Seltskonnamängud

Mitmes keeles te oskate öelda " tänan " ja " maasikas"?
Me saime lapsega kahe peale esimest 12 ja teist 9.

.. ja kuidas surra meeldivalt.

Kas sa tead juba, kuidas sa tahaksid surra?

Mina tean. Kõik mu sobivad kehaosad võib doonorluseks annetada. Ülejäänud keha võib ära tuhastada. Ning minu poolest ei ole vaja järeltulijatele kohustust käia kusagil riisumas. Mu poolest võiks tuha kusagile metsa alla puistata. (Mu laps ahastas selle stsenaariumi peale, et siis pole ju mu hingel kuhugi minna ja ma tulen teda kummitama!! Ma lubasin, et ei tule, kui just midagi väga olulist öelda pole) Mu matustel peaks mängima Maarja esituses " Head ööd" ja Margus Kappeli esituses " Unustuste jõel". Tänan.

Ja loomulikult suren ma vaikselt ja rahulikult täiesti tervena oma voodis. Eksole.

Kuidagi naljakalt juhtus, et järjest oli kaks raamatut. Üks, mis rääkis kuidas vananeda ning nüüd teine, mis räägib suremisest,
David Dosa Making Rounds with Oscar. Raamat on tõlgitud ka eesti keelde.

Mu lähisugulaste surmade põhjuseks on peamiselt insuldid ja infarktid. Mõni vähk ka. Samas on mu mehe perekonnas olnud dementsust. Ma olen seda lähedalt näinud.

Kas see, et ma jälle unustasin täna hommikuks äratuskella panna ( õnneks on meil nn topseltsüsteem, raadio hakkab mängima)  ja et ma piimaleti ees mitte kunagi ei tea, mis kuupäev täna on. Kas see on algav dementsus.
Raamatus on näited küsimustest, millega tehakse algav dementsus kindlaks. Ja on näide ka inimestest, kes selleks testiks nn ette õpivad. Reaalsus on see, et ette õppida pole võimalik. Erinevalt krimiseriaalidest, kus iga inimene suudab sekundiga öelda, mida ta tegi eelmise aasta 16. märtsil kell 14, ei ole dementsus lihtsalt mälu ja mäletamine, vaid konkreetsed puudujäägid mäletamises

Puhas, vagur ja (seksikas) vanainimene.

Annan taas ära miljonidollari äriidee kirjutavale inimesele.
Teatavasti on eestlased ühed maailma pikemad ning PISA testide põhjal ka maailma targemad. Kindlasti leiab natuke otsides kinnituse ka meie rahulikkuse ning töökuse kohta.
Vaja oleks kirjutada ingliskeelsed bestsellerid:
Eestlaste Tarkuse Saladus ja Kuidas Saada Sama Targaks Kui Eestlased.
Eesti. Inrovertide Paradiis. 10 viisi, Kuidas Sina Saad Eesti Riigi Lahendusi Kasutada Oma Karjääri Edendamiseks

See on mul samalt autorilt teine raamat.
Mireille Guiliano " Prantsuse naised ei vaja iluoppe".
Ja kuigi ta nõuanded on mõistlikud ja asjakohased, siis see mõõdutundetu üldistamine ja prantslaste kiitmine hakkab vaikselt närvidele käima. Aga inimestele meeldib ja nad ostavad.

Seekord on juttu väärikast vananemisest. Ehk, nagu autor selle sõnastab. hoiakuga/ suhtumisega vananemisest ( agening with attitude)

Mulle jääb ikkagi siiamaani segaseks see punkt või piir, kus ma peaksin üle minema nn vanemate inimeste kategooriasse.
Mireille vihje on tegelikult nutikas. Kuni sa käid tööl, pead paratamatult olema läbilöögi- ja konkurentsivõimeline. Pead olema nooruslik ja äge. Ehk siis rahulikult vananema võib hakata pensionile minnes.

Igapäevased asjad

Lõhkusin mehe tassi kogemata ära. Selle, mis väidetavalt ei purune. Libises käest ja täiesti tavalisel põrandal kukkus kildudeks.
Õnne on mul kõvasti vaja. See on hea. Ja tasse on mul ka väga palju, seega pole tegemist suure kaotusega.
Nii mulle kui ka mu vanematele  ja mehe vanematele kingiti vanasti serviise. 12-le ja 6-le inimesele mõeldud komplektid. Taldrikud, vaagnad, tassid, pitsid, klaasid, pokaalid.. mõned ilusad, mõned mitte nii  väga. Mõned nagu uued- hoitud pidupäeviks. Ja teised trööbatud.
Meie kapid on nõusid täis.

Nüüd hakkavad lapsed oma elu seadma. Ära osta nõusid, räägib vanaema neile. Mul on terve kapp täis. Ma annan sulle.

Aga laps ei taha. Retroks veel liiga uued. Ja elu alustamiseks liiga vanamoodsad.
Nad ei tea, et need on purunevad nõud. Iga päev võib mõne " kogemata" maha pillata. Ja selleks ajaks kui rikkaks saad, on nõud otsas ja aeg osta uued ja moodsad...

Kes leiutas toidu ?

Ma olen aru saanud, et põhimõtteliselt igas maailma nurgas leidus kunagi natuke terasem inimene, kes segas kokku purustatud teravilja ja vee ning küpsetas selle ära.
Tehnoloogia oli erinev, kasutatud vili oli erinev.  Aja möödudes  võidi lisada õli või piima või lasta segul enne hapneda...
ja nimi oli igas maailma nurgas erinev. Aga idee oli õhus ja algallikat leida pole võimalik.

Me teame falafele. Eesti rahvusköögist on teada oa- ja hernekäkid. Ehk siis ei olnud just raketiteadus tampida kaunvili puruks ja röstida, küpsetada ära.

Ja kindlasti juhtus nii mõneski maailma nurgas, et hapupiim unus pliidinurgale ja sellest sai (toor)juust-kohupiim. Sieras, Sõir, Sõr...

Loomulikult. Võtmesõna on kliima ja kohalik tooraine. On üsna keeruline leiutada riisitoite,  või lisada oliive, kui neid sinu piirkonnas ei kasva. Ja loogiline, et teatud kliimavöötme ja piirkonna toidud on sarnased.
Aga vaatama peaks suuremat pilti.

peldikujutud

Kes tahab saada miljonäriks?
Mul on tasuta ära anda kaks äriideed.

Inimkond on tubli. Nad on leiutanud sada asja, mis muudavad su elu mugavaks. Näiteks, kuidas teha kassile pissiproovi või panna moos kommi sisse.

Aga endiselt pimedal ja vaiksel ajal vetsu külastades pead arvestama sellega, et äratad kogu  maja. Vahel on see ainult tunne. Isolatsioon on tegelikult super, aga sa ise kuuled, kuidas sinu poolt paratamatult tekitatud helidele järgneb.. kosk.

Eriti delikaatne on see kellegagi, kes pole päris tuttav, ühes hotellitoas ööbides.
Sa poed iiimevaikselt voodist välja. Avad ülitasakesi vetsu ukse. Kirud, et valguslüliti teeb klõpus. Aga, ei. Kaaslane magab magusasti edasi.
Ajad oma asja ära. Ja.. tömbad vett peale.. ning äratad kogu püstiku.

No põhimõtteliselt on see sama hull, kui sina oled see, kes on voodis.
Ühesõnaga.
Inimkond vananeb . Vanem inimene tahab sagedamini vetsu. Tuldagu ja leiutatagu helisolatsioon, mis muudab su vetsuskäigu imevaikseks. Usu mind, sel tootel on turgu.