Elust

See postitus on vist tviidi jaoks liiga pikk.

Käisin töötervishoiu arsti juures. Ja hakkasin mõtlema, et viimastel aastatel satun ma ainult vene keelt emakeelena rääkivate arstide juurde. Ka mu perearst läks pensionile ja tema praktises on nüüd uued noored mitteeestlased. Kõik ju ok, eesti keelt nad räägivad. Ilmselt on põhjus selles, et Tallinnas on vaja kakskeelset arsti ja kuna eestlased vene keelt ei räägi, võetaksegi venelane.

Kui kaua te sellel ametikohal töötate? küsib.
Mina: Kas ametikohal või selles ettevõttes? Sest ma vahep..
Selles ettevõttes sellel ametikohal.

Sain aru, et ta ei saa minust aru. Ütlen ajule- Lihtlaused. Jah-ei vastused. Oled terve ja ei hädalda.(Milline hea nipp).
Ning jõuga hoian end tagasi, et mitte vene keeles vastata. Täielik lihasmälus olev pavlov. Mingil põhjusel tundub mulle, et minu vale ja aktsendiga vene keel on arusaadavam, kui nende vale ja aktsendiga eesti keel. Ma ei tea miks.

Peaks sellest üle saama. Küll nad ju aru saavad-nad ei õpigi muidui rääkima-kuidas nad muidu kõrghariduse said jne jne jne. 

Ja jess. Peale pusimist seljatasin google drives oleva exceli faili. Tahtsin mõned lahtrid ära kaitsta, aga sellist nuppu, mida internet ja chatgpt näitavad- lihtsalt pole. Trikk oli selles, et fail tuli konvertida google sheetiks. 
Ja sama funktsioonidega. Iga kord, kui mul neid vaja on võtan rahulikult tunnikese. Ma sisestan tuima järjekindlusega täpselt sama  õiget formulari. eitöötaeitöötaeitööta. Katsetan komasid ja semikooloneid. Ja siis. Ühel hetkel hakkab tööle. Lambist. Siiani ei saa aru, milles point on. Miks iga kord peab nii kaua mängima.
Aga geenius olen. Igaks juhuks ütlen.

Tviit 13

Mu lapse ja mehe sünnipäeval keeratakse kella. Minu sünnipäevaks valmib alati esimene maasikas. Mu õe sünnipäevaks tärkab alati esimene ülane.

Tviit 12

Veel üks äpi idee. Ma tahaks sellist, et äpp otsib mulle välja, kust kellegil seljas olevat saaks osta. EFSA l nt. Maarja kleit ja Taukari kingad. Kajal on ka alatasa väga head kleidid.

Tviit 11

Etv 2s jookseb praegu ülipõnev dokk maiadest. Teoreetiliselt peaks ma teadma kõike, kuidas elasid mu vanaema vanaemad ca 1840 ja sealt edasi. Aga ei tea. 

Ja vaesed ajaloolased peavad mõistatama, miks maiad või roomlased või viikingid tegid seda ja teist. Ja paari matmispaiga põhjal üldistama seda kogu ühiskonnale.

Isegi kui maha arvata taudide ja sõdade katkestused ja et igas peres ei räägita, siis seni kuni on alles rahva esindajad, miks me ei tea? Kas see on osa ellujäämise instinktist, et me unustame meile lapsena räägitu?

Tviit 10

USA  MasterChef sai läbi ja kohe algas Austraalia. Kontrast on hämmastav. Kohtunikud. Austraalia kohtunikud on nagu õpikust, kuidas anda soojalt ja sõbralikult kriitikat, negatiivset tagasisidet. Uskumatu. Oluline on areng ( see on hea koht õppimiseks) ja vaimne tervis. Ja kui palju on naeru ning rõõmu. 

Tviit 9

Ma muutun alati mõtlikuks, kui kuulen .. aga kuidas nad seda oma valijatele selgitavad..?"

Millistele valijatele?

Neile, kes andsid valimistel hääle abieluvõrdsuse, maksutõusu, avatuse poolt või vastu. Ja mõni kuu hiljem on 180 kraadi religiooniõppe, naisedvõtavadmeestetööära ja abortide keelustamise poolt või vastu. 

Eesti valijal ei ole põhimõtteid. See pole isegi (kallite kaasblogijate)  "ma ei hääleta mehe või naise, vaid tubli inimese poolt", vaid "ma ei hääleta ühegi põhimõtte, vaid selle poolt, kes hetkel ägedam"?

Tviit 8

Pisike, umbes 1.-2. klassi poiss hakkab üle tee minema. Tõstab käe ja näitab lähenevale autole peatumise märki. Auto jääbki seisma!

Poiss läheb üle. Noogutab juhile ja näitab pöidlaga "hästi".

Tviit 7

Tuvi pojad on päriselt olemas. Ma olen kaks pesakonda üles kasvatanud. On sadu filme, kuidas linnud teevad pesa, munevad munad, õpivad lendama ja lendavad lõunamaale. 

Nagu muinasjutt. Kui nad surnud pole, siis elavad siiani. Aga mis saab vanadest lindudest? Jäävad haigeks? Ei jaksa lennata? Mis siis juhtub? 

Tviit 6

Kas mugulast sirguvale rohelisele sibulale peaks panema vett või mitte. Igal kevadel enam ei mäleta.

Schobot S8 robottolmuimeja

Teile ju meeldib lugeda sellest, kui rumal ma olen?

Hetkel olen nii vihane. Eks vaatan, võib olla peab seda postitust korrigeerima või muutma, kui olen maha rahunenud.

Mu Kobald on mind nüüdseks teeninud mitu head aastat. Aga viimased kolm on ta iga kevad vajanud hooldust. Sest mul on kass. Kass on karvane. Ja ehk vajavad tehnika-asjad hooldust ka niisama. Igal korral on arve 70-90 eurot. Aga see selleks. See ainus volitatud hooldusfirma ei sobi mulle. Mees, kes seal toimetab on kuri, ülekoormatud ja raskesti kättesaadav. Hoolduse jaoks on vaja leida mingi karp, kuhu robot mahub ja see siis kusagile viia ja pärast tagasi tuua jne. Vastik. Vastik. Vastik.

Arvutasin näppudel ja mõtlesin, et aeg oleks soetada uus mänguasi. Tegin netis otsingut ja vaatasin erinevate mudelite tagasisidet ja... sain aru, et tegelikult ma ei suuda. Ning kuniks kass lubab mul enda juures elada, seni pole ju ka vahet ja vajadust maailma kõige fänsimaks mudeliks. Peaasi, et mõned aastad kestaks.  

Suur Vend nägi mu muret ja saatis reklaami, kus schobotit pakuti 400 euro eest.  Mingid testid kuulutasid võitjaks ja aasta parimaks. Teised manasid maapõhja. 

Vajutasin nupule "osta". Vaata. Ma olen nii rikas, et võin vabalt viiesajalisi prügikasti visata...

Robot näeb kena välja, töötab vaikselt. Võimalus on ka põrandaid pesta (pole veel katsetanud). Piisavalt madal, et mahub kapi alla. Tõstmiseks puudub sang ja tolmukarbi tühjendamine on ebamugavam, aga ilmselt harjub sellega ära.  Harjad tunduvad tugevamad.  Toode on esimesel pilgul täitsa tore.

Pakkisin siis lahti. Laadisin aku täis. Laadisin alla äpi.

Tviit 5

Esimese kvartali kohal oli tähtedes suurelt, boldis ja punaselt kirjas " auto".

Algas sellest, et keegi juhtis mu tähelepanu auto alumises servas väga ebaloogilises kohas olevale mõlgile. " Ostukäru", ütles mu tuttav kindlustustöötaja. Nojah. Miks inimesed küll teistele niimoodi teevad?

Kui mõni aasta tagasi kerkis gaasi hind üleöö 87 sendilt 5 euroni, siis tüütasin spetsialiste sooviga, et kas saaks nii, et auto alustab kütuse võtmist bensiinist ja läheb alles siis üle gaasile. Ei saa nii, vastasid profid. Vahepeal langes gaasi hind normaalsele tasemele. Mu autol on pikad juhtmed. Aga võttis mind kuulda ja näitas, et saab nii küll. Alatasa alustab nüüd bensiinist. Siis juhtusin lugema artiklit, mis väitis, et gaasiga töötavad autod lendavad kohe õhku.  Helistasin paanikas esindusse.

Poisid naersid mu välja. Ei lenda, väitsid.

Ja siis teisel hommikul ütles mu auo, et lõpetab 30 päeva pärast töötamise. Üldse. 
Helistasin uuesti. Seekord osutus info tõeseks. Aga mõistlik on teadmisi jagada jupikaupa, eks. Selgus, et tulebki gaasisüsteem üle vaadata, muidu lõpetab töötamise.

Siis avastasin ühel hommikul, et keegi on minu kõrval olles nii lennukalt oma autost väljunud, et ukse jälg on ka minu auto uksel näha.
Miks inimesed küll teistele nii teevad?? Ma lihtsalt ei suuda. Jälle peab midagi tegema, midagi toimetama, sõitma, kirjutama, helistama.... Tõele au andes selgus, et pidi ainult korra kohale sõitma, autot näitama. Muud asjad sai netis ära teha. Aga ikkagi.

Gaasiseade vaadati üle. Samuti tehti korraline hooldus. Päev hiljem ka ülevaatus. Auto tiptop korras. Minu ebaprofessionaalse arvamuse järgi on küll ( nagu alati) pidurid pisut roostes, aga kes olen mina, et seda väita.

Tviit 4

Mingil põhjusel on alati vastuseks kas "vöör" või "kärbes". 

Pole jõudnud varem kiita, aga mulle hullult meeldib, et uksed on nüüd märgistatud piltidega. Hülged, lestad, tuulehaugid jne. Ei pea enam meeles pidama "r kioski juures naiste vetsu pool". Mina tänan. 

Kui väike on maailm. Üks mu põhikooli klassiõde, kellega suhtlesin viimati.. 35? Aastat tagasi, kutsus mälumängu tiimi. Muidugi, ütlesin. Ja kutsusin kolmandaks oma NKK sõbra, kes kutsus kaasa oma sõbra, kes... Oli mu lapse klassiõde. Jumal, kui vana ma juba olen, et mu laps on üle 30-ne... kuidas saab keegi, kellega ma kaevikutes roomasin olla mu lapse eakaaslane...

Tviit 3

Juba teist korda panin olmeprügisse mõeldud nutsaka kogemata bioprügisse... meil on sellised sügavad tsisternid, sinna ei sukeldu järgi ka. 

Kuidas ma niimoodi maailma päästan?

Alles hiljuti kuulasin head loengut vandenõuteooriatest, jätan allapoole lingi. 
Ning siis ilmus Soome teadlaste uuring, et sooja kraanivett ei tohiks ei juua ning ka keetmine ei anna ohutut tulemust. Niipalju siis kampaaniast " Joo kraanivett". Kui lihtne on lihtsalt ühe uudisega rikkuda ja lõhkuda aastakümneid vaevaga üles ehitatud usaldus. Ja tekitada pinnas vandenõuteooriaks.
Ainult külm on ohutu? Aga kas ikka on? Ehk selgub ka sellega seoses midagi? Ja soe ning kuum vesi. Ok, lõpetan joomise. Aga nõudepesu, puuviljade pesu? Milline on migratsioon pindadelt? Kellele on kasulik, et ma tarbiksin pudelivett? Ostaksin filtreid? 

Kuidas ma niimoodi maailma päästan?

Tviit 2

Elu keskerakonnavabas Tallinnas on päikeseline. Päike paistab.

aga asi, millest ma aru ei saa ( pole seotud eelmise lausega). Miks me investeerime viipetõlkesse, kui Eestis on mitusada tuhat mitteeestlast, keda aitaksid subtiitrid keeleõppel ja mitusada tuhat vanemaealist, keda aitaksid subtiitrid saadetest arusaamisel. Ja mitusada tuhat mitte-vanemaealist, keda aitaksid subtiitrid eestikeelsetest saadetest arusaamisel. Sest olgem ausad, on avalik saladus, et eestikeelsetest filmidest arusaamine on keeruline.

ja ma ei tahaks, et on üks või teine. Võiks olla nii supakad kui ka viipetõlge. Lihtsalt supakatele on nagu suurem vajadus ju?  On osati automaatsubtiitrid, aga enamalt jaolt need ei toimi/tööta/pole saadaval.

Täna ilmus viimane Eesti Päevaleht. Üks saaga sai lõpu. Naljakal kombel tunnen ma kergendust, kuna mul polnud nagunii aega lugeda. Veebist ei loe ma "ajalehti" (delfi, postimees jne) enam väga ammu. Elagu ajakirjanduslike uudiste vaba Eesti!

Elagu sotsiaalmeedia infomullid ja vana hea raadio...:)

PS. seda postitust saaks väga hästi kasutada eesti keele õpetamiseks. Niipalju toredaid liitsõnu...:)

Tviit

Öeldakse, et vanasti oli kõik natuke parem.

Aga. Kui iga .. "põlvkonna ülesandeks elus on oma vanemate negatiivsetest käitumismustritest arusaamine ning vajadusel nende murdmine - ikka selleks, et tulevased põlvkonnad kasvaksid tervemad ja õnnelikumad "

Siis. 

Ma ei julge isegi mõelda, milline oli see nullpunkt. Kui kohutavad olid meie esivanemad?

Tsitaat pärit BSH raamatust.

Rakett69

Vaatame teadusteatrit

Mina: kui ma saan staatilist elektrit, kas ma siis annan või võtan elektrone? Kas ma olen positiivne või negatiivne?

Mees: sõltub kas sul on hea või halb tuju..

Otsused

Ükskõik kas ja mida ma usun või ei usu, siis paratamatult on mu elus perioodid, kui koonduvad sarnased sündmused ja juhtumused. Nädalajagu tagasi oli valestimõistmise-arusaamise periood. Järjest ja mitu juhtumit.

Nüüd on otsuste tegemise periood. Mul on nimekiri A4 leheküljel. Ma pean otsustama. (õnneks) tööalased otsused. Ja ma vahin tühja pilguga ekraani ja lihtsalt ei oska. Natuke konteksti andes- otsused on a la börs. Õige otsuse tegemiseks peaksin ma teadma, mis homme juhtub. Nägema, mis on nurga taga. Siinkohal laenaks ja tsiteeriks vabalt nobelist Kahnemani- abiks pole ei swotid, graafikud, ajalugu. Täringuvise annab sama tulemuse.. .. me tegelikult ei tea. Ja kui läheb täppi, siis kiidame ennast. Kui ei lähe, siis süüdistame teisi :) ok, see viimane lause oli minu (saamata jäänud) noobel. Ma tean, et ainuke mõistlik käitumine on panna silmad kinni ja hüpata. Sest õiget vastust ja otsust pole olemas. Mitte keegi ei tule appi. Ise peab riskima. Ise peab vastutama.

Ja nagu sellest oleks vähe, siis eile tuli lisaks veel surve teha isikliku elu otsused. Otsisin välja oma lemmikastroloogi Susani. Susan ütleb: elu võimalus! Mannavaht ja sulamesi!
Mina: kui see on mannavaht ja sulamesi, siis... tahaks hapukurki :) Tegelikult ja ilma naljata. Ma olen nende isikliku elu otsuste tegemiseks liiga väsinud. Pragmaatiliselt ja ratsionaalselt on vastus jah, loomulikult. Aga eelmise aasta kogemus on veel meeles, et kui öelda kõigele jah, siis on küll väga tore, aga pinginaabriks on pidev läbipõlemisoht.

Kuidas ja kust võtavad inimesed julguse, et lasevad lihtsalt lahti. Ei ütle ei ega jah. Ei tee mitte ühtegi otsust ja lasevad asjadel lihtsalt kulgeda? Millises koolis seda õpetatakse? Milline omadus peab olema kaasa sündinud, et tõmbad stepsli seinast. Annad kassi tuttavale hoida, ütled mehele, et sry, aga nüüd on nii. Lehvitad eelnevale ning järgnevale põlvkonnale- tsaupakaa, ma enam ei viitsi, katsuge nüüd ise hakkama saada. Võtad pangast välja kõik oma säästud ja kulutad viimseni ümbermaailmareisile. 

Ei vastuta, ei hooli.  Ei ole tänulik. Ei ole mõistlik. Ei ole tubli.

Rahvuspsühholoogia

Kas on kirjutatud mõni hea raamat rahvaste psühholoogiast? Miks itaallased (ühes raamatus) väitsid et "Inkvisitsioon, mis oli võõras itaalia rahva loomusele, lõpetati.". Aga kõrvalriikides nauditi täiega. Miks Hispaania oli julm ja sallimatu ja Itaalia avatud? 

Miks põhi võttis vastu luterluse? Miks venelased on sellised ja miks eestlased sellised? 

Palju loeb kliima ja loodus. Aga see ei seleta kõike. 

Soovitage lugemist.

Enesekindlus . Pilvebaleriini lood vol16

Üleeile olin kindel, et koosolek algab kell 19. Tegin aega parajaks, et mitte liiga vara jõuda. Koosolek algas kell 18.

Eile sisestasin Google Mapsi Metsaääre asemel Mereääre. Ilus koht oli. Aga ca 60 km õigest kohast eemal...

Mida tänaseks?

  

Suhkru- ja vastutusmaks 9 aastat hiljem.

Appikene. See oleks naljakas, kui see poleks nii kurb.
Ma ei pea enam mitte ühtegi uut postitust kirjutama. Sest kõik on juba kirjas. 
Aastal 2010 ja aastal 2015.

Mul ei ole oma 9 aastat tagasi kirjapandule mitte midagi lisada. Mitte midagi pole vaja muuta. Ahei. Taani lõpetas oma maksud ja lisas lastele koolides juurde 1 tunni liikumist. Ka nii saab.
Ajaloo ilu ja traagika.

See on maailmavaateline küsimus. See ei ole küsimus tervisest.
Sa kas usud, et inimene on mõtlemisvõimeline, vastutustundlik  või usud, et inimene on nõrk. Nõrk, kes ei suuda kontrollida oma soove ja ihasid, kelle  jaoks tuleb keelata, piirata ja katta. Näiteks naised ja alkoholipudelid. Vaesed vanemateta koolieelikud, kes käivad ise poes ja teevad ise oma ostuotsuseid ja toiduvalikuid...
Olgu, see on ehk sõltlaste, ja sõltuvus on haigus, suhtes kohatu.

Kes peab vastutama selle eest, et inimene teeb valesid valikuid.
Reklaamitööstus ja meedia, mis ümbritseb meid ahvatlustega?
Kapitalistist toidutootja, kelle eesmärk on maksta palka ja teenida kasumit ning kes lähtub vastutustundetult nõudlusest?
Riik, kes kirjutaks ette, mida tohib müügile paisata ja mida mitte?
Kas te tõesti tahate sellist riiki?
Me oleme sellises riigis elanud. Ja mina ei taha.
Riik saab üht-teist teha küll. Aga see on raske.
Saab kujundada nõudlust, suurendada teavitust, õpetada meedia- ja reklaamikriitilisust.

Eesti reisisaadete välismääraja

Üks mu lemmikzanre on reisisaated. ( Ma vaatan ilmselgelt liiga palju telekat). Praegu on neid tohutult. Ja kuna mul pole ressursse, et ise niipalju sõita, kui tahaks, siis on hea vähemalt teisi vaadata. 

Eesti reisisaated kipuvad reisima nagu mina. Et kui juba minna, siis tuleks haarata maksimaalne. Aga mulle meeldivad ka saated, mis on spetsialiseerunud  kitsamale valdkonnale. Näiteks Peeter Vähi pärimuskultuuri- ja Stanley Tucci kulinaariasaated.

Kui kriitikat teha, siis suurim väljakutse on paljudel eksimine ( ka kirjanduses olulise) reegli Näidata, mitte rääkida vastu. Mulle meeldib, kui luuaks-antakse kontekst, faktid, võrdlus Eestiga, aga liiga palju reisijate sisetundeid tapab minu jaoks emotsiooni. Nimetatud põhjusel näiteks Õhinapõhised ja Uhhuuduur mind väga ei kõneta. Liiga palju on minu jaoks teksti-juttu- reisijate muljeid.

Millest ma reisisaadete puhul puudust tunnen, on tänapäev. See, mida ma ise alati giididelt ja kohalikelt välja pressin ( ja neid sellega närvi ajan. Sry, Mar) Milline on koolisüsteem, mida nad arvavad maailma asjadest, mida söövad jne jne. Ma saan aru, et sellise info lisamine ongi väga keeruline. Pole just palju inimesi "tänavalt", kes armastaks, kui neile mikrofon näo ette torgatakse.  Ja kas on olemas " keskmist", eks? Varasemast meenuvad Johannes Tralla  Euroliidu saated. Fookuses oli Euroopa Liit, aga vestlused inimestega olid põnevad. Kuigi. Tõsi. Inimesed olid valitud.

Paremusjärjestust on raske teha, kuna iga saade on erinev. Minu lemmikud on (suvalises järjekorras) Kolm naist karavanis ja Kaks kanget ning Meie aasta...Reisisaate fookuses on üldjuhul kas suhted või sihtkoht või teelolek. Kõigil kolmel on kõik need komponendid olemas.

Lahkunud hinged

Minu sõnavaras ei ole sõnu ja ma ei oska kirjeldada seda tunnet, kui ma mõtlen kõikide eelnevate inimeste peale. Nad ei ole nimed. Nad olid inimesed, oma tujude, tahtmiste ja lugudega. 

Raadios rääkis, et Rieti fotode autoriõigused saavad läbi. Mispeale läksin Fotisesse ja leidsin suure hulga sugulaste fotosid. Ma pole ammu suguvõsa uurimisega enam tegelenud ja olin unustanud, kui haarav see on. 

Näha mõnda esivanemat 5 aastasena. Otsida ja leida tuttavaid näojooni. Mõistatada, miks mindi fotograafi juurde. 

Kurb ainult, et Riita juhtumile ma lahendust ei leidnud. Samasugust pilti pole ja muudelt pole sarnasus piisav.

Vihjeid algajale õpetajale

Läbi. LÄBI.. Läääbiiiiiiii!!!!

Ma olen tohutult õnnelik ja tänulik, et mul avanes elus selline võimalus. Mul on kahju, et kaks väljakutset, õppida kaht uut ametit, sattusid ühele ajale, mistõttu ma ei saanud ehk piisavalt süveneda, nautida. Ja päriselt. Mul on hea meel, et vähemalt üks neist sai läbi, sest ma olen kohutavalt väsinud. Aga tore oli.

64 akadeemilist tundi. 7,5 AP ja 16 õpilast ja lugematu arv ettevalmistustunde. Õnneks ma neid ei lugenud. See number on üsna masendav. Jõhker, kuidas ma pingutasin.

Mida ma õppisin?

Kooli poolt antud mentorist  ja sissejuhatavast tutvustavast kursusest oli väga palju kasu ja sain mitmeid häid soovitusi. Ainus trikk on, et alguses ei oska küsida.. 

• esimene asi. Uuri tausta, milline on õppijate tase. Seda ma ka tegin, aga oleks pidanud veelgi põhjalikumalt.
• veepudel kaasa
• 4 tundi on liiga palju. Inimesed tulevad töölt, näljased ja väsinud. Tegime küll kommipause, aga selline märgatav tähelepanu oli ca 3 tundi. Ma ei tea, kas nii tohtis, aga mida edasi, seda vähem ma ka üritasin need 4 täis saada.

slaidid. Mul läks tohutult aega ja energiat slaidide ettevalmistamiseks.  Alguses tundus materjali nii hoomamatult palju, nii et ei osanud kusagilt peale hakata. Hakkasin siis lihtsalt järjest tegema.
Mingil kolmandal tunnil sain aru, et. Pole vaja. Sain aru, mis vahe on esitlusel ja koolitusel. Esitlusel ainult esitan, koolitusel peaks lisanduma kordamine ( ühe asja korrutamine) + kontroll, kas sai selgeks. Ja ajakulu ongi täiesti teine.

Ja tegelikult poleks üldse slaide vaja (kui järjekord püsib meeles), mulle meeldib hoopis joonistada, teha skeeme ja visandeid ja pilte. Ma ise saan niimoodi hoopis paremini aru.  Minu ideaal oleks ilmselt klassi tagaseinal slaidina märksõnad, ajakava ja sisukord. Ning kasutada valget tahvlit, et sinna skeeme teha + kui on mingid näited, siis ainult need slaididelt.
Ma panin endale märksõnu kirja märkmikusse ja slaidide kommentaaridesse ja 90% juhul jäid need rääkimata, sest ma lihtsalt ei vaadanud neid (läks meelest).  Minu jaoks on vaja, et kõik märksõnad on seina peal kirjas.

Nostalgianeljapäev. Õppige inseneriks

Appikene, mis ma leidsin. Oma ülikooli esimese kursuse tunniplaani. 1988 TPI..

Ja võtan tagasi kõik oma sõnad tänapäeva ülikoolihariduse osas, et kaasaegsed insenerid õpivad ainult "psühholoogiat" ja "filosoofiat". Mul oli tervelt 4 tundi erialaga seotud tundi nädalas :) ülejäänud väga olulised ained: kehaline kasvatus, NLKP ajalugu, vene keel, kultuuriajalugu ...

Olid ajad.

Muuseas, kas olete juba näinud Andrus Vaariku ajaloosarja ? Vaimustav. Kui saaks eestikeelsed subtiitrid ka alla, oleks ideaalne.

Panime kalendrisse kirja Madise, Jüri ja Ümera aastaarvud. Ehk jääb lõpuks meelde....

Minu kommentaar

Kuna viidatud blogis pole lubatud eriarvamused ( sry! olen jah õel :) :)), siis kirjutan siin.
Lihtsalt sõbralikuks meeldetuletuseks, et tarbijate meeleolud mõjutavad majanduse käekäiku küll ja veel. Ma ei viitsinud oma majandusõpikuid välja otsida, aga pisike guugeldamine annab huvilistele vastused. Teadlased on saanud nende teooriate eest noobeleid ning kindlustunde indikaator on pideva jälgimise all.
Aga no, Eesti ajakirjanikud on ikkagi targemad ju.

Ma kuulan erinevaid poliitikasaateid igast vaatenurgast- konservatiividest kuni liberaalideni. Ja võin kinnitada, et vingumine on eesti meesajakirjanike tehaseseadistus. Miks "meesajakirjanike", ma ei tea, aga nii on. Saadetes, kus osalevad naised (olukorrast riigis, Poliitikaguru, aeg-ajalt Rahva teenrid), on tonaalsus teine.
Pole oluline, et saime seljatatud  oma väikses avatud riigis koroona ja oleme vee peale jäänud majanduskriisis. Pole tähtis, et saime õiglasemaks tehtud peretoetused, meie kaitsevõime on hüppeliselt kasvanud  (kaitsekulud, Nursipalu jne), saime vastu võetud abieluvõrdsuse. Meil on nüüd kliimaministeerium(tulemusi küll veel ei tea, aga lootus on), väga hea rahvusvaheline nähtavus, rekordiline välisinvesteeringute tase ja hea maine.  Teadvustatud, et sellist kulubaasi ei suuda me sellise rahvaga üleval pidada. Käeulatuse kauguses on eestikeelne haridus(+reform), kõrgem tulumaksuvaba miinimum, vähem bürokraatiat, automaks ja õiglasem maa hind, immigratsiooniteemad. Kaugemal paistavad ka reaalsed sammud energiajulgeolekus ning regionaalpoliitikas.
Tõsi, siinkohal tuleb tõe huvides mainida, et vingutakse nii naiste, kui ka meeste üle. Alati.
Kas negatiivsele keskendumine mõjutab  laiemas vaates meie majandust? Jah. Mõjutab. (vt lause nr. 4 ja 5)

Samas pean toetama Mustkaareni väljaöeldut.  Kõike, mida kirjutatakse Kaja Kallase kohta, tuleks võtta läbi tugeva filtri. Suur osa ajakirjandusest on kallutatud ja seksistlik. Ainult üks näide (aga neid on palju palju, aga küllap tehakse sellest mitu doktoritööd). Sama/sarnane sündmus. Sama põhjus. Erinev pealkiri.

ERR 26.12.2019 Peaminister Ratas ei lähe presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule
Delfi 20.08.2019 Peaminister Jüri Ratas täna president Kersti Kaljulaidi roosiaia vastuvõtule ei läinud, vaid otsustas pidupäeva oma perega tähistada.

ERR 22.02.2024 Kallas ei kavatse presidendi vastuvõttu ka teleri vahendusel vaadata
EPL  26.01.2024 Kaja Kallas solvab Eesti riiki ja ajalugu

Palju õnne Eesti, kõik on tegelikult hästi!

Nüüd üles, keda needus rõhub

Ajaloo ilu :)  12 aastat tagasi 5. mä'rts 2012  ilmunud postitus.
MITTE MIDAGI ei ole muutunud. Kaksteist aastat...

Ilmselt esindan ma üsna tüüpilist eestlast, kelles streigimõte tekitab vastakaid tundeid. Kas ma toetan õpetajate streiki? Jah, toetan. Võiks muidugi irooniliselt väita, et kui see puudutaks mind otseselt, oleks vast mu suhtumine teistsugune. Rongi ja ühistranspordiga ma ei sõida ning õpetajate streigist võiks laste meelest kujundada meeldiva iga-aastase traditsiooni.

Aga ma usun, et isegi, kui mu kokkupuude oleks otsesem, siis toetaksin ikka.

Ma kaotasin vaikides võimaluse saada ( kui  muudeti seadust)koondamisel 6 kuu töötasu ning töölt ära minnes saamata jäänud puhkusetasud. Kui järeltulijal õnnestuks edukalt kõrgkooli saada, poleks see enam meeldiv uudis, vaid mulle, kui sponsorile, vajadus valmisolekuks rahakoti raudu avada ligi viieks järgnevaks aastaks. Ma olen lammas, fooliummütsiga lumpenproletariaat ja selle kõigega leppinud. Seetõttu suhtun suure austusega neisse, kel selg sirgu aetud ning kes valmis väljendama oma soove avalikult ning selgelt. Ma olen nõus, et minu laste õpetajad peavad saama vähemalt eesti keskmist palka, ja soovitavalt veel rohkem.
Sinnamaani on kõik selge.

Õel ja kuri ERR

Ma jätsin eelmise aasta lõpus ühe postituse tegemata. 
Kuna ma olin Elisa peale tige, siis tundus, et kriitikat saab liiga palju. Ja tegijatel ikka juhtub, miks väikseid äpardusi võimendada, eks.

Ja täna hommikul pidin toolilt maha kukkuma. Selgus, et " väikesest äpardusest" on saanud Eesti ühe kuulatavaima hommikuprogrammi osa, nii et jaama vahetamata pole seda võimalik isegi vältida.
Ma räägin poliitilisest"huumori"-teatrist- "Pohlad". 
Aasta lõpus kuulasin järelkuulamisest ja ahmisin uskumatusest õhku. Ei, küsimus pole huumoris. Inimestel ongi erinev naljataju. See, mis ühe jaoks naljakas, pole seda teise jaoks. 
Ma kirjutan sajandat korda- panen ainult ühe lingi vanale postitusele, autori vastutusest avaliku arvamuse kujundamisel.

Hiljutise Kinoteatri juhtumi taustal on eriti irooniline, et eetrisse on lubatud inimeste isiklik nimeline solvamine ja mõnitamine. Kui tegevpoliitikutel olevat see nn palga sees. Siis inimesed, kes pole enam ammu-ammu poliitikas? No näiteks- mida halba on eesti rahvale teinud Signe Kivi. (Esimene nimi, mis saatest meelde tuli.) Mõnitati nii mehi kui naisi ja erinevatest erakondadest.
Aga eelkõige avaliku vastutuse teema. Kas antud saate autor saab ikka aru, et sotsiaaldemokraate halvustades ja mõnitades kujundab ta avalikku arvamust? Kas eesmärgiks on kahepartei süsteem? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade kujundab fooni, kus vingumine ja mõnitamine on norm? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade on samm selles suunas, et targad inimesed ei taha tulla poliitikasse?

Hiljuti tegime Huubi-maratoni. Vaatasime ära Reeturi, Papsid, Alo, Täiusliku sõbranna. Osa neist originaallood, osa adapteeritud. Aga. Eestis ON häid kirjutajaid. On oskust teha nalja nii, et personaalselt ei solvata.

Ma polnud R2 õhtuse vööndi sihtgrupp ega kuulaja, aga tehtud valikud nii R2"s kui ka Vikerraadios on pannud küll kulmu kergitama.

Elisa Elamused

Uue aasta soov. 

Et tuleks tagasi järgmised funktsioonid.

• Värvilised nupud päevade valikuks
• Pildiga kerimine
• Otsing, mis hõlmaks taas ka telekanaleid
• "Viimati vaadatud" võimalus 

Ette tänades.