Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 19. juuni 2024

Vihma sajab.

Põrnitsen oma arvutit ja ei oska kuidagi kusagilt pihta hakata. Ja siis otsustasin hoopis blogida.
Nad ütlesid mulle, et (iga)järgmine aasta on lihtsam  ja ma ise uskusin seda samuti. Et eelmisel õppeaastal sai ju materjalid ette valmistatud ja.. ma tean isegi seda, mida ma tahaksin teistmoodi teha. Aga ei oska kuidagi peale hakata.

Või ei peakski midagi tegema?
Eelmise aasta rutiin näitas, et mõned päevad varem enne tundi võtsin materjalid ette ja tegin sisuliselt ümber, mõeldes läbi, mida , mis järjekorras ja kuidas ma tahaksin öelda.

Samas tiksub kohusetunne- praegu on aega. Mis täna tehtud, see homme hooletu jne. Äkki mul pole hiljem aega. Äkki ma tahan ikkagi veel midagi lisada, pean lugema mingeid materjale või midagi.

Kooli kaudu on pakutud erinevaid koolitusi, kus vast ka jagatakse erinevaid nippe, kuidas ree peale saada. Aga ma ei saa neil osaleda. sest nad on keset päeva. Mu tööpäeva, mil teen oma kolme teist ametitööd.

Mulle tundub vahel, et ajakirjaniku töö on üks hullemaid. Sa pead iga päev üritama leida konflikti, pealkirja. See, kuidas jagatakse laskmata karu nahka - Kallas Euroopasse, on lausa tragikoomiline. Päris naljakas oleks, kui ta nüüd seda kohta ei saagi. 

reede, 14. juuni 2024

Kõik on väga hästi

Kõigepealt väga hea tuju soovitus. Seriaal Clarksoni farm. Lisaks selle, et on pööraselt naljakas, täidab ka suuremat missiooni- näitab kuidas ja millise hinnaga jõuab meieni toit.

Ja teine soovitus. Mu hetke lemmiklaul. Geniaalsed sõnad. Tänane ekreskandaal annab veel lisamõõtme.

Selle aasta maasikad on olnud kuidagi nirud. Eile tõi mees Raja talust maasikad, mis ka maasikad on. Suured, päevasoojad, otse põllult. Imelised.




teisipäev, 11. juuni 2024

Valimistest

Ma töötasin kunagi ühes firmas, kus me pidime kord nädalas saatma põhjendused, miks müük on kehvem, kui oli aasta tagasi samal perioodil. (Tavaliselt oli sedapidi). Alguses oli keeruline, aga õige varsti kujunes välja vajalik leksika, mida kasutada. 
See tuleb mulle iga kord meelde, kui näen Voogi vaevatud ilmet taaskord põhjendamas mõnd erakondade reitingu uuringut  või siis nüüd valimistulemusi.

Liiga palju reklaami, liiga vähe reklaami, reklaam vales kohas või valele sihtgrupile. Halb ilm, hea ilm. Eesti probleemid mõjutavad või ei mõjuta üldse, hinnang valitsuse tööle, valiti ainult EL kontekstis jne jne.

Samas piisab vaadata/kuulata suvalise kanali "rahva häält". Motiiv: meeldib. Kusagil keegi põhjendas isegi pikemalt: Tore inimene on, juhtinud suurt linna räägib vene keeles . Minu koduoblastis sai Miša võitjana 15% häältest, Jana 8% ja Aivo 6%.

Minu motiivid olid veel lihtsamad, aga sellevõrra oli valik keerulisem. Kas valida keegi, kellest kopp ees, et saaks ta siit minema ( Reinsalu), või pigem mõni eksentrik, kes paistaks silma ja tooks Eesti pildile ( Helme) või peaks valima pragmaatiliselt- suurima fraktsiooni esindaja, et oleksime neis maksimaalselt esindatud ( konservatiiv või sots).  

reede, 7. juuni 2024

Selline lugu

Esoteerikablogide nisš on vist täitmata? Ma võtan selle.

See  nädal on olnud inimeste nädal. Kaks klienti teatasid, et lõpetavad tegevuse - tahtsid kohtuda ja rääkida. Ja uued inimesed nende asemel tahtsid rääkida. Ja siis kolm muud klienti tahtsid kohtuda ja rääkida. ( jõime kohvi lennujaamas, sest lähedalolevad kohvikud avatakse alles kell 10..).

Ma südamest vihkan " kohtuda ja rääkida". Milleks? See raiskab mu tööpäevast ca 2 tundi, mil ma midagi muud teha ei saa. Ma olen hästi konkreetne (seda on mulle ette heidetud)- jah/ei, ei mingeid kuidas su koeral ja lapsel läheb jutte. Ei viitsi, ei huvita. Mul pole selleks aega. Ega ma ilma asjata efektiivse töötaja musternäide pole.
Aga pärast kohtumist tunnen ma end suurepäraselt. Inimesed annavad mulle energiat, Aga ma unustan selle alati järgmiseks korraks ära. Ja siis ma jälle vihkan seda momenti, kui keegi helistab/kirjutab, et saaks kokku...

Ja tulen siis ühelt kohtumiselt. Aeglustan "anna teed " märgi ees ja põmm... üks kena noor poiss sõidab mu autole tagant sisse.
Alternatiivne versioon: sõidan kohtumiselt tagasi, rääkides raamatupidajaga (hands free) mingeid asju. Lähenen ristmikule, aeglustan. Hakkan peateele sõitma, kui märkan vasakult lähenevat autot. Vajutan piduril, kirun, et telefoniga ei tohi rääkida, siis ei märka- tänan saatust et ma ellu jäin.. ja vajutan gaasile. Ning sekund hiljem käib tagaotsas põmakas. 

teisipäev, 4. juuni 2024

märgid

Lauluväljakul oli nädalavahetusel mingi söögiüritus, mõtlesime, et läheks. Panime kenad riided selga ja..  hakkas müristama ja välku lööma. Sõime siis kodus. Niipea, kui kõht täis, tuli päike välja.
Proovime pühapäeval uuesti, otsustasime. Ja uskumatu. Täpselt sama.  Päev otsa pidas kuiva. Niipea kui autosse istusime, hakkas kallama. Lõpuks sõime ühes suvalises kohvikus. Lõpetades auto juurde lonkides säras taevas päike.

Kas tavalist laiskust on veel olemas või pean ma leidma mingi diagnoosi? Terve nimekiri, mida tegema peaks. Riided läbi sorteerima ja tuimalt ikkagi jäätmejaama viima. ei ole ega tule seda kohta, kes vajaks kaltse. Vaja oleks uurida, millal ma viimati puugisüsti sain ja nii edasi, nii edasi. Ei viitsi.

Mind siiralt huvitab, kas Isamaa saab KOV valimistel mõne hääle, ilma lubaduseta, et Järvanit kuhugi ametisse ei luba? Uskumatu mees. Aga vähemalt aus ja siiras.

Eurovalimiste osas olen kõhklev. Ma ei saa sellest süsteemist aru, pole suutnud enda jaoks sõnastada. Head inimest ei tahaks Euroopasse nn raisata, aga ludride saatmisel pole samuti mõtet. Ma vist ei valigi.

reede, 31. mai 2024