Käisime langudel külas. Kui pidid seda sõna guugeldama, siis ok, ma pidin ka :) Mulle tuli meelde, kuidas minu ja mu mehe vanemad omal ajal tuttavaks said. Õnneks elasid nad ühes linnas ja seega meil oli väga lihtne- kõik sünnipäevad, jõulud jne veetsime koos.
Meil sellist suhet kahjuks olema ei saa, kuna asume Eesti erinevates otstes. Enne pulmi võtsime mõlemad mitu korda hoogu, aga kuidagi ei leidunudki seda vaba nädalavahetust. Nüüd siis lõpuks. Väga väga toredad inimesed. Ma olen seda varem juba kirjutanud, aga kordan veel. Sa ei saa seda ette planeerida, ega mitte kuidagi mõjutada, aga mul on väga hea meel, et mu lapse abikaasa on pärit tugevast, soojast ja armastavast perekonnast. Ma usun rollimudelitesse. Lapsele panin ka südamele, et unustagu kõik, mis lapsepõlves oli ja vaadaku kuidas mehevanemad elavad. Nii peabki.
Töö on nagu liiv. Kaevad uue raja ja jälle on see täis. See kuu on olnud eriti loominguline. Ma olen disaininud, joonistanud, voltinud, uusi tooteid välja mõtelnud.. Selle töö kõige raskem ja tüütum osa on see, et sa näed kohutavalt palju vaeva, ette teades, et üsna tõenäoliselt on see tühi töö . Ülejala ka ei saa lasta, sest mine sa tea, juhtub ime, ja siis oli vaja korralikult. Praegu on küll selline seis, et kui kõik need projektid õnnestuvad, siis ma uuel aastal kõlgutan ainult jalgu... Vahel juhtuvad ju imed?