ainult audiogiidina. Palju on looduse - fauna ja flora kohta. Minna tasub ikka. Reisikaaslane käis kõrvalmajas uue kunsti muuseumis ja kiitis väga.</div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRkP3XX8lA-Z8ighx8TnVWq7xMfXW37ayKZgnl59lYM0VIBNTnjKudcIkRTCaaW982Muv0aEz-aHFCNEQZ_hS5G8fLw5-ExEyOmk29LPUONNHRq_8Ea3O9qyyjYzYGePzyqnSAMmgfqvZZqsw6xxNBJ_QUPS3GgMy7greQgMC4_mnNm6TDt3cD6hasjTc/s4000/DSC_4064.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRkP3XX8lA-Z8ighx8TnVWq7xMfXW37ayKZgnl59lYM0VIBNTnjKudcIkRTCaaW982Muv0aEz-aHFCNEQZ_hS5G8fLw5-ExEyOmk29LPUONNHRq_8Ea3O9qyyjYzYGePzyqnSAMmgfqvZZqsw6xxNBJ_QUPS3GgMy7greQgMC4_mnNm6TDt3cD6hasjTc/s320/DSC_4064.JPG" width="240" /></a></div><br />Ma jumaldan turgusid ja <b>mercado de nvestra senora de afric</b>a oli just selline turg. Värsked viljad, saialõhn. Värske liha ja just püütud kala. Sigin ja sagin... ma söön kala ainult kohusetundest ja parem, kui ta oleks tugevalt töödeldud, et magusat maitset peita. Aga sellises kohas hakkavad mängima ka teised meeled ja kontekst. Kõik järjekorras ootamas, ahvatlev lett. Hispaanlased ja turistid karjuvad (=räägivad kõva häälega), sa oled osa sellest massist. Tenerifel tuleb(ju)kala proovida. Ma ei saa öelda, et ma nautisin, aga väga hea vein oli allaloputamiseks piisav. </div><div><br /></div><div>Tore oli. Ja mõistan neid, kes siia takvepakku tulevad. </div><div>Aga ikkagi meeldib mulle neli aastaaega...</div><div>Temperatuuride vahe 40 kraadi...</div><div><p></p><p><br /></p><p></p><br /><br /><p><br /></p><p><br /></p></div>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-43127647808672105952023-12-01T08:33:00.002+02:002023-12-01T08:33:00.143+02:00Õpetamisest. 60% tehtud.<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6e_S6LipxGxEA8uALXz_5BrVLZ9b-LitdduTmPcphc1zeKYyry4bfZoayRc85pTGOcNHh9zUxhkedWaOb44H6-mU6gBkex4XRMlJh1scLRYfe43Lj1CUWMNFlP1QvZHhP6_9hWjEeQkdo-DFYfkEQH0JdRwqd9iaXD6jZrB6HtKJr04CNfEybnQjVbtE/s4000/DSC_3504.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6e_S6LipxGxEA8uALXz_5BrVLZ9b-LitdduTmPcphc1zeKYyry4bfZoayRc85pTGOcNHh9zUxhkedWaOb44H6-mU6gBkex4XRMlJh1scLRYfe43Lj1CUWMNFlP1QvZHhP6_9hWjEeQkdo-DFYfkEQH0JdRwqd9iaXD6jZrB6HtKJr04CNfEybnQjVbtE/s320/DSC_3504.JPG" width="240" /></a></div>60% tehtud. Ja väike paus. <br />Ma usun siiralt, et pole olemas halbu õpilasi, vaid on halvad õpetajad. Ja see, kuidas ma hakkama saan on küsimus minust. Naljakas on taaskord see, kuidas teooria saab praktikaks. Päriselt ka, see mis meid häirib, ongi meie ise. Mind häirivad asjad, mis ma ise samuti teen ja olen.<br />Kindlasti olen saanud õppetunni, et ülehindasin selle ameti lihtsust. Järjest ja järjest on olnud juhtumid, kus oleks vaja kogemust. <p></p><p>No näiteks.<br />Ühele seletasin 15 minutit, miks ta peaks tegema turuuuringu. (St see on kodune töö, mida nad peavad tegema, aga ta ei saanud aru uuringute mõttest.) Ükskõik kuidas ma - vajadused, konkurents jne jne.. aaga, vastab ta. Nad ju tulevad mu poodi ja ise ütlevad, mida nad tahavad. Mina: selleks, et nad tuleks ka edaspidi ja positiivselt üllatuks, küsidki, mida nad veel tahavad. Tema jälle oma… lõpuks andsime mõlemad alla. Ei saanud aru ja mina ei osanud. Järgmisel tunnil tuli perfektse uuringuhüpoteesiga. Ma kahtlustan, et keegi kodus aitas, aga see selleks. Ja kui jõudsime konkurentsiteemadeni, siis hakkas jälle... minul pole ühtegi konkurenti.. Sellised hetked panevad mind pead vastu seina taguma. (no kadedaks teeb ka, tahaks ka nii, et pole konkurentsi... ja pole vaja teada, mida klient tahab). Kuidas aidata kedagi, kes ei taha abi?</p><p>Tegime turuuuringu raames 5 miksi meetodi. Pooled tegid valesti. Ok, näitasin uuesti- kas saite aru- jaaa!!. Järgmises loegus oli ostupuu, jälle sama seltskond tegi valesti. Hommikul klikkis-see on ju sama loogika, algoritmiline mõtlemine. Oleks-poleks. Oleks võinud võtta aja maha ja hakata nullist uuesti seda tegema. kuna erinevalt muust teooriast on see praktiline ja reaalselt vajalik. Õnneks on aega. Aga oleks olnud kogemus, oleksin ilmselt kohe reageerinud.</p><p>Ja siis ajavad närvi need seletajad (nagu ma ise olen). Idee poolest on nad head ja huvitavad, kogemused ning näited. Aga mul läheb kuulates meelest, kuhu ma jäin. Ilmselt kogemus aitaks järjel püsida. </p><p>Ja siis ma ei saa hakkama nendega, kes vastavad nn valesti ( nagu ma ise olen :)) Karma. Ma saan selle küll kokku võtta, et näe 1 inimene arvas nii, aga suur osa reageerib tegelikult naa, ja jutu illustreerimiseks on vaja mustvalgeid näiteid; aga ikkagi on järg käest ja loogika vale.</p><p><span></span></p><a name='more'></a>Olulisem, mis ma enda kohta olen õppinud. Ma teadsin, et minust on raske aru saada. Aga et nii raske. Ma esitan küsimuse, MIKS ja nad vastavad KUIDAS.. Õnneks on paar sellist, kes minust aru saavad, see annab lootust..:)<br />Ja mitu korda peab inimesele ütlema- ära eelda? Ja jälle astun samasse ämbrisse. Nad on mulle ise vastanud, et neil eelteadmised puuduvad. Ja taas ja taas ma eeldan, et nad teavad (minu jaoks elementaarseid) mõisteid.<p></p><p>Naljakas on see, kuidas, nagu igas seltskonnas, on arhetüübid. On tubli tüdruk, kes kirjutab üles iga minu suust tuleva sõna. On poiss, kes viskab nalja. On tark poiss. On asjalik, kes ei tea, aga tahab teada ja küsib nutikaid küsimusi. On- karma, üks, kes kogu aeg demonstreerib oma rumalust- mida ma ka ütleks, hakkab vastu õiendama. Ja ma ei tea, kuidas reageerida. Kui inimene nt tõemeeli väidab, et turu-uuringufirma X ei ole usaldatav, sest ta teeb uuringu ainult 500-700 inimeselise valimiga, siis mida peaks tegema? Hakkama selgitama statistika algtõdesid? Kuidas arvutatakse viga? Ütlema, et ole vait? Olen teinud nii ja naa. Aga nagu alustasin- karma- ma ise olen olnud samasugune. Ja luban, et mitte kunagi enam....<br />Mida ma peaks samuti juurde õppima- kuidas viisakalt öelda, see on vale ja sa oled loll. Ma küll väljendan seda, aga mulle tundub, et mitte piisavalt ega mitte arusaadavalt.<br />(ja kui sa oled mu õpilane ja loed seda postitust, siis, ei- ma ei räägi sinust :))</p><p>Raske on see, et mul kaob mingil hetkel energia ära. Ja siis ma ei viitsi enam rääkida. Ja neil samuti. Mul on neist nii kahju. Nad tulevad töölt, näljased, väsinud. Esimesed 1,5-2 tundi pole hullu ja siis ma näen, kuidas silmad muutuvad tuhmiks, haigutused... Kui ma alguses põdesin, et ei saa nn tunde täis, siis nüüd teen meelega lühemalt. Ei ole mõtet tampida tarkusi, kui ei suudeta neid vastu võtta.</p><p>Kui ma käisin avaliku esinemise koolitusel, siis oli seal päris mitu õpetajat. Mis te siin teete, küsisin, te ju iga päev esinete klassi ees. Nüüd saan vahest aru. Hiljuti käisin erialasel seminaril esinemas. Ma olin täiesti närvis. Paar nalja oli mõeldud ja mingil hetkel hakkasin mõtlema, et huvitav.. kas ma juba rääkisin neid või mitte. Totter oleks neid ju uuesti esitada... Tagasiside oli ülikiitev ( vaid kaks inimest olid pannud 4?? vabandage?? Mis puudu jäi???? :) :) :)), aga ma ise polnud üldse rahul. Sest ma olin närvis. Sest ma teadsin, et nad on minusugused professionaalid. Samas oli hea, sest me rääkisime ühes keeles.<br />Koolitamise eel ja ajal ma närvis pole. Sest ma tunnetan rolli teistsugusena. Nemad ei oska ( ok, 2-3 inimest teavad ja oskavad). Mina oskan. Ja ma selgitan. Ma tahan, et nad saaksid aru. Ma kontrollin, kas nad said aru ( ei saanud tavaliselt). Ma mõistan, et slaidide lugemine on igav ja üritan teha, sõltuvalt teemast, kas mänge või praktilisi harjutusi, et asja point kohale jõuaks. (Jumal. Kuidas ma pingutan. Tegelikult. Pai mulle.)</p><p>Õnneks või kahjuks pole ma kokku lugenud neid tunde, mis on kulunud ühe tunni ette valmistamiseks. Ma alustasin maikuus. Peale esimest loengut istusin terve nädalavahetuse ja tegin kõik ümber. Ning enne iga loengut kulub 2-4 tundi, et asi üle vaadata, parandada, täiendada jne. Ma täitsa usun kusagilt kuuldud väidet, et üks kontakttund x 3. KUI, ma peaksin seda kursust uuesti tegema, siis kuluks kindlasti vähem aega, aga mitte oluliselt. Uued näited, kogemustest õppimine ja kindlasti ka teistsugune auditoorium.<br />Peale loengut on adrekas laes ja mu aju töötab kõik veel uuesti läbi. Panen kirja nn õppetunnid ja palju tegelikult aega kulus. Nii et kontakttunnile lisandub veel paar tundi öist aega..<br />Lühidalt. See on jõhker ja ränk töö. Palun öelge mulle, et ma tulevikus enam jah ei ütleks. Kui, siis 3x väiksemale koormusele.</p><p>Positiivne?<br />Positiivsed on need hetked, kui CB ütleb edasi tuttava tagasiside, et täitsa ok. Positiivne on, kui keegi tunnis säravate silmadega kiidab, et vau.. kui huvitav. Positiivne on, kui suudan nad naerma ajada. <br />Positiivne, et ma olen enda kohta nii palju teada saanud. Positiivne, et olen ise targemaks saanud- kõik need materjalid tuli ju läbi hekseldada :)<br />Näis, mida ma kevadel asjast arvan. Kas läheb lihtsamaks? </p><p><br /></p><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-76334489536275558812023-11-30T12:58:00.006+02:002023-11-30T15:47:24.359+02:00Spotify 2023<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXzCxWZsJV7oD3gUDPPX41iAJCdQxtmbl9vM1-uWj6K7DEB9RTKEsYBixgauFsdXECwkl-pn63fH9g4gxwzWM0xnNaGIG_YkxU_4Ih2pNZ46JVJLkvtMn4w_5X1qRLcsO475TUjbjYnWD3sOS0V17R3DYBtbplNrPIK6shsooa4RA1i7P_GzNrUHT4uGE/s1920/2023wrapped_summary-share.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1920" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXzCxWZsJV7oD3gUDPPX41iAJCdQxtmbl9vM1-uWj6K7DEB9RTKEsYBixgauFsdXECwkl-pn63fH9g4gxwzWM0xnNaGIG_YkxU_4Ih2pNZ46JVJLkvtMn4w_5X1qRLcsO475TUjbjYnWD3sOS0V17R3DYBtbplNrPIK6shsooa4RA1i7P_GzNrUHT4uGE/s320/2023wrapped_summary-share.jpeg" width="180" /></a></div>Käes on aasta parim aeg, Kokkuvõtted:)<p></p><p>Eelmise aastaga võrreldes on suurim erinevus, et peaaaegu enam ei kuula Ukraina muusikat. Palun vabandust, Ukraina.</p><p>Ja teine asi. Mul on selline tunne, et need kokkuvõtted pole ikkagi päris õiged. Juba teist aastat järjest on mu edetabelis Smilers ja nublu, kes mulle küll väga meeldivad, aga 100% ei ole nad olnud mu kuulatavuse topis. Julgeks isegi väita, et sel aastal pole ma FürOksanat kordagi kuulanud. Sel aastal näitas Spotify ka kuude lõikes- ning mõlemad on olnud topis juunis st ajal, mil ma kuulan oma Summer TOP playlisti. Ma kahtlustan, et tegelikult on nende artistide taga muusika, mis pole Spotify originaal, vaid mu enda üles laetud failid (mis moodustavad enamuse mu Summer topist) ja mingil põhjusel loetakse need just nende kahe alla.<br />Ja nt 6. ja 7. kohal on laulud, mida ma kogu aeg vahele jätan, sest ma vihkan neid. Iga kord mõeldes, et peaks listist ära kustutama... jne. Ühesõnaga. Tegelikult on siin ka palju jama. Ja tuleviku huvides oleks tark võtta ja mittemeedlivad laulud ära kustutada, et neid tulevikus enam tabelis poleks :)</p><p>Öelgu Spotify mida tahes, selle aasta märksõnad olid <b>Barbie (filmi soundtrack), Elize Haldilt ja LP Long Goodbye, SZA Kill Bill</b></p><p>Ma kuulasin sel aastal <b><span style="font-size: medium;">985</span></b> artisti ( eelmisel aastal 559), <b><span style="font-size: medium;">1084</span></b> erinevat laulu, aga vähem kui varem. Ainult 17 366 minutit ja vaid 75 zanris. Minu stiil on võrdselt <b>pop, rock ja klassika</b>. <br />Vähemalt sellega ma nõustun :)</p><p> <a href="https://open.spotify.com/playlist/37i9dQZF1Fa1IIVtEpGUcU?si=45120524c9334360" target="_blank">LINK</a></p>
Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-72638500226637109582023-11-28T14:41:00.004+02:002023-11-28T14:41:35.151+02:00Sandra saab tööd<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrttPM7RBCKYw-gApDi62SgwfldwiWFZs67C2FdK5etcS9GfeTzFUlVMhqjJE1JV-1qs2vL4NuVT2oy8KFexxT8_KYUZxQ8MmK9ZHgDI6TTZVtEzyyAP3Tg0LLD4EH_bOfzL6DNYwlOxrsKF4EaCzmeWU8gq8t2BylYBPKm9CZJ36OZL8OlF9751j-3i0/s4000/DSC_2962.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrttPM7RBCKYw-gApDi62SgwfldwiWFZs67C2FdK5etcS9GfeTzFUlVMhqjJE1JV-1qs2vL4NuVT2oy8KFexxT8_KYUZxQ8MmK9ZHgDI6TTZVtEzyyAP3Tg0LLD4EH_bOfzL6DNYwlOxrsKF4EaCzmeWU8gq8t2BylYBPKm9CZJ36OZL8OlF9751j-3i0/s320/DSC_2962.JPG" width="240" /></a></div>Kunagi nägin kinos "Sandra saab tööd" treilerit, tundus huvitav. Film jõudis kinodesse, aga kuna tagasiside ja arvustused olid hävitavad, siis jäi vaatamata.<p></p><p>Nüüd oli telekas. Ja väga hea film. Kindlasti oleks saanud norida nt peategelasega oli pisut üle pingutatud. Eristuvad, erilised, teistsugused, mittesobivad inimesed on oluliselt tavalisemad. <br />Aga muus osas. Ma pole ammu nii kurba ja haaravat filmi näinud. Ilmselt pandi mööda sellega, et film liigitati komöödiaks. Nalja oli ka, aga see polnud peamine. Kui nukker on see, et meil on olemas inimesed, igaüks oma tugevustega ja me lihtsalt ei saa/oska/taha neid kasutada. </p><p><br /></p><p>Ma olen oluliselt lihtsam inimene, kui mulle meeldiks mõelda :) mulle hullult meeldivad nt. Lucy Worsley ja Hannah Fry tüüpi puust ja punaseks selgitused maailma asjade osas. ERR-i portaalis on ka selliseid klipikesi, aga ilmselgelt liiga vähe.<br />Kui keegi otsib rakendust ja turunisši, siis palun- tehtagu :) Eesti saladused on täiesti katmata.</p><p>Ja siis hakkasin mõtlema, et kui me leiame tuhandeid aastaid vanu konte ja luid. Huvitav, kas minnakse siis nende järeltulijatele ütlema, et hei- me leidsime su esi-esi-esi-esi..vanema? Või poleks see eetiline? Teadus tegelikult võimaldaks<br />Mina oleksin küll rõõmus.</p><p>Ja palun vabandust, et ma huvitavaid asju ei kirjuta. Ükskord. </p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-4783821379270925732023-11-22T16:16:00.000+02:002023-11-22T16:16:39.371+02:00Valikukriisid<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLmHAjDNK0qvbSr8X-QB-PtR_iWOLcR8eRKeXLBYHeyiLo_8ZdSiJEUQ2WKhDaEuUi-AufjErnBHUHioHtdcFF-Qnn-uo-o39evvgrnQQs7b1JHjbhPUlMILjdPXSaI0SSqUWv3RvbXNe9acxYISy5UauzjlEyQj0wI0X8LcfDJP7lSCYl9DrAgFNTzgY/s4000/DSC_2266.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLmHAjDNK0qvbSr8X-QB-PtR_iWOLcR8eRKeXLBYHeyiLo_8ZdSiJEUQ2WKhDaEuUi-AufjErnBHUHioHtdcFF-Qnn-uo-o39evvgrnQQs7b1JHjbhPUlMILjdPXSaI0SSqUWv3RvbXNe9acxYISy5UauzjlEyQj0wI0X8LcfDJP7lSCYl9DrAgFNTzgY/s320/DSC_2266.JPG" width="320" /></a></div>Blogide Feedly lugemisnimekirjast, kus oli 90 blogi, tõstsin need, kes pole ammu kirjutanud gruppi " Endised". Nüüd on nimekirjas 66,<p></p><p>Ja endiseid 117. Ei raatsi linke ära kustutada, sest äkki? Kunagi? ühel päeval on neil kenadel ja huvitavatel inimestel öelda midagi rohkem, kui mahub instakontole. Loota ju võib. </p><p>Elu läheb edasi ja prioriteedid muutuvad. Ning identiteedikriis on ilmselt midagi, mis tuleb kirjutades ikka ja jälle peale. Kõik oleks nagu öeldud... </p><p>Nii et <a href="https://tikriblogi.net/" target="_blank">Tikker</a>, pea vastu ..:)</p><p>Mul on praegu huvitav dilemma. Järjest on mulle kirjutanud mitu suurt Prantsusmaa ketti, kes tahaks tooteid osta. Tore, eks. Aga tahavad maksetähtaega. Mis on üsna tavaline, teise ketid saavad ka. Aga.<br />Mul on tõsine kahtlus, et nad on petturid. Ja tead, mille põhjal ma seda arvan? Nad pole saatnud mulle täitmiseks mitte ühtegi tabelit. Just täna veetsin ühe Soome keti tabelit täites ja lepingut lugedes 3 tundi. Ja homme värske peaga jätkan. Ning teine. Kirjad on saatnud mulle kas CEO või kommertsdirektor.<br />Mu kogemus ja sisetunne ütleb, et kui juba meie Baltikumi mikrofirmades on sada inimest, siis globaalsete hiidude juures CEO tarnijatega ei tegele.<br /><span></span></p><a name='more'></a>Ei teagi, mida teha. Nad on hästi aktiivsed, helistavad ja watsuppivad. Firmad on reaalselt olemas. Sellenimeline, kes kirjutab, on olemas ja töötab kus väidab. Pangarekvisiidid on õiged. Aga kui mina sellele infole juurde pääsen, miks siis mitte nemad ja kui raske on "õige" nimega meiliaadressi luua.<br />Kui sul oli plaanis soovitada küsida sealt ketist otse järele, siis ilmselgelt pole sa selle maailmaga kursis. Sellistele kirjadele lihtsalt ei vastata ja telefoninumbrid ei ole kodulehtedel avalikud (ja ka neid kanaleid olen proovinud, naiivselt lootes, et äkki siiski...). Kogu maailmas.<p></p><p>Aga kuidas ma saan aru, et nad on need, keda väidavad end olevat? Ideid? Küsida lepingut? Pole samuti ju keeruline seda nullist luua. Sest kui on päris, siis oleks ju väga tore see...</p><p>Käisin Estonias Minu veetlevat leedit vaatamas. Väga armas oli. Eriliselt rõõmustas, et sõnad olid need, mis vanasti. Mind ajavad uued tõlked väga närvi:) Aga mõtlema pani, et ei tunne enam Estonia lauljaid. Janne Sevtšenko, Rene Soom,... ja kõik. Vanasti teadsin nii Kaalu kui Voitest, ja ma ei ütleks, et käisin toona iga päev ooperis... </p><p>Elu on ikka muutunud. Uued staarid. Uued hobid.</p><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-60468225435912125552023-11-18T18:01:00.003+02:002024-01-19T21:10:11.946+02:00Ma ei viitsi guugeldada <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjomj-FVoqVDqux6cjFMPHpphw30fAJ3H7TTNUgHGH9eJU-XjEd1X9KAfLkLzvELHlLBNz4bmzyvqmOcUxE7afehhY0GoZ_DTeSWRobaIKLa3yB1q1AZ66ydKOi4dD_HyL94l9g0TBM3IZzZCISbridAQdSD9OkVA6Xf6eKuGKCkPaxFU3DKEpJhbBRiDA/s4000/DSC_1696.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjomj-FVoqVDqux6cjFMPHpphw30fAJ3H7TTNUgHGH9eJU-XjEd1X9KAfLkLzvELHlLBNz4bmzyvqmOcUxE7afehhY0GoZ_DTeSWRobaIKLa3yB1q1AZ66ydKOi4dD_HyL94l9g0TBM3IZzZCISbridAQdSD9OkVA6Xf6eKuGKCkPaxFU3DKEpJhbBRiDA/s320/DSC_1696.JPG" width="320" /></a></div><br />Ma ei saa aru, miks selliseid asju koolis ei õpetatud. <p></p><p>Ma olen nüüd järjest juhtunud lugema raamatuid, mille tegevus toimub 15-17 sajandil. Algselt oli Skandinaavia, praegu Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania jm. Asi liigub Pärtliöö poole. </p><p>Ma saan täiesti aru, kuidas Calvini ja Lutheri ideed toetust leidsid. Aga ikkagi tahaks rohkem aru saada.</p><p>Esiteks mind huvitab. Raamat mainib, et Skandinaavia ja Saksamaa on kindlalt protestandid. Miks? Miks seal köitis askeetlik elustiil rohkem? Kas põhjuseks oli juhus? Vaesus? Kultuur? Kliima?</p><p>Ja teine. Millal meeste ja naiste suhted sassi läksid? Tol ajal oli rohkelt naisvalitsejaid, regente. Naised juhtisid ärisid, majapidamistest ja peredest rääkimata. Kõikidel oli oma roll. Kuidas jõuti sellest punktist 50date Ameerika või Saksamaani? </p><p>Tahaks lisaks Viikingitele näha rohkem selliseid kokkuvõtteid nagu teeb Lucy Worsley.</p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com30tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-61155617508408015772023-11-16T16:02:00.003+02:002023-11-16T16:09:36.565+02:00Kuidas teooria saab eluks. Pilvebaleriini lood vol15<p>vabandust, ma mõnda aega kommentaaridele ei vasta. Lihtsalt ei jaksa. Märtsis läheb lihtsamaks...</p><p>Ei ole väljamõeldis, vaid päriselt. Nagu tellitult.</p><p>Eile rääkisin (ja demonstreerisin) õpilastele just hoiakutest ja eelarvamustest. (nad on nii noored, et polnud isegi Pretty Womanit näinud) ning targutasin, et peale selle filmi linastust kirjutati kõikide maailma teenindusõpikute esimesele leheküljele " Ära mitte kunagi hinda klienti välimuse järgi". <br />Jõudsin õhtul poole üheksa paiku koju, ja nagu tavaliselt, parkimiskohta polnud. See on tavaline.</p><p>Panin siis auto kusagile ära. Hommikul lähen autot ümber parkima. Ja. Auto ei avane. Äkki on pult liiga sügaval taskus? Otsin välja. Ka vajutamine ei ava autot. Pult ei tööta. Tõin toast tagavaravõtme. Ka ei tööta.<br />Okei, otsustasin, et ju on patarei tühi. Mõlemal korraga. Kummaline, aga juhtub. Patarei vahetamine peaks olema (varasemate mälestuste järgi) imelihtne. Otsustasin, et esindusse ei sõida (ühistranspordiga ju, halloo?! :)) Et kõnnin kilomeetri kaugusel olevasse teise firma esindusse.</p><p>Olin ainuke ja esimene külastaja. </p><p>Noor kutt istub, mälub nätsu. (Päriselt. Ei ole ilukirjanduslik liialdus). Mõõdab ülevalt alla. <br />(krt, vannun endamisi. KUIDAS ma unustasin. Kui oled pikalt elanud sooneutraalses/naiste maailmas, siis läheb meelest). Ma olin õueriietes. Tossud, valge tuttmüts. Jope. Nõme ühesõnaga.</p><p><span></span></p><a name='more'></a>Räägin siis oma murest, kas saate aidata.<p></p><p></p><blockquote>Tüüp ohkab südamest. Mis teil auto number on, küsib.<br />Sry, mul on teist marki auto, te olite lihtsalt kõige lähemal....<br />Siis me ei saa vahetada, ütleb võidukalt. Ma ei tea isegi, kuidas see lahti käib ja meil ei ole selliseid patareisid.</blockquote><p></p><p>Nüüd sain ma kurjaks.</p><p>Õnneks sekkus mingi vanem härrasmees - a la, kui on alla 3 voldi ja mingit tarkust veel, siis saaksime ju küll.</p><p>Ohates kutsuti siis tagant tehnikapoiss, kes puldi kaasa viis.</p><p>Siis poiss leebus ja hakkas täpsemalt uurima. Ja avaldas arvamust, et pole võimalik, et 2 puldi patareid korraga läbi lähevad. Ju ikka on aku läbi. Jätsite midagi põlema. <br />emmm... mul on kõik automaatne... ütlen häbelikult. Aga no, ma ju tõesti ei ole selle ala spets...äkki tõesti...<br />Ja räägib, et kui signa pole ise paigaldatud, siis saab ka võtit kasutades sõita...</p><p>see oli juba huvitav. Sest. Kui tõesti pole patarei teema, on mul ju vaja " õigesse" esindusse saada. Uurin seepeale, et a kuidas ma tean, kas paigaldatud või sisseehitatud signa.</p><p>No vanematel autodel on... mis aasta auto teil on?</p><p>2021, ütlen.</p><p>Tõesti?!</p><p>õnneks tuli tehnikapoiss vahetatud puldiga.</p><p>10 eurot.</p><p>Tuleb välja, et mul polnud õigus..:) Mõnest raamatust on need read veel puudu.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="388" src="https://www.youtube.com/embed/VxcU4q6KLyA" width="467" youtube-src-id="VxcU4q6KLyA"></iframe></div><br /><p><br /></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-31356600339267985782023-11-12T11:40:00.008+02:002023-11-13T09:48:24.119+02:00Mõned mõtted <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Xhlzy4qXY3d4V21U3jKKM_7AhojXSuHkIaKrqMHhzH226JKfddV7Qi20HbxiDNm1u_YKtmhDfRHMHCtEiL4dHVMZI1tGz8gGe2fdrpXBprUukmhotqVr5FSo_oQrcXQtaRz0EUKXbwnpth6Lv8Dka9DoCJWcQUgU6EQ12t9yX0Nr53EEAiWwGcJWVfU/s4000/DSC_1977.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3000" data-original-width="4000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Xhlzy4qXY3d4V21U3jKKM_7AhojXSuHkIaKrqMHhzH226JKfddV7Qi20HbxiDNm1u_YKtmhDfRHMHCtEiL4dHVMZI1tGz8gGe2fdrpXBprUukmhotqVr5FSo_oQrcXQtaRz0EUKXbwnpth6Lv8Dka9DoCJWcQUgU6EQ12t9yX0Nr53EEAiWwGcJWVfU/s320/DSC_1977.JPG" width="320" /></a></div><br /><span style="font-family: inherit;">Head isadepäeva!</span><p></p><p><span style="font-family: inherit;">Teie pidutsete, aga mina ärkasin küsimustega, mis vajavad lahendamist. </span></p><p><span style="font-family: inherit;">Kas pole irooniline, et mida aeg edasi, seda rohkem nõuavad ajakirjanikud ( kes räägivad teatavasti rahva nimel) populismi ja pahandavad nendega, kes ei viitsi sõnumeid siidpaberisse mässida. Et siis järgmisel hetkel populism hukka mõista(Urmas, Jüri). Algas EKRE-ga. Nüüd Kaja.</span></p><p><span style="font-family: inherit;">Raadio 2 lõpetab rahapuudusel minu meelest Eesti kõige intelligentsema ja erapooletuma poliitikasaate Olukorrast riigis. Ja Vikerraadios on laupäeviti saade, kus nn inimene tänavalt räägib, mida ta õhtuks sõi....<span></span></span></p><a name='more'></a><p></p><p><span style="font-family: inherit;">Kui ma oleksin jumalana takistanud kõiki relvastatud sissetunge teistesse riikidesse. Kus me täna oma arengus oleksime? Kas innovatsioon oleks tulnud sellest hoolimata? Kas erinevate rasside segamatu areng oleks andnud meile parema või halvema maailma? Millal oleks pidanud vajutama stopp nuppu?</span></p><p><span style="font-family: inherit;">Ma olen varemgi märganud, et sarnased teemad tulevad korraga. Loen praegu <span face=""Google Sans", Roboto, "Helvetica Neue", Arial, sans-serif" style="background-color: white; color: #474747;">Ken Folletti triloogiat 400- 500 aastat tagasi katoliiklased vs protestandid. See mis toimub Lähis Idas. Telekas on hea sari Lucy Worsleylt, Kalifaat ja lõppes just Medicite seriaal.</span></span></p><p><span face=""Google Sans", Roboto, "Helvetica Neue", Arial, sans-serif" style="background-color: white; color: #474747; font-family: inherit;">Kui palju on fanatismis siirast usku, et tehakse head ja kui palju sadismi ja võimuiha. Õudne.</span></p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-40200580956403344512023-10-29T21:30:00.002+02:002023-10-30T08:27:47.211+02:00Kuidas mul läheb <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWu67JGQrTJ_R37yQdt_Kt6OwQ_jOGNoMhwLGNJkJIzEPh_c4UWYCLE_IkJY3tdozKDvdtNNlKXhdHFpAk8nGA2e9rE_WzXStw0c8IZ5gbGK_90-0jUi6RC5D_7a9-PDC7WOZDrQcJu7MBQuZq4yiqiaV-H9tAwHp56mvVUYpPsWB8GsMTXvaYjK0kYoA/s4000/DSC_1688.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="3000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWu67JGQrTJ_R37yQdt_Kt6OwQ_jOGNoMhwLGNJkJIzEPh_c4UWYCLE_IkJY3tdozKDvdtNNlKXhdHFpAk8nGA2e9rE_WzXStw0c8IZ5gbGK_90-0jUi6RC5D_7a9-PDC7WOZDrQcJu7MBQuZq4yiqiaV-H9tAwHp56mvVUYpPsWB8GsMTXvaYjK0kYoA/s320/DSC_1688.JPG" width="240" /></a></div>Mis te arvate, kas saab samal ajal olla pragmaatik ja esoteerik. Rumal küsimus. Saab. Mina olen. <p></p><p>Kui ma laps olin, unistasin õpetaja - ametist. Ma olin see laps, keda pandi tunde asendama. Ja mulle tundus et ma sain oktoobrilastega hästi hakkama. </p><p>Elukutsevaliku tegin teise. Aga mõte on kogu aeg peas tiksunud. </p><p>Kuid iga kord, kui olen üritanud õpetamise valdkonda minna, on olnud mingi takistus ees. Sein on ees (haa). Kevadel, kui andsin nõusoleku oktoobrist õpetama hakata, tundus, et lõpuks õnnestub. ja siis augustis läks mu kolleeg ära. Ma olin sunnitud tema töö üle võtma. Ja kogu hüpoteetiline vaba aeg kadus. </p><p>Lapsest saadik, kui lugesin Levi, olen kasutanud visualiseerimistehnikat. Võtab nn hirmud maha. Irooniliselt pole mitte iialgi olnud tegelikkus sama, mis ettekujutus. </p><a name='more'></a><p></p><p>Tänu lisandunud tööle, ma töötan töötan töötan... Terve oktoobri tegin kalendri niipalju kui võimalik muudest asjadest tühjaks. Kuigi, ka see on nii ja naa. Muid asju tehes aju puhkab. Pea valutab kogu aeg. Seepeale saatis Suur Vend mulle artikli ( ok tegelikult pealkirja, sest artiklit ei viitsinud lugeda) kuidas liigne ibumetiin tapab. Aga on nagu on. Mu isa parafraseerides, narr oleks täiesti tervena surra ju</p><p>Laud mu ümber on täis nimekirju. Projektide nimekiri. Prioriteetide nimekiri. Jooksvalt tekkinute teemade nimekiri. Kui ükskord on aega nimekiri. Pane see slaidile nimekiri...</p><p>Mu postkasti potsatavad pidevalt ägedad koolitusvõimalused. Kuidas paremini õpetada. Aga ma ei saa osaleda. Sest ma olen tööl.</p><p>Esimese loengu lõpus olin täiesti tühi. Null emotsiooni. Tahtsin vaid nutta, lahkumisavaldust ja konjakit. Võtsin viimase. <br />Objektiivselt oli ok. Ma suutsin planeeritult rääkida aeglaselt, teha pause ja naeratada. Kaasata. Kuulata. <br />Aga. Enne esimest loengut vaatasin veel ettevalmistatud ajakava üle ja otsustasin, et liiga tihe. Ja jätsin ühe teema välja. Ma oleks saanud lõpetada tund varem.... sest mitte midagi polnud enam öelda.</p><p>Mul on hea meel, et küsisin koolitusi ette valmistades abi. Ja tänulik, et ka sain. Sest. Õnneks on mul ette valmistatud mingi sada mängu. Mäng=igasugune interaktiivne tegevus, mis ei ole loeng ja slaidid</p><p>Eelnevate esitluskogemuste põhjal arvestasin üks slaid 2-3 minutit. Tegelikult. Väga aeglaselt rääkides. Maksimaalselt minut. Mängud, millele olin arvestanud 15 min, said valmis 7-ga. Ehk siis. Mul on puudu 2/3 materjali... </p><p>Teine loeng oli kohe järgmisel päeval, seega väga palju muuta ei saanud. Lõpetasin pool tundi varem. Teise ja kolmanda vahel oli nädal. Tegin sisuliselt kõik neli korda ümber. Slaidid hõredamaks. Kommentaarid ja näited slaidideks. Et ma jumala eest millestki üle ei libiseks. Tulemuseks 15 minutit. Aga ikkagi pingutades.. </p><p>Igal vabal minutil olen paaniliselt materjali juurde guugeldanud. Aga see on kohati ohtlik must auk, kuhu on kerge ära uppuda. Meeletult materjali. Sageli hoopis teise nurga alt. Aga esitamiseks peaks süvenema. Ja selleks pole aega. Kui ma alguses hooplesin, et ei taha raamatuid ette lugeda, siis nüüd saan aru, miks seda tehakse...Pigem olgu materjali üle, saab jätta kodus lugemiseks. </p><p>Täiesti on olemas lehed, kuhu sisestada sisend ja AI loob sulle lausa slaidid, õppekava, mängud jne. Aga tegelikkuses on tulemus lahja. Pigem olen lasknud raamatutest kokkuvõtteid teha. </p><p>Ajaga on veel see trikk, et teoreetiliselt saaks ju lihtsalt uue teemaga edasi minna. Aga see pool tundi tükeldaks järgmise teema ära. Ma olen hakanud imetlema nt saatejuhte ja teisi, kes suudavad ajas püsida.</p><p>Mulle tundub et fookus kaob ära. Praegu on prioriteet aeg, ajas püsimine. Et oleks huvitav. Et oleks praktilise eluga seotud. Ja siis uued teadmised. Peaks olema vastupidi.</p><p>Kogu selle kaasava õppega on mul oma kiiks. Olen ära õppinud, et ei saa lähtuda endast. Ma ise vihkan igasugust trillitralli ja saan kõige paremini selgeks, kui näen+kirjutan läbi. Mu enda jaoks on see mängimine haltuura. Anna mulle need 3 slaidi, loen kodus läbi. Ära raiska mu aega. Ja nüüd teen ise vastupidi.</p><p>Nad peavad lõpus mulle tagasiside andma. Eks siis näis. Paraku kui mul pole midagi öelda, siis tuleb mängida, kaasata, praktiliselt harjutada, analüüsida, mõtteid vahetada jms (kas kellelgi on selle teema kohta näiteid tuua; teeme nüüd selle kohta ühe harjutuse; iga grupp räägib, kuidas läks; mõelge nüüd mõned minutid ja siis igaüks räägib, mida sellest õppisime; kas kellelgi on veel midagi jagada = 15 minutit nagu naksti tehtud)</p><p><br /></p><p>Muidu on tore. Kõik töötavad kaasa.</p><p>Huvitav probleem tekkis. Ma suudan end aeglaselt rääkima sundida. Aga mõte paneb vana tempoga edasi ja ühel hetkel saad aru, et aju ja keel on erinevas kohas. Seega väljakutse on õppida aeglasemalt mõtlema. Kas see on üldse võimalik?</p><p>Vanusegrupp on keskmine. Mu retoorilise küsimuse peale -miks sai Väljaotsa Jaanist varas, tekkis vaid ühes silmapaaris äratundmine.</p><p>Mentori soovitusel tegin enne alustamist küsitluse (et saaks materjale timmida), tausta ja kogemuste kohta. 92% vastasid, et algajad. Ma ei tea, miks ma eeldasin , (kasutades metafoore)et nad oskavad vähemalt lugeda. Reaalsuses ei tunne nad tähti. Ja see on minu jaoks raske. Mul puudub empaatia geen.</p><p>See õppekava ei tundunud kohe alguses loogiline ( st minu loogika järgi). Midagi palusin ümber tõsta. Midagi tõstsin küsimata. Väga palju ei julgenud algajana lammutada. Aga oleks pidanud. Hoian end füüsiliselt tagasi, et mitte kõva häälega öelda. <i>Sellest räägime veel selle ja sellega seoses. Aah, krt. Siia oleks veel see sobinud, ja sellest, mis peaks eelnema räägime alles hiljem jne</i>. See materjal ei ole lineaarne. </p><p>Juhul, kui see programm peaks ka järgmisel aastal toimuma, siis peaks a. kõvasti mahtu kärpima ja b. loogikat muutma.</p><p>Ma ise ei ole endaga üldse rahul. Elu naerab mu üle, "aga mis ma siis sulle kogu aeg olen üritanud öelda - see ei ole sinu töö."</p><p>Aga pole hullu. Iga korraga paremini. Ma jumaldan targutamist. Mulle meeldib, kui mind kuulatakse ja mu naljade üle naerdakse. Viisakas oleks motiivina lisada, et tore on, kuidas inimesed saavad targemaks. Loodetavasti.</p><p>Ainult 4 kuud veel. Ja kummardus kõikide õpetajate ees. Jõhker töö.</p>Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.com15