laupäev, 4. august 2012

Haabersti ja Nõmme kergliiklustee

Need fotod pole tehtud Helsinkis vaid Tallinnas. Uuel Haaberstit ja Nõmmet ühendaval kergliiklusteel. Sile sirge asfalt, servas jooksurada. Vaid paaris kohas kokkupuude autodega, aga üldiselt CO2 vaba. Vaikne rahu- pääsukesed kaklevad, ritsikad siristavad ja vahel sõidab mõni lennuk üle. Hullutavalt lõhnav nõges, angervaks ja põdrakanep. Kassitapudzungel ja ohakad. Varemed, tühermaa, võsa ja päris mets. Mustikate ja kuuskedega.

Kummastav, kuidas vanusega inimene muutub ettevaatlikumaks ning konservatiivsemaks. Lapsena armastasin ma minna ihuüksinda laia maailma rändama. Kõndisin või suusatasin kuhu jalad viisid- üle põldude ja väljade, läbi metsa ning jõe. Ei minul ega mu vanematel tulnud pähegi midagi peljata ja karta.
Sellelt teelt hargneb nii mõnigi rohtu tallatud rada. Ma tahaks teada, kuhu see viib, aga enam ei julge. Teadagi puugid, narkarid ja vägistajad. Ajad on muutunud. Mina olen muutunud.
 Ehk kunagi ikkagi lähen ja saan teada. Turvaliselt joonitud siledalt teelt ära...
Ma olen varsti pool oma elust elanud Tallinnas ning olen avastamas Tallinna, kui linna, kus saab liikuda ainult jalgsi. Kas pole veider. Tühja sest lukku keeratud kesklinnast...

Muuseas, tee servadest on kõik vaarikad korjamata. Pakkige oma lapsed kaasa, pange jalga sobivad jalatsid ja minge vaarikaid sööma. Täna on seal veel rahulik. Aga arvatavasti avastatakse see pärl üsna varsti ja see saab olema sama rahvarohke kui Rocca al Mare rada-kus näib toimuvat permanentne rahvamatk..

Igal juhul. Mina, maksumaksja olen väga rahul sellise rahapaigutusega. Tubli töö!:)

5 kommentaari :

  1. Mina olen selle tee igaõhtune külastaja ja samamoodi väga rahul ning täielikus sõltuvuses. Natuke jääb minu jaoks lühikeseks, aga keegi ei keela ju 2 korda läbi sõitmast. Tegelikult on vahel küll päris palju rahvast. Oleneb kellaaegadest. Ma olen avastanud, et kõige parem on minna kuskil peale üheksat,siis saab just sõita sellise kiirusega nagu meeldib. Minu keskmine kipub üle 30-ne minema ja tipptunnil on natuke palju manööverdamist, eriti kui on vanematega koos lapsed.Vaarikaid söömas olen küll perekonniti näinud.Eriti imestan kuidas need majad seal paekivise kaljunuki otsas on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina elan ühes neist majadest seal kaljunukil :D Ja vähemalt 2-3 korda päeva jooksul kuulen (no aknad on lahti), kuidas ratturid-rulluisutajad imestusega kaaslaselt küsivad, et issand! kuidas seal küll elada julgetakse, on ju üksnes aja küsimus, kui majad kuristikku vajuvad.
      Aga rada ise on unelm. Ma jätan tavaliselt plätud teeserva, panen rullikad alla ja sõidan Hiiule ja tagasi. Täpselt 9 km. Ja tore asi on ka see, et erinevalt Rocca al Mare rajast pole seal autosid jätta mujale kui kas Hiiu või Tähetorni parklasse ja see tähendab ikka terve raja läbisõitmist, mida suvalised lõngused teha ei viitsi. Ja sestap kohtab rajal peamiselt toredaid tervisesportlasi või muidu kenasid inimesi :)

      Kustuta
  2. Järgmisel korral ma siis lehvitan sulle, kui su majast mööda sõidan. Ole täna valmis umbes poole 11 ajal, sest varem ma ei jõua.:D Just eile vaatasin, et kivid on murenenud ja kilde on kukkunud. Pidasin oma pojaga pika vestluse paekivi teemal.

    VastaKustuta
  3. Pool 11 peaks valgustus olema sisse lülitatud, siis on eriti äge :)

    VastaKustuta
  4. Muide ei ole.Ma olen mitu korda sõitnud, aga ei mingeid tulesid.Vähemalt siiamaani pole veel olnud. Ainult üksikute hiliste jalgratturite omad. Tegelikult on vahva, kui kuskilt kaugelt midagi punast vilgub ja sa jõuad eelmisele sõitjale järele.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!