laupäev, 29. detsember 2012

Kuusk

Mõned päevad enne maailmalõppu tulin töölt hilja, nii kümne paiku õhtul.
Juba välisuksel oli tunda imelist kuuse-lõhna. koridor ja toad olid okkaid täis. Ja rõdul lebas kuusk, ümber säramas kiitust ootav pere.
Mu korraldaja-mina hakkas kohe muretsema. Kas ta juua ei tahaks? Kas tal niimoodi külili on hea olla? Ja kus meil kuuse jalg on? On see meil enam alles? Miks te kuuske püsti ja tuppa ei pannud?
Küsimused said vastuse, nii pidigi olema. Kuusemüüja soovituste järgi oli nii ette nähtud.
Järgmisel päeval tuhlasin elamise läbi. Kuusejalga, mis meil kindlasti pidi olema, sest kunagi varem on meil ju samuti kuusk olnud, polnud. Mitte kusagil.
Helistan mehele, et mindagu töölt tulles keldrist läbi. Toas jalga pole, ehk on keldris. Ja on ta ikka kindel, et meil see jalg olemas on. Äkki andsime kellelegi ära...


neljapäev, 27. detsember 2012

S. Oksanen "Kui tuvid kadusid"

Raamatu tagakaanel seisab :"... kirjeldab üht eriliselt õnnetut abielu". Ma ei tea kes ja millises seisundis selle kokkuvõtte kirjutas, aga see on ilmselgelt vale. Jah, ka abieludest on juttu, aga see pole peamine.

Ma tõsiselt tunnustan Oksaneni oskust üles noppida häid teemasid.
Võrreldes eelmise raamatuga, on "Kui tuvid..." kordades realistlikum ja lihtsamini loetav. Siin pole seksi ja vägivalda. Ja samas on loetu mõjuv, häiriv ja mõtlemapanev.
Eelnev raamat, mida lugesin, oli Imbi Paju "Tõrjutud mälestused". Tundus, nagu oleks seesama jätkunud, või on mõlemad kirjanikud kasutanud sarnaseid allikaid. Igaljuhul, ma olin väga lähedal sellele, et tegelasi guugeldada, et nad on ju päriselt ka olemas olnud?
Kuid nagu Sofile kombeks, ei saa ta lõpupoole üle kiusatusest ka sellesse romaani väike "mehhiko seebiooper" põimida. Näiteks Reinu ja Evelini lugu on mu meelest täiesti tarbetu. Ja pean tunnistama, et ma ei saanud päris lõpuni aru, kes Evelini ema oli. Ja see pole tegelikult ka oluline. Samuti oli täiesti mõttetu homoseksuaalsuse sissetoomine. Lugu oli ju absoluutselt muus. Aga ju on sellised nüansid vajalikud publikumenu ja müügi saavutamiseks?

esmaspäev, 10. detsember 2012

Viimne valss

Minu arusaam ideaalsest peost hõlmab 4 komponenti: palju head süüa-juua, kõvasti naerda, laulda ning tantsida.
Selle viimase suhtes, aga, on mul tingimused.
Ma ei taha tantsida purjus ja higist haisva kolleegiga, kellel (jumal tänatud) on priske õllekõht, mis hoiab meid teineteisest siivsas kauguses. Ma ei taha tantsida purjus ja higist haisva kolleegiga, kellel õllekõht puudub ning kes sind süüdimatult käperdab. Ma ei taha tantsida kolleegiga, kes peab end " hiiglama vahvaks tantsijaks", keerutades sind kui vurrkanni. Kusjuures, teie mõlema tasakaalu hoidmise raske ülesanne on sinu õblukestel õlgadel. Ma ei taha jageleda kolleegiga, kel enda püstihoidmisega tõsiseid raskusi, kuid ei saa aru, miks temaga tantsida ei taheta. Ma eelistaksin, kui tunneksin teda ka edaspidi vaid formaalsel tasandil.

reede, 7. detsember 2012

Maailmalõpp tuleb kindlasti

Mis kummaline hommik,

Õhtul on jõulupidu. Mõtlesin, et otsin riided välja, ehk tahavad veel triikimist või midagi. Ja üllatus: pluus on kadunud. Lihtsalt õhku haihtunud. Ma olen kõik mõeldavad ja mõeldamatud kohad läbi otsinud- ja netu. Uskumatu.

Avan siis arvuti ning selgub, et ma ei saa oma FB kontole enam ligi: väidetavalt on mu arvuti või browser muutunud. Aga pole ju!!! Kui ma just hulluks pole läinud, siis peaks olema seesama arvuti, mis eile õhtul. Parool olevat vale ning turvakood,  mis peaks  telefonile saabuma, lihtsalt ei saabu. Müstika.

Siis selgub, et fotod, mida olen üritanud telefoni  kaudu arvutisse saata, on samuti kosmosesse lennanud. Pole neid ka  "saadetud" meilide kaustas. Kadunud.



kolmapäev, 5. detsember 2012

Õllepruulija ja reklaam

Eilsest "Vabariigi kodanikest" jäi kriipima hr.Noopi väide, et võrreldes 2005 aastaga pole lahja alkoholi tarbimine kasvanud. Seda kasutati väitmaks ning tõestamaks, et alkoholireklaam tarbimist ei suurenda.
Tegelikult oli nii, nagu ma kahtlustasin- uuendatud reeglid alkoholi reklaamimiseks tehti just 2005 aastal. Kuna seadust on kehv lugeda, panen siia viite EPL kokkuvõttele.

Jah, hr. Noopil on õigus- reklaam muudab brandieelistusi ning ei pane sind tarbima toodet, mille vastu sul huvi puudub, mille sihtgrupp sa pole. Kuid kui me räägime noortest inimestest, siis on väga vähe 12 aastaseid, kes on kindlalt otsustanud hakata karsklasteks. Seega, nad on avatud, uudishimulikud, ilma tarbimis- ja brändieelistusteta st potentsiaalne sihtgrupp. Valmis tarbima toodet, mis muudab su edukaks, lõbusaks, hinnatuks jne.

Ehk siis, väita, et reklaam pole suurendanud alkoholi tarbimist on pisut demagoogiline. Me ei tea, millised oleksid numbrid siis, kui tookord poleks reegleid karmistatud ja reguleeritud.
Tõsi, me ei tea ka vastupidist- kas tarbimine oleks vähenenud, suurenenud või jäänud samaks, kui reeglid poleks muutunud.


Küsimused vastustele

Uue menuromaani arvustamisel tõi kriitik positiivsena välja selle, et kirjanik on tõstatanud ja püstitanud väga olulised küsimused.
Imelik, mõtlesin. Mul on terve peotäis maailma rahu ja eksistentsi seisukohast elutähtsaid küsimusi.
Näiteks? No näiteks.

Kas vastab tõele, et meis kõigis on sees julmus, ainult sotsiaalne kontroll takistab selle avaldumist. Aga kui peaks tulema keegi, kes ütleb "Võib", siis saab meist igaühest sadist. (loen raamatut staliniaegsetest repressioonidest).

Kui ma peaksin elama autos, siis kus oleks Tallinnas kõige turvalisem koht autoga(autos) ööbimiseks.

reede, 30. november 2012

Talvemõtted

Nõukaajast on paarkümmend aastat möödas, kuid ikkagi näen ma talvel haljendavaid rohelisi laike. Kui soojus nagunii Eestimaa talve kütab, kas ei saaks nii, et need soojaveetorud oleksid sõiduteede all? Et nagu teeküte. Teed oleksid puhtad, soojad ja kuivad?

Ma arvan, et eelmise sajandi parim leiutis olid laste kombed. Nostalgitseda ju võib, kuidas vildi  sisse lumi puges ja kasuka ning karupükste vahele tuul tungis ja tookord oli see ehk isegi natuke äge ka. Aga kombega on ikkagi soojem ja kuivem tunne.
Kuigi ei tahaks, peab tänu ütlema ka naftale, mis on aidanud sünnitada looduslikega konkureerivad ning kohati isegi paremad tuule- ja külmakindlad materjalid.

esmaspäev, 26. november 2012

Fotokalendrid

Ma olen viimased neli aastat teinud jõulukingituseks fotokalendrid. Ning igal aastal arvet tasudes mõelnud, et ega ma ikka päris normaalne pole. Korraliku suurusega kalender, milles pildid on nähtavad ning arusaadavad maksab 35 eurot.
Aga lõppeks on kingitusi ju nagunii vaja ning vanavanemad ise juba spetsiaalselt tellivad ja tundub, et siiralt ka rõõmustavad selle üle.
Üks oluline mõte ja funktsioon on tuua albumifotod nö silma alla. Mina ise armastan lisaks veel võrdlust erinevate põlvkondade vahel. On teatud poosid- vaated, mis järjekindla klišeena alati lastest tehakse: laps potil (no okei, seda kalendrisse ei pane, kesse viitsib nt terve maikuu vaadata potil olevaid lapsi...:)), esimese rattaga, kelguga, kooliminekud ja lõpetamised jne. Ning kui kõrvuti on näiteks 1947, 1974, 1994 on päris armas vaadata, kuidas riided, soengud ja inimesed on muutunud, Kuidas väiksed lapsed on ühte nägu..:) ja lõputult armsad.

neljapäev, 22. november 2012

Mulle meeldib

Mulle meeldib magada. Oma voodis. Oma padja ja teki ja madratsiga. See hetk, kui ma sirutan end välja, tõmban teki kõrvuni. Kindlasti peab mul olema midagi vastu põske. Tekk või padi või peopesa. Hommik meeldib ka. Kui avan silmad ja näen aknast taevast, pilvi ja soovitavalt päikest.

Mulle meeldib õues käia. Kõndida, jalutada. Keegi võiks mulle õues käimise eest maksta.  Ideaalis võiks see olla mets, aga park sobib ka. Peaasi, et on puud ja poleks nö süsihappegaasi. Ilm pole oluline. Mulle meeldib kiire kõnniga tekkiv vabaduse tunne, see, et tuul puhub vastu nägu. Inimesi mu ümber võiks soovitavalt vähe olla, kuna ma räägin omaette ja naeran pisikeste veidrate asjade peale…:)

Mulle meeldib vett raisata. Seista sooja dussi all ja lasta lihtsalt veel joosta.

Mulle meeldib päike. Mitte soojus, vaid päike. Päike annab energiat, teeb tuju heaks.

kolmapäev, 14. november 2012

Energia jäävuse seadus

Kes ei teaks energia jäävuse seadust, et ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise. Väidetavalt on uuemate uuringutega selgeks tehtud, et energia pole siiski muutumatu suurus, mida ongi konkreetne hunnik(?) vaid energiat on veel üsna uurimata tumeenergia ja ka vaakumis oleva  näol lisaks võtta  kui puudu peaks tulema.

Miks on nii, et mõnel päeval lihtsalt energiat pole? Oled söönud-joonud, päike paistab, kõik on hästi, aga lihtsalt pole.
Eneseabi õpikud soovitavad neil puhkudel hankida energiat juurde nö sisemistest ressurssidest- olgu siis spordi või hea raamatu-inimesega suheldes, ehk siis lihtsamalt öeldes panna veri kiiremini käima, hormoonid tööle.

Mingi maailmavaate (võite kutsuda seda ka Laiskuseks) põhjal võiks ju samas oletada, et oma keha peab kuulama. Ehk on need varud mõeldud millekski ning nende ärakasutamine on vastutustundetu. Ning kui energiat on vähe, siis ei peakski ehk rapsima vaid see väsimus on millekski vajalik?

Ja et saada juurde, tuleb energia hankida ikkagi väljast. Ning siis jõuame küsimuse juurde, mis mind tegelikult huvitab: kas ajal, kui energiatase on madal, peaks lihtsalt rohkem sööma?

esmaspäev, 12. november 2012

T. Vahter Vaba riigi tulek

Väga põnev raamat on. Loed, küüsi närides - ja siis saad järsku aru, et oot.
Ma ju tean, millega see lõppeb. Vähe sellest, ma olin täiesti olemas, elus, elasin Tallinnas....
Miks ma siis ometi sellest mitte midagi ei tea ega mäleta??
Kui Toompead rünnati, pommid plahvatasid, streigid- miitingud ja nälg (lk.59, lk 174)?  Nõus, et elasin 90. alguses suuresti õhust ja armastusest, aga tõepoolest- nälg?
Jah, ma mäletan talonge. Ma mäletan, et viisin tuttava soomlase poodi ekskursioonile. Täiesti tühjade riiulite vahele põrandale oli tehtud kena väljapanek konservidest ning purkidest. Soomlase reaktsioon oli väga naljakas.
Aga nälg? Kõikidel inimestel, keda sel ajal tundsin oli tol ajal kas aiamaa või maa-sugulased või mõlemad.
See kõik jäi mind niivõrd painama, et ma nägin vaeva ja üritasin niipalju kui võimalik taastada OMA 6 otsustavat kuud. Aga ma teen sellest eraldi postituse.

kolmapäev, 7. november 2012

Süü ("Tõde ja Õigus")

Anton, kurivaim, viskas mulle täiega vimka. Sellist, ebameeldivalt masendavat, lootusetut  ning uskumatut  lõppu poleks ma TÕ -le mitte kuidagi oodanud. See, et Andres ei läinud Pearu surivoodile oli pisike pettumus, aga arusaadav. See, et Andres nägi jõe kuivendamise ära oli ootuspärane. Aga et Tiina ja Indrek???

Ei viitsinud internetist "õiget" vastust otsida, aga nüüd juba mõnda aega mõtisklenud selle üle, arvan, et ehk oli autoril plaanis midagi stiilis- alistumine, leppimine oma sitase minevikuga, Kõik hea on nagunii kadunud, ongi jäänud vaid stagnatsioon, häving. Lein ja süütunne, mis ei lubanud lahti lasta ja uut elu elama hakata? Et olengi mõeldud kannatama ning paras mulle?

Ja ma suudan seda mõista sinnani, et sa piitsutad iseennnast. Aga et sa seod endaga vastutusvõimetu ullikese, kes ei mõtle ega ütle sinuta – see tundub kuidagi eriliselt alatu ja isekas.
Ja pange tähele, kui elegantselt mehelik mõttekäik. Ma ei vali oma kannatuste ja süü lunastamiseks hoolitsemist teiste, näiteks oma lihaste laste eest, kes kaotasid ema ja teoreetiliselt ka isa; vaid mul on kergem ja seksikam kannatada, kui ma annan soovijale võimaluse hoolitseda MINU eest. Ta ju ise tahab ja ma olen talle selle võlgu....

neljapäev, 1. november 2012

avalikud naised

.. ja mehed ka, need, kes blogivad.

Kunagi, päris blogimise algusaastatel tegin katse: võtsin kaks suvalist blogiomanikku, juhuse tahtel N ja S. Minutit kümme surfamist ja info oli käes. Elukoht, töö, foto, huvialad, kus mis konkurssidel osalenud jne, kes on vanemad ning õed-vennad. Blogija S-i puhul isegi laste nimed...
See oli ausalt öeldes šokeeriv. Ses mõttes, kui lihtsalt me oleme tuvastatavad ning kui mitteanonüümne on internett.

Teine, mis mind tookord kurvastas oli see, kuidas mu illusioonid purunesid. Ma olin kujutanud neid ette hoopis teistsugustena ja see häirib mind siiani, et nad pole sellised nagu minu meelest "peaksid".
Ma sain aru, et ma ei taha teada.

Miks ma sellest kirjutan. Ühes blogis, kus kurdeti, et ei teata inspiratsiooniks olevat teksti- soovitati googeldada. Nagu ullike järgisin ka mina soovitust, ja üle paari minuti ei kulunudki, et algallikani jõuda. See tegi mind väga kurvaks.  Sest tegelikult ma ei tahtnud teada.

teisipäev, 30. oktoober 2012

müüt murtud

Mul on nüüd 3 aastat olnud sammulugeja. Ehk, kui ma varem lootsin või arvasin, siis nüüd ma tean, et viimased 1068 päeva on mu tuharalihas saanud iga jumala päev vähemalt 10 000 kokkutõmmet + kord-paar nädalas veel midagi, mida idee poolest peaks nimetatama spordiks.

Tselluliit mu tagumikul vaid irvitab ning pole hoolimata kohusetundlikest sammudest kriipsugi taganenud.
Sügisel otsustasin muule lisaks veel tantsima minna.
Kuna eile oli taaskord rahvusvaheline enese peeglist imetlemise päev, siis selgus kurb tõsiasi. Kaal ütleb, et kahe trennikuuga on mu kaalule lisandunud 2 kilo.

Hüva, rubensist on asi veel kaugel, aga asi on  PÕHIMÕTTES. No mis mõttes sportides kasvab kaal ja kann???

esmaspäev, 29. oktoober 2012

Karin ja armastus

Kuulake, inimesed, ma ütlen teile, kes on Eesti parim kirjanik. Tammsaare. Punkt.
Mul on õnnestunud kuidagi niimoodi üles kasvada, et olen lugenud vaid Tõe ja Õiguse esimest osa. Ma pole näinud ka ühtki etendust-filmi TÕ motiividel. Nüüd võtsin ja lugesin nad läbi ja see teos on vai-mus-tav!
Ehk kolmas osa on teistest pisut nõrgem, aga ülejäänud on geniaalsus astmes neli.

Kõigi inspiratsiooni otsivate koolilaste pettumuseks, kelle kohta näitab mu blogistatistika eksimatult, millal koolides loetakse Stepihunti või kirjutatakse sellest kui vahva on Eestis elada:)... ma siin Tammsaaret ei lahka. Mind jäi painama Karin.
Päris elus me Kariniga sõbrad ei oleks. Ma ei talu inimesi, kes käivad süda peopesal ning mulisevad vahetpidamata. Aga ma mõistan ta meeleheitliku appikarjet armastuse ning läheduse järele. Ning ma ei saa peast mõtet, et sellises olukorras polegi õigeid lahendusi.

reede, 19. oktoober 2012

Kui maailma võim võiks olla laste käes 2

Ma ei lasku hetkel teema "anda laste eest  lisahääl" detailidesse.
Mind hämmastab teema käsitlusel eelkõige kaks eeldust. Esimene: et vanainimeste ning lapsevanemate vajadused erinevad oluliselt. Ning teine eeldus, et poliitikute poolt lubatut tuleks võtta tõsiselt.
Kõigepealt defineerin: vanade all pean siin praegu silmas inimesi, kel pole alaealisi lapsi. Mis võiks olla nende inimeste jaoks oluline: tervishoiusüsteem, olenevalt vanuri rollist kas soodne ettevõtluskeskkond või siis paindlik tööaeg  ja sellega seotud seadusandlus. Mugav infrastruktuur ja toimiv (ühis) transport, haridussüsteemi paindlikkus õppijatele ning tulemuslikkus alluvate, ülemuste ning kollegide näol....
ja nii edasi.

esmaspäev, 15. oktoober 2012

Rahapuu leidmise juhend

Kui raha on vähe, siis on üldjuhul kolm varianti: ignoreerida probleemi ning elada üle võimete (ma ootan tõepoolest huviga, mis saab kreekadest. Ja minu prognoos on: mitte midagi. Aga, ok, see pole eetiline tegevus) . Variant b on kärpida kulusid ning katsuda olemasolevaga hakkama saada. See on õige ja hea ning just niimoodi on meie riik ka toiminud. Väga tubli. Kolmas variant on panna pea tööle, tulla välja mugavustsoonist ning mõelda sellele, kuidas suurendada tulusid.

"Raha ei kasva puu otsas", armastad Sa, hea Andrus, öelda. Jah, tõsi- seda teab ju lapski. Aga laps teab ka seda, et raha kasvab inimeste ja ettevõtete taskutes. Ning teatavasti on nad valmis üllatavalt kergesti ning lihtsalt selle raha  välja andma, kui saavad vastu midagi enda jaoks olulist ning vajalikku. Carlos Slim Helú varanduseks olevat 74 miljardit dollarit, ehk siis ta võiks lõdva randmega rohkem kui ühe valimisperioodi Eestit üleval pidada. Aga miks ta peaks, eks? Mis on Eesti riigil pakkuda oma elanikele, turistidele, naabritele sellist, et nad ise tahaksid oma raha meie riigi ülalpidamiseks anda.
On vist selge, et kui ma teaksin õiget vastust, ei kirjutaks ma siin seda tobedat blogi, vaid pikutaksin Havail või juhiksin Eesti riiki.

kolmapäev, 10. oktoober 2012

Elusügise kõneaine

Ajalehes tunti muret, et noored ei oska enam eesti keelt.
Tuttav abiturient rääkis analoogse sarnase loo: vaid 5 nende klassist aimasid sõna "osavõtlik" tähendust. Ülejäänud olid veendunud, et see märgib aktiivset  energilist inimest...

Saan aru, et peamiseks mureks on- kui keel lihtsustub, siis võetakse-laenatakse sünonüümid sama tähendusega sõnad ja asendused teistest keeltest. Ja mulle tundub, et see polegi tulevik, vaid on täna. Mina tean mida tähendab tarmukas ja küütlema, aga ikkagi on mul aeg-ajalt raskusi mõne laensõna asemele eestikeelse leidmisega, Top-of mind ( niisiis kuidas on selle termini eestikeelne vaste??) on konkreetne täpne meedias käibiv sõna. Ja kui nüüd hästi järele mõelda, siis on ka päris raske kujutleda igapäevast olukorda kus mul neid sõnu tarvis võiks minna, või et taoline sõnavara kuulajaid ei šokeeriks ehmataks..
Teema helgem pool võiks ehk olla, et eesti keelest saab "rahvaste vahelise suhtlemise keel":) Kui näiteks romaani keeli õppinud rõõmustavad täna ladina keelt õppides: kui lihtne!, siis tulevikus võiks eeldada, et inglise keeleruumis rõõmustatakse eesti keele üle: oi, kui kerge keel- nii palju tuttavaid sõnu?!

juhtimise def

Mul on unistus.

Kui valitsuse pressikonverentsil hr. Ansip jälle kirglikult ja paatosega teatab: " Aga kust see raha võetakse? Kellelt me peame selle ära võtma?..."
Siis ajakirjanikud ei naeraks, vaid tõstaks käe: " Lugupeetud peaminister. Mul on teile küsimus: kust raha võtta tuleks?".
Ja küsiks seni, kuni saadakse vastus ning kohale jõuab arusaamine, et mina ja sina oma häältega oleme andnud neile volituse ja kohustuse välja mõelda, kust raha tuleb ja kuidas seda saada ning millised on riigi prioriteedid.

Ja siis on veel selline unistus:
järgmistel valimistel on võimalik oma nimekiri registreerida ainult neil parteidel-erakondadel, kelle poolt esitatud 3-le lühiajalisele ja 3-le pikaajalisele meetmele kuidas suurendada riigi tulubaasi on Praxis andnud positiivse hinnangu "reaalne teostada",.

esmaspäev, 8. oktoober 2012

Mida google siis tegelikult ka teab

Laupäevases päevalehes andis Kressa oma artikliga inspiratsiooni üheks eksperimendiks, mida ma ammu olen tahtnud teha. Lühidalt: sinu otsingutulemuste põhjal tekib algoritm ning iga järgmine otsing kitsendab su valikuid ning maailmavaadet, kuna arvuti pakub sulle välja vaid tema meelest "turvalisi" ning "õigeid" valikuid.

Mul oli käepärast 4 arvutit. Neist kahte kasutan ma igapäevaselt, üht aeg-ajalt ning ühte ( nr 4) tavaliselt üldse mitte.
Kõige raskemaks osutus märksõna leidmine. Mis võiks olla piisavalt vastuoluline. Jahiks ja eiks polariseerunud märksõna, mis võiks mind hoida turvalises infomullis? Teatavasti pole mul ju põhimõtteid ning puudub fanatismi-geen. Mu internetikasutus on küll aktiivne aga ühekülgne: uudisportaalid ning sotsiaalmeedia. Algoritmi koostamiseks oleks aga arvutil vaja üsna ilmselt mingit sisendit.

reede, 5. oktoober 2012

juhtimise abc

Seda postitust ma lugeda ei soovita. Rikub tuju ära ja midagi uut siit ei selgu ka. Lihtsalt ma juba väga ammu tahtsin lindistada, kuidas juht oma alluvaid korrale kutsub. Sotsiaalse eksperimendi ja ajaloolise säilivuse mõttes.
Aga no ei saanud siiani pihta. Nüüd õnnestus, aga mitte see kõige mahlakam variant. Privaatsuse huvides ma audiofaili ei lisa.
 Miks täiskasvanud inimesed kuulavad teise täiskasvanu räuskamist? Arusaadav on ratsionaalne hirm- töökoha kaotuse pärast või

kolmapäev, 3. oktoober 2012

Geni lood 10- Eesti 1920-1940

Minu pere vanavanemad on sündinud sajandivahetuse paiku. Õnnetu põlvkond, minu meelest- mitmed rahareformid, riigikorra muudatused, sakslased ja venelased, revolutsioonid ja sõjad. 
Kolmveerand meie pere vanavanematest on pärit maalt. Kuigi selleks ajaks, kui mina maailma saabusin oli elamisi (korduvalt) kõpitsetud ning kaasajastatud, pole just keeruline ette kujutada tollast elu: Ju on see meil nii veres ja loomuses.Välikäimla, kaev, loomad, rehealune, ait, mets ja põllud.

teisipäev, 2. oktoober 2012

Rebaste rõõmud

Aasta, mil minust sai abiturient, oli Eesti jaoks keeruline, õhus kääris, ajalooeksamid jäid ära ning algasid muutused. Ilmselt oli see ajendiks, et otsustasime oma rebaseid ristida pisut teisiti, kui seni oli selles koolis kombeks. Olid valged voodilinadest toogad, orelimuusika, pühalikud vanded... lühidalt, üritasime oma tollaste teadmiste põhjal järele aimata kirikliku ristimist. Tollases kontekstis oli see niivõrd revolutsiooniline, provokatiivne, et need, kes üritasid midagi jahuda "traditsioonidest, kättemaksust ja alati on nii olnud..." jäid selgesse vähemusse.

esmaspäev, 1. oktoober 2012

Ajakiri 21. sajandi naisele

Arvake, millise ajakirja tutvustus see on: 
naistele, kes väärtustavad iseennast. Iseenda ja oma elu väärtustamine ei tähenda egoismi, vaid esmajoones paremat kooskõla iseenda, oma vajaduste ja tahtmistega. Oluline on teadvustada, mis elustiilis elad, mida sööd ja jood. Hoolitseda enam oma tervise ja füüsise eest. Õppida ja avastada mida tahes veel, kui see huvitav ja ihaldusväärne tundub.

Ei, see pole Cosmo. Pole ka Anne ja Stiil,  Eesti Naine, Tiiu, Naisteleht ega Naised. Isegi mitte Buduaar ega Mood. See on uus ajakiri Mari. Tervitame uue ajakirja saabumist ning soovime talle pikka-pikka iga.


kolmapäev, 26. september 2012

Valmis tapma

Eilse "Vabariigi kodanikud" jätkuks...
Kas on midagi, mis tooks eestlase tänavale protestima ja võitlema? Kas on midagi, mis on meile nii- nii püha, et selle solvamist ei saaks andestada?
Ja olgu, kui lepime kokku, et autode põletamine pole meie kultuuri osa, siis vähemalt niipalju, et hakkaksime taas laulma? Kui ei hooli, siis ei tee see ka haiget. Me ei hooli millesti ja kellestki piisavalt, et solvuda

Mis ka saates välja toodi- üks meile püha asi on ilmselt meile sobiv tõlgendus ajaloost. Pean silmas just vabaduse, iseseisvumisega seotud osa.  Samas tundub mulle, et see on pigem oluline riiklikul tasandil. Ma ei kujutaks ette eestlast tänaval, kui mõnitataks Jakobsoni või Lembitut või väidetakse, et okupatsioon polnud okupatsioon. Seda viimast on ju tegelikult korduvalt juhtunud. Me ise ju teame, mis TEGELIKULT oli, milleks tänavale minna...?

esmaspäev, 24. september 2012

Mina ja mina ise

Olen näinud nii mõnegi põnni suurekssirgumist. Kui mitte varem, siis lapse rääkimaõppimise ajaks on selge tema loomus. Ja see, kas on ta ettevõtlik, energiline, arglik, häbelik, agressiivne või tasane- see jääb. Täpselt selline nagu oli ta väiksena, on ta ka suurena.
Hetkedel, kui mul on liiga palju aega mõtlemiseks, tabab mind identiteedikriis. Vahe eelmise ja praeguse mina vahel tundub liiga suur. Kumb on minu tõeline mina- eelmine või praegune?
Reeglina toimuvad need "oma tõelise mina" leidmised nii minul kui ka teistel, läbi lihtsustumise ja millestki loobumiste. Sa ei suhtle enam ebameeldivate inimestega, ei tee asju mis pole lemmikud jne. Ehk siis endise asemel on vähem, mitte rohkem.
Kui su olemus ja olemine lihtsustub, siis kuidas saada aru, et see uus on just su tõeline mina,. Ning kui eeldada, et inimene ei muutu- ehk on see hoopis stagnatsioon ja mugavustsooni sumbumine. Tehes ainult meeldivaid asju mitte eneseleidmisest vaid laiskusest ning õigustades endale seda turvatsoonis olekut- "mina isega"?
Ehk peabki elu olema hoopis keerulisem ja ebamugavam ning sisemise sunniga teha ka ebameeldivaid asju?
Ja kui oled mitukümmend aastat olnud nö vale sina- kas see on siis ikka vale. On ju olnud ta üks osa sinu rollist, identiteedist. Ehk siis osa sinust.

kolmapäev, 19. september 2012

Ideaalne valikaine

Kuna on selgeks tehtud, et koolirõõm kaob põhikoolis
Uudishimu tapetakse faktide ning tuupimisega
Kool ei mõjuta ega muuda me intelligentsust

Sellega seoses on mul ettepanek. Millalgi vanuses 13-16 - lähenemine on nagu tänapäeval kombeks, individuaalne. Kes tahab, alustab varem, kes tahab see hiljem, kellel soov- jätab võimaluse hoopis kasutamata. 
Antakse lapsele vabad aastad, mille jooksul ei pea koolis käima.

Kes tahab mängib palli, kiusab kasse või tsillib kaubanduskeskuses. Kõik huviringid on avatud. Kui vanematel on soov, siis kohalik omavalitsus tagab lastele helikindlate seintega ruumi, kus nad saavad olla soojas ja varjus. Tapmata uudishimuga lastel on võimalik konsulteerida õpetajatega.

teisipäev, 18. september 2012

Kunda rahva kuldne aeg

Iibis andis ühele mu lemmikteemale- miks me, eestlased, oleme just sellised nagu me oleme, juurde väga huvitava sisendi.
Kumb oli varem kas temperament või kliima?
Väidetavalt tulid eellased kohe peale jää sulamist ning arvatavasti põhjapõtrade jälgedes. Ehk siis kliima oli suht koht sama, mis praegu Lapimaal. Aitab elada, aga ei midagi meeldivat. Täiesti kindlasti olid lõuna pool viljakamad mullad, priskemad seened, rasvasemad mammutid. Ning kuna liiguti lõunast põhja, läänest itta ja sealt tagasi, siis oli üldine olukord teada.

Nii et,  äkki nad ei tulnud... vaid ehk neid aeti siia, tõrjuti, sunniti? Ehk olid nad tollased nohkarid, imelikud . Alalhoidlikud, suurema privaatsusvajadusega tüübid, kes Kesk-Euroopasse ja Siberisse "ära ei mahtunud"?


esmaspäev, 17. september 2012

Tarbija nõuab

Vorsti osta on lihtne. Vaatad pakendilt lihasisaldust ning otsustades kas pakutava kvaliteedi ja hinna suhe on sinu jaoks sobivas tasakaalus, teed otsuse.
Huvitav, miks raamatutele ei laiene tarbijate õigused ning otsustama peab ainult kaane ja apetiitse reklaamteksti põhjal?

Lugematu arv kordi olen ma selle õnge läinud ning nentinud, et hinna- kvaliteedi suhe pole olnud ootustele vastav.
Ma ei tea, kaugel  hr. Lang oma raamatukogureformiga on- pole meedias sellest ammu juttu olnud. Aga lihtne tarbija tänavalt teeks küll ettepaneku: kehtestada ka raamatutele kvaliteediklassid.

reede, 14. september 2012

Soodsaima kõnepaketi otsingul

Paluks nüüd mitte arvata, et olen oma blogi ümber kujundamas "kuidas vähese rahaga ellu jääda" nõuandenurgakeseks.
Ausalt ka, see on puhas juhus.
Ilmselt on lõpuks hakanud mulle mõjuma telekast nähtav massiivne reklaam. Ja no tõepoolest, mis oleks mul selle vastu, kui kapist mingil hetkel raha hakkaks pudenema.Alustuseks suutsin ma vihastada interneti peale. Mismõttes ei ole internetis enam erinevate operaatorite pakettide võrdlust??? Viimane on aastast 2009. No öelge, palun, milleks siis veel internet mõeldud on, kui mitte igale mu küsimusele vastuse andmiseks???

reede, 7. september 2012

Mees ja pühapäev

Kui spordirajad on ette nähtud lastele- naistele, kuhu siis mees peab minema?:)

kas peab ta õndsal hingamispäeval tõesti tegelema äriga

kolmapäev, 5. september 2012

Ohh. Kooliaeg.

Piilun värske tudengi tunniplaani, mis koosneb peamiselt aukudest ning kattuvatest ainetest. Viimase kohta olevat koolist öeldud, et "selles loengus väga käima ei peagi" ja et "kui üle nädala kohal käia, on küll".
Aukude täitmist takistab süsteem- arvuti arvab, et koormus on niigi ületatud ja rohkem pole õppida vaja. Ligi 45 + tunnise nädalakoormusega harjunud eksgümnasistidele tundub elu kõrgkoolis ikka lill ja lebo, ehk siis pisut rohkem kui kerge. Ei imesta, et suur osa neist kooli kõrvalt tööle kipub.
Aga veel. Mõne aine puhul tuleb teade- grupp on täis, meil on ootejärjekord. OOTEJÄRJEKORD???
Ma mõistan, et vana hea tunniplaan on relikt ning uuemate pedagoogiliste suundade põhjal peab lapsele jätma illusiooni, et ka eriala omandamiseks kohustuslikud-vajalikud ained on ta enda poolt valitud. Aga ehk oleks kompromiss selles, kui kohustuslike- ja suunaainete maatriks on eelnevalt siiski läbi mängitud ning vabaks valikuks on jäetud konkreetsed kõigile teadaolevad aja-augud?
Ootan huviga, kas see jama lõppeb, kui järgmisel aastal jõuvad koolidesse "tasuta kõrghariduse saajad", kes PEAVAD oma ainepunktid täis saama. Kas nad on nõus kompromissidega, et vahet pole, mida ja millal õpin?

laupäev, 1. september 2012

Kamenskaja

Mul on äraütlemata kahju, et ma seda postitust varem ei kirjutanud, Täna oli kanal 2s  Kamenskaja viimane seeria. Ehk oleks mu postitus teinud reklaami ja see seriaal oleks saanud juurde vaatajaid ning kanal oleks otsustanud jätkata...
sest tegemist oli ühe haruldase, ma ütleks lausa imega, meie tänasel meediamaastikul.
Sai taasmeeldetuletada oma roostesse kippuvat vene keelt. Kanal 2 diktorid suutsid juba õige rõhuga öelda sõna "Kamenskaja".
Kriminulli osa- okei. Olgem nüüd ausad, kriminalistid olid kortsudega, õllekõhtudega, suhteid klaariti viinaklaasi taga ning juhtumit selgitati tavalisel tahvlil ja mõrvapaika ei uuritud valgetes pükstes ja tikkkontstel. Mis mõttes, ma küsin, eks.
Tse ess ii oleks need juhtumid oma läbipaistval ekraanil ja juuksekarva dna-ga minutitega lahendanud, daa...

Selle seriaali väärtus seisnes suhetes. Lenin, või keegi, olevat öelnud, et kinokunst on üllamaid maailmas. Kui muidu olen ma kõhklev diskussioonides- a la telekas nähtu mõjutab meie lapsi, siis seekord olen ma kindel Mõjutab jah. Nastja, peategelase suhe oma mehe Ljošaga on hämmastav. Kadestamisväärne. Unikaalne. Vaatad seda ja mõtled, kui palju on veel puudu, et endal oleks selline. Mees. Mees, kes teeb tööst väsinud naisele süüa, ootab koju, jätab romantilisi kirjakesi ja armastab nii, et vaatad ja nutad. Hämmastav.
Oleks vaid rohkem selliseid suhteid ja meil oleks eeskujud. Eeskujud, kuidas ja milline võiks olla meie suhted ning meeste ja naiste rollid ja noorus poleks hukas...:)

btw. Kas keegi oskab öelda, miks on sõna "ubitsa" vene keeles naissoost...??

E. Donoghue Tuba

Kas olete kunagi proovinud täiesti sirgel teel silmad kinni käia?
See õnnestub seni, kuni hakkad... mõtlema. Enese alalhoiuinstinkt või hirm keerata võpsikusse sunnib piiluma Ja tavaliselt, kui juba mõtlema hakkad, siis maandudki kraavis. Imelihtsast ülesandest- tõsta üks jalg teise ette saab järsku ületamatu, sest sunnid aju tööle.

Kui aju rakendada 100% on see raamat õõvastav, jälk, vastik. Sa pead tekitama filtri ja mitte mõtlema, et kuidas see kõik oleks PÄRISELT.
Aga kui lugemisel keskenduda loole. Sellele, kuidas autor on teinud ära suurepärase töö mõtlemaks läbi kõikvõimalikud detailid- on tegu suurepärase saavutusega.

Me ei tea kunagi, kuidas me ise sellistes olukordades käituksime. Kui kaua säiliks lootus, või oleks lihtsam aju välja lülitada ning lebada, vaadata telekat ja mitte enam loota. Kas valida oma lapsele vabadus või valida omaenese ego- klammerduda võimalusele leida endas motivatsioon, anda endale tegevus, olla kellegi jaoks oluline...

kolmapäev, 29. august 2012

14 soodsat rooga 10 euro eest nädalas


Kuna kallid kommenteerijad julgevad kahelda matemaatika ülemuslikkuses ning statistilise arvutusliku keskmise võimes korda saata imesid:), siis palun. Puust ja punaseks.
Ehk siis lisaks matemaatikale, palju kästakse süüa, et ellu jääda ning palju see kõik maksab- ka reaalsed toidud siia juurde. Konkreetsed tooted ettenähtud tootegruppides ( nt piimatoodetes) seeläbi natuke muutusid, aga vastab endiselt normatiividele...:)

Kui Sa pole varem mu blogi lugenud, siis palun loe enne läbi see ja see lugu.
1. arvutuslik ostukorv tuleb 9,50 (1 inimene nädal aega)
2. tegelik ostukorv, kui on juures ka maitseained on pisut kallim
3. NB! kui sa nüüd sellega poodi lähed, siis pettud- kuna soodsaim hapukoor on endiselt 500g pakis ja kuigi sul on vaja vaid 100 g, pead ikkagi ostma terve paki.
4. juhul, kui astud sisse tühja kööki, peab Sul varuks olema veel  3,52 eurot ( kilo soola, pudel äädikat, tomatipasta, loorber, pipar)

5.puljongikuubikust tehes tuleb puljongi liitri hinnaks 0,16 senti liiter. Kontidest siis 0,99. Valid ise. Minul on kalkulatsioonis kallim variant. Saladuskatte all võin öelda, et ka Salvesti purgi-hernesupp on soodsam, kui ise tehtu.
6. Kui sa sööd ära kõik need allolevad toidud, siis saad päevas keskmiselt 2275 kcal (ampster.ee). Mina ei vastuta, kui kasutad koort-õli-suhkrut vähem, rohkem.
7. võrreldes normatiividega on minu menüüs rohkem liha, rasva ja oluliselt vähem teravilju.Kui suudad selle ümber mängida säästad nii rahas, mahus kui ka tervises.
8. nagu varem öeldud, siis inimene joob vett. Kui leiab 52 senti, siis herba piparmündi teed.
9. magustoitu ette nähtud pole.
10. alljärgnevalt on kirjas 14 rooga + üks hommikupuder ( hind 7 päevaks) + hunnik salatimaterjali, mis tuleks päevade vahel laiali jagada ning endale sobival moel kokku miksida.

Lisatud on failina  portsjonite normid vs tegelik selles menüüs sisalduv koos hindadega (august 2012) ilma maitseaineteta.

Toidud:

borš  4-le gramme kg hind kokku ühele
peet 500 0,35 0,18 €
kapsas 300 0,17 0,05 €
porgand 200 0,39 0,08 €
õli 10 1 0,01 €
suhkur 25 1,09 0,03 €
äädikas 25 1,52 0,04 €
hapukoor 88 1,26 0,11 €
puljong 1500 0,99 1,49 €



1,98 € 0,49 €





hernesupp 4 le gramme kg hind kokku ühele
herneid 400 0,71 0,28 €
kruupe 125 0,49 0,06 €
porgand 180 0,39 0,07 €
sibul 45 0,32 0,01 €
puljong 1500 0,99 1,49 €



1,91 € 0,48 €





pilaff 4 le gramme kg hind kokku ühele
liha 500 3,13 1,57 €
õli 15 1 0,02 €
sibul 45 0,32 0,01 €
porgand 90 0,39 0,04 €
vett 600
0,00 €
riis 350 0,94 0,33 €
tomatipüree 84 1,1 0,09 €



2,05 € 0,51 €
tangu ja porgandivorm 4 le gramme kg hind kokku ühele
kruupe 250 0,49 0,12 €
vesi 600
0,00 €
porgand 450 0,39 0,18 €
muna 2 0,11 0,22 €
puljong 200 0,99 0,20 €
või 50 4,94 0,25 €



0,96 € 0,24 €





lõhepasta 4 le gramme kg hind kokku ühele
makaronid 400 1,08 0,43 €
lõhe kõhuääred 200 1,8 0,36 €
koor 200 1,25 0,25 €
juust 50 5,5 0,28 €



1,32 € 0,33 €





hautatud kana köögiviljadega 4 le gramme kg hind kokku ühele
kana 500 2,09 1,05 €
õli 25 1 0,03 €
porgand 180 0,39 0,07 €
kartul 960 0,22 0,21 €


1,35 € 0,34 €















kana riisiga 4 le gramme kg hind kokku ühele
kana   500 2,09 1,05 €
riis 350 0,94 0,33 €
õli 15 1 0,02 €
sibul 45 0,32 0,01 €
porgand 90 0,39 0,04 €
vett 600
0,00 €



1,44 € 0,36 €




kohupiima- heeringakaste 4 le gramme kg hind kokku ühele
kohupiim   200 1,95 0,39 €
piim 200 0,5 0,10 €
heeringas 300 2,54 0,76 €
kartul 1080 0,22 0,24 €



1,49 € 0,37 €





kõrvitsasupp 4 le gramme kg hind kokku ühele
kõrvits   1200 1,19 1,43 €
sibul 45 0,32 0,01 €
porgand 90 0,39 0,04 €
kartul 100 0,22 0,02 €
koor 200 1,25 0,25 €
või 50 4,94 0,25 €



2,00 € 0,50 €





kruubipuder ja küpsetatud räim sibula-õuna salatiga 4 le gramme kg hind kokku ühele
kruupe 300 0,49 0,15 €
räim 500 1,3 0,65 €
või 20 4,94 0,10 €
koor 200 1,25 0,25 €
sibul 45 0,32 0,01 €
õuna 200 0,99 0,20 €



1,36 € 0,34 €





heeringasalat 4 le gramme kg hind kokku ühele
heeringas  500 2,54 1,27 €
sibul 90 0,32 0,03 €
äädikas 10 1,52 0,02 €
kartul 1080 0,22 0,24 €
muna 4 0,11 0,44 €
hapukoor 200 1,26 0,25 €



2,24 € 0,56 €
salat kokku 7 päeva gramme kg hind kokku
tomat 200 0,94 0,19 €
kurk 150 0,86 0,13 €
kapsas 700 0,17 0,12 €
kaalikas 400 0,75 0,30 €
peet 500 0,35 0,18 €
õli 350 1 0,35 €
suhkur 50 1,09 0,05 €
äädikas 100 1,52 0,15 €
hapukoor 110 1,26 0,14 €




1,61 €





kartuli- räimevorm 4 le gramme kg hind kokku ühele
räim 500 1,3 0,65 €
kartul   600 0,22 0,13 €
piim 400 0,5 0,20 €
muna 2 0,11 0,22 €
või 20 4,94 0,10 €
juust 40 5,5 0,22 €



1,52 € 0,38 €





kotlett + tatar 4 le gramme kg hind kokku ühele
hakkliha 500 2,88 1,44 €
sibul 45 0,32 0,01 €
sai 60 0,85 0,05 €
vett 175 0 0,00 €
tatar 400 0,99 0,40 €



1,90 € 0,48 €




kaste 4 le gramme kg hind kokku ühele
puljong 400 0,99 0,40 €
jahu 15 0,87 0,01 €
õli 20 1 0,02 €



0,43 € 0,11 €





värskekapsasupp 4 le gramme kg hind kokku ühele
porgand 180 0,39 0,07 €
kapsas 500 0,17 0,09 €
kartul 540 0,22 0,12 €
sibul 45 0,32 0,01 €
õli 10 1 0,01 €
puljong 1500 0,99 1,49 €



1,78 € 0,45 €





puder 4 le gramme kg hind kokku ühele
kaerahelbed 180 0,85 0,15 €
vesi 870 0,00 €
piim 130 0,5 0,07 €
või 10 4,94 0,05 €
0,27 €



0,07 € 0,47 €



kokku 7 päeva















teisipäev, 28. august 2012

15 euro eest söönuks. Aastal 2012

Kuidas teile, kallid kaimud, tundub. Kas hinnad on tõusnud?
Eelmisel aastal tegin delfi naisteka "lugejaskonna tungival soovil" eksperimendi, kas on võimalik kahel inimesel saada 15 euro eest nädalas söönuks tervislikult ( 2011 aasta aruanne on siin). Jätkaks traditsiooni ning küsiks uuesti, kas seesama on võimalik ka aastal 2012.

esmaspäev, 27. august 2012

Räägiti

.. et Sester teinud Kihnus tervisejooksu. Kohalik külamees sõitnud krusaga mööda, jäänud seisma ja kerinud akna alla ning uurinud:
- kuhu tõttad? Kui on kiire, siis ma võin ära visata?...

reede, 24. august 2012

Kadunud ajas

Ma vaatan alati siira lugupidamise ja hämminguga inimesi, kes filmides ärkavad koomast. Ning testküsimusele- mis kuupäev, aasta ja nädalapäev on, alati õigesti vastavad.
No hüva, aastaarvu suudan ma ikka fikseerida. seda, mitu päeva on veel laupäevani ma üldiselt ka tean. Aga mitmes täna on?

Ja ma pole ainus. Eile taaskord seisime grupi kodanikega piimaleti ees ning üritasime meenutada, mis kuupäev võiks olla. Ühele kollektiivist meenus, et esmaspäev oli ju vaba- kahekümnes. Seeläbi suutsime ühisel jõul lugeda, et juba neljapäev ja kakskümmend kolm.

Ei väsi ma küsimast. Millal ilmuvad poodidesse kalendrid ( ning luubid).

neljapäev, 23. august 2012

Uinumise saladus...

On kuidagi nii läinud, et geneetilise koodi selle osa jagamisel sain mina kõik endale ja õele ei jagunudki.
Ma armastan magada. Kuigi ma jumaldan ka hommikuid, on suhe unega sellest kordi olulisem . Aga ma teen edusamme. Kui teismelisena ärkasin ma äratamata kella 14-15 paiku, siis nüüd juba 11-12. Kui samas tempos jätkub, saan ma päikesetõusu imetleda õndsas pensionipõlves. Ma vähemalt loodan.
Õeke, aga, ei leia öö läbi und ning ärkab koos kukega. Kuidas ma seda teen, küsib ta minult. Ja minu tavaline vastus- viska pikali, pane silmad kinni ja maga, millegipärast ei sobi...

esmaspäev, 6. august 2012

Marcin Šwietlicki "Kolmteist"

Mida me teame Poolast ning poola kirjandusest. Esimese hooga meenub mulle S.Lem ning Wiktor Woroszylski "Sinustki võib saada indiaanlane", mis oli üks mu lapsepõlve lemmikutest. Viimasest sain teada, et poolakad söövad hommikusöögiks kaerahelbeid kas külma või kuuma piimaga. Tollal liikus mu kodulinnas retsept, mis nägi ette kaerahelveste üleöö leotamist õunamahlas ja seejärel võis neid süüa nii külmalt kui ka kuumalt... Kahjuks ei tea, kuidas see kindlasti väga tervislik hõrgutis ka maitses, kuna olles tookord laps keeldusin ma seda isegi proovimast. Vot selline väga oluline seos, eks. Ma olen korra ka Poolas käinud, nii kümme aastat tagasi. Mäletan, et Varssavi tee ääres olid puravikud ja prostituudid. Mõlemad müügiks. Ja Krakovis, kus toimub ka selle raamatu tegevus, olin pettunud, kuna krakovi vorstide asemel müüdi tänaval hoopis mingeid kummalisi saiu. 
Ehk siis Poolast tean ma üsna vähe ja tuleb välja, et kahjuks- poola kirjandusel on üsna väärt kraami pakkuda. 

laupäev, 4. august 2012

Haabersti ja Nõmme kergliiklustee

Need fotod pole tehtud Helsinkis vaid Tallinnas. Uuel Haaberstit ja Nõmmet ühendaval kergliiklusteel. Sile sirge asfalt, servas jooksurada. Vaid paaris kohas kokkupuude autodega, aga üldiselt CO2 vaba. Vaikne rahu- pääsukesed kaklevad, ritsikad siristavad ja vahel sõidab mõni lennuk üle. Hullutavalt lõhnav nõges, angervaks ja põdrakanep. Kassitapudzungel ja ohakad. Varemed, tühermaa, võsa ja päris mets. Mustikate ja kuuskedega.

Kummastav, kuidas vanusega inimene muutub ettevaatlikumaks ning konservatiivsemaks. Lapsena armastasin ma minna ihuüksinda laia maailma rändama. Kõndisin või suusatasin kuhu jalad viisid- üle põldude ja väljade, läbi metsa ning jõe. Ei minul ega mu vanematel tulnud pähegi midagi peljata ja karta.
Sellelt teelt hargneb nii mõnigi rohtu tallatud rada. Ma tahaks teada, kuhu see viib, aga enam ei julge. Teadagi puugid, narkarid ja vägistajad. Ajad on muutunud. Mina olen muutunud.
 Ehk kunagi ikkagi lähen ja saan teada. Turvaliselt joonitud siledalt teelt ära...

esmaspäev, 30. juuli 2012

kindle

Mu kallitel on imetlusväärne ja hämmastav võime igapäevasest vestlusest välja noppida soovid ning unistused ja need siis tähtpäevadeks asjade või elamustena kingitusteks vormistada.
Seekord võib kahtlustada ka väikest vandenõud. Kingitus hilines sobivalt ligi poolteist kuud, et jõuda kohale parasjagu olümpiamängudeks. Naine rahul, mees rahul:)

Miks ma tahtsin e-lugerit.
Esiteks ma reisin päris tihti ning pagasile esitatavad kaalupiirangud ning minu lugemiskiirus ei võimalda reisile raamatuid kaasa võtta. Ja teiseks. Enam ei mahu. Riiulid on täis. Tõsi, seal hulgas on rämpsu ning selliseid "ühe-korra-lugemise " raamatuid, mida ei oska kahjuks kuhugi pakkuda, Ja minu-aegseid lasteraamatuid. Kuigi ma tean, et mu hüpoteetiline tuleviku lapselaps neid iialgi ei loe, tahaks ikkagi, et mu riiulis oleks näiteks Edgar Valteri illustratsioonidega  Ellen Niidu raamat "Karud saavad aru". Neid ei raatsi ära anda.
Miks ma raamatukogus ei käi? Vastus puudub. Kunagi, ausalt, lähen.
Lühidalt. Ma tahan lugeda, mulle meeldib lugeda ja nüüd on mul e-luger.

teisipäev, 24. juuli 2012

Eesti etümoloogiasõnaraamat

nii hea raamat! ausalt.
kõvasti hilinenud sünnipäevakingitus, kuna selgus, et lisaks minule ihaldasid seda nii paljud eestimaalased, et tuli juurde trükkida ja seetõttu oodata ja oodata.
Lähedased käivad nüüd küll kikivarvul ja mulle vargsi murelikke pilke heites. Ju ma meenutan Vihmameest telefoniraamatut pähe õppimas.
Aga ma olengi natuke hull:)
Teadlased on teinud tänuväärset tööd ja uurinud välja, kust meie igapäevased sõnad pärit on. Aga tegelikult on kogu kõne areng jube intrigeeriv.
Miks pidi sõnavara laienema. Välistele vaenlastele selgeks tegemiseks, et me nüüd võtame teie maa ja naised, polnud ju sõnu vaja. Kogukonnasiseseks suhtluseks piisas ilmselt kümmekonnast sõnast.

esmaspäev, 23. juuli 2012

humanitaariast on vähe kasu?

kuulan praegu raadiost, kuidas eesti rahvas manab muidusööjatest kulturnikuid. Ülikoolid peavad lõpetama asjatute ja ebaefektiivsete erialade õpetamise. Kiiresti tuleb korraldada, et noored, täiesti lollid, ei läheks õppima absoluutset mõttetut juurat ja majandust- meil on neid niigi ja rohkem veel. Ja kunsti ja kultuuri, kes teatavasti on muidusööjad...

kust need eeskujud siis tulevad? miks noored ei õpi rahva poolt palavalt armastatud insenerierialadel?

esmaspäev, 16. juuli 2012

Tähtis on unistada õigesti

Sõpruskonnas on hetkel äärmiselt irooniline olukord: kaks neist, kes õppeedukuselt klassi alumises kolmandikus, on tänaseks vastu võetud tasuta õppekohale. Kaks kuldmedali omanikku, aga, ootavad hingevärinal vastust.
Jah, küsimus on erialas.
Jämedalt võib erialad jagada vastuvõtureeglite järgi kolmeks*.
Esiteks on erialad, kuhu pole kõige suurem konkurss ning sinna pääseb, kui oled oma lemmikõppeaine riigieksami suutnud kenasti ära teha.

Siis on erialad, kus riigieksamite tulemused annavad vaid veerandi kuni poole vajalikust ja suurema kaalu annab sisseastumise motivatsioonieksam, -essee vms. Tallinna Ülikoolis koguni vaieldamatult ülisubjektiivne personaalne intervjuu. Ehk siis- medalist võib oma väljateenitud ja igati õigustatud lisapunktid nulli mängida ja vastupidi, keskmik, kelle eksamitulemused polnud päris ootuspärased saab elu võimaluse näidata, kui väärt ta sellele erialale on.

reede, 13. juuli 2012

M. Laar "101 Eesti ajaloo sündmust"

Kui käisin koolis, oli ajalugu õppeaine, mida ma vihkasin. See oli igav. Sain natuke suuremaks ning avastasin, et biograafiad ning ajaloolised filmid on vägagi huvitavad. Ma naudin ja loen viimse reani läbi "Imelise ajaloo" ning suguvõsade uurimiseks arhiivis tuhnimine tekitas mus täielikku vaimustust,.
Ma tegelikult armastan ajalugu- uskusin ja  probleem oli kehvas õpetajas. Selle teadmisega ning tõdemusega, et täiskasvanud naisterahvas võiks siiski lõpuks endale selgeks teha ja meelde jätta miks ja millal toimus Jüriöö ülestõus või Põhjasõda, võtsin lugeda Mart Laari "101 Eesti ajaloo sündmust".

Tahtmata solvata ning suhtudes autorisse suurima lugupidamisega, aga, see raamat on igav. Tukk tikub lugedes vägisi peale. No mind tõesti ei huvita kes ja kuidas mingid lahingupositsioonid võttis. Oli mis oli. Ma tahaks teada hoopis, kuidas inimesed mõtlesid, arvasid. Mida sõid ning seljas kandsid. Milline oli kontekst ja keskkond, et nad tegid just selliseid otsuseid nagu nad tegid. Olgu, ma saan aru, et raamatu formaat on selline. Aga ikkagi.
Raamatu huvitavaim osa- Laar spekuleerib pea iga peatüki lõpus, et kuidas oleks võinud olla siis, kui oleks läinud teisiti- jääbki selle kõige põnevama koha pealt pooleli.

reede, 6. juuli 2012

Kõrgkooli sisseastumisest

Ega ma täpselt ei teagi, kellele ma selle postituse adresseerin. Järgmisest sügisest käivitub uus ja uhke kõrgharidusereform ja siis on kõik täiesti teisiti. Nagu on lubatud.
Aga ehk on kellelgi neist tähelepanekutest kasu.

Kõrgkoolide kodulehed on katastroof. Ok, Tartu Ülikooli oma on enam-vähem, aga ka mitte ideaalne.
Kui sa oled abiturient ning tahad astuda sisse, siis mis info sind huvitab? Kui palju on sellel erialal õppekohti, mida on vaja sisseastumiseks, millal toimuvad sisseastumise eksamid ning juhul, kui ei õnnestu, palju maksab tasuline õppimine. Enamikes koolides  peadki selle info saamiseks avama kuni 5 akent. Ehk siis jaotus on tehtud teemade- mitte erialapõhine.
Koolid näivad olevat arvamusel, et noore inimese aju töötab pragmaatiliselt: valin eriala, kus vastuvõtt on suurim, siis vaatan milline on odavaim, seejärel sobitan vastuvõtu aegade maatriksi...?
Minu soe ja südamlik soovitus: pea kõigis koolides õpetatakse mõnd arvutieriala. Laske mõnel rebasel leht sisseastuja pilguga üle vaadata.
(Haa, aga äkki see on hoopis arvutikasutamisoskuste test...??)

teisipäev, 3. juuli 2012

Dazai "Inimeseks kõlbmatu"

See raamatu tundub mulle hoiatusraamatuna. Mõeldes riikidele, kus lapsi on vähe ning seetõttu kantakse neid kätel, on järjest reaalsem oht, et selliseid inimesi, saab olema järjest ja järjest rohkem. Selline ongi meie tulevik? Lapsed, kel lastakse kasvada turvalises ülereguleeritud mullis. "Ma pole kunagi tundnud nälga" räägib raamatu minategelane. Nii ka need lapsed- nad pole tundnud nälga, igavust, valu, kaotusi..Kas nii kasvavadki sellised tahtetud isikud, kes on lähedaste poolt positsioneeritud igaveseks lapseks ning kes võtavad mugavusest ja soovist meeldida, vastu saamatu ja abitu isiku  rolli. Inimesed, kes lõpuni ootavad, et abi ja sekkumine tuleks väljastpoolt? Inimesed, kes omamata edukogemust usuvad, et neist endist ei sõltu mitte midagi ning janunedes oma mina tunnustuse järele, soovist olla märgatud ja oluline, soovist kõigile meeldida, ei julge ümbritsevaga konflikti minna. Tasakaalu rikkuda.