kolmapäev, 10. oktoober 2012

juhtimise def

Mul on unistus.

Kui valitsuse pressikonverentsil hr. Ansip jälle kirglikult ja paatosega teatab: " Aga kust see raha võetakse? Kellelt me peame selle ära võtma?..."
Siis ajakirjanikud ei naeraks, vaid tõstaks käe: " Lugupeetud peaminister. Mul on teile küsimus: kust raha võtta tuleks?".
Ja küsiks seni, kuni saadakse vastus ning kohale jõuab arusaamine, et mina ja sina oma häältega oleme andnud neile volituse ja kohustuse välja mõelda, kust raha tuleb ja kuidas seda saada ning millised on riigi prioriteedid.

Ja siis on veel selline unistus:
järgmistel valimistel on võimalik oma nimekiri registreerida ainult neil parteidel-erakondadel, kelle poolt esitatud 3-le lühiajalisele ja 3-le pikaajalisele meetmele kuidas suurendada riigi tulubaasi on Praxis andnud positiivse hinnangu "reaalne teostada",.

5 kommentaari :

  1. ehhh, siis see unistus 2 teostub sel viisil, et registreeritakse vaid need parteid, kes näevad vananeva ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamist odava tööjõu immigratsioonis (kasum ennekõike!) ja vähegi õppinud põlisrahva emigratsioonis. Lisaks maksude maksmist vaid ülikute ülalpidamiseks, kõik muu jaoks tuleks aga kõhu kõrvalt kokku hoida

    VastaKustuta
  2. ee, odava tööjõu pealt ei pruugi riigile erilist tulubaasi tulla, nii et ei tea midagi, kas selline plaan kvalifitseeruks.

    VastaKustuta
  3. Mind teeb jälle kurvaks, et ainus, mida Eesti riik siiralt valitsuse tasemel toetab on sõda.
    Ainus valdkond mille yle Ansip ei tee yleolevalt nalja, ega laiuta käsi, kust me selle raha võtame, on jätkuvalt SõDA!
    See oli ainus koht kuhu suunati enam raha kui buumi ajal.
    Seda ajal, mil isegi Saksamaa, Prantsusmaa ning ylejäänud NATO riigid antud kulutusi kärpisid.
    Peab tõdema, et isegi enda palkade kallal midagi susserdati kriisi ajal, et ei oleks pyhasid lehmi.
    Kurb, et meie riigi ilmselge prioriteet on sõda.

    VastaKustuta
  4. Jagasin seda esimest unistust Facebookis. Mulle meeldis. Sõpradele meeldis ka.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!