kindle

Mu kallitel on imetlusväärne ja hämmastav võime igapäevasest vestlusest välja noppida soovid ning unistused ja need siis tähtpäevadeks asjade või elamustena kingitusteks vormistada.
Seekord võib kahtlustada ka väikest vandenõud. Kingitus hilines sobivalt ligi poolteist kuud, et jõuda kohale parasjagu olümpiamängudeks. Naine rahul, mees rahul:)

Miks ma tahtsin e-lugerit.
Esiteks ma reisin päris tihti ning pagasile esitatavad kaalupiirangud ning minu lugemiskiirus ei võimalda reisile raamatuid kaasa võtta. Ja teiseks. Enam ei mahu. Riiulid on täis. Tõsi, seal hulgas on rämpsu ning selliseid "ühe-korra-lugemise " raamatuid, mida ei oska kahjuks kuhugi pakkuda, Ja minu-aegseid lasteraamatuid. Kuigi ma tean, et mu hüpoteetiline tuleviku lapselaps neid iialgi ei loe, tahaks ikkagi, et mu riiulis oleks näiteks Edgar Valteri illustratsioonidega  Ellen Niidu raamat "Karud saavad aru". Neid ei raatsi ära anda.
Miks ma raamatukogus ei käi? Vastus puudub. Kunagi, ausalt, lähen.
Lühidalt. Ma tahan lugeda, mulle meeldib lugeda ja nüüd on mul e-luger.

Käsitlemine on lihtne, loogiline ning intuitiivne. Tõsi, ma olen inimene, kes loeb alati läbi ka juhendi.

Jah, vastab tõele, et lugemine pole nagu arvutist. Sama nagu paberilt või isegi pisut parem- tekst on kontrastsem ja seda on võimalik suurendada vastavalt vajadusele.  Lisaks saad taustaks kuulata samast aparaadist muusikat. Otsida Wikipediast lisainfot, tõlkida võõrad sõnad, süstematiseerida igal viisil sisu ja märksõnu. Ning nagu iga kaasaegse seadme puhul jagada loetut, mõtteid ja tsitaate sõpradega sotsiaalvõrgustikes...:) kuidas muidu...

Enne, kui sa nüüd lähed poodi oma lühinägelikule vanaemale lugerit ostma, mõned minupoolsed soovitused.
Esiteks on seade natuke liiga kerge ja väike. Tasub vaadata selline, mille ekraan on vähemalt tavaraamatu suurune. Lugeda on küll oluliselt mugavam, kui nt taskuformaadis raamatut- mis kipub põlvedelt ära vajuma, järg käest libisema ja lehed ei seisa lahti; aga võiks olla toekam. Raamatu formaat pole sadade aastate jooksul mitte asjata selliseks kujunenud, nagu ta on.
Samas on kergusest ja väiksusest abi ilmselt reisides. Mahub kenast käekotti ja air balticule pagasi eest juurde maksma ei pea.

Vaadata võiks masina, millel on automaatne lehekülje keeramise funktsioon. Kujutle, et pead iga 7-10 sekundi järel lauale näpuga toksama. Jube jube tüütu. Siiski peab aususe huvides ütlema, et prooviks alla laetud Marje Aksli "Minu Moldova" osutus nii köitvaks, et mingil hetkel toksimist enam tähelegi ei pannud. Ilmselt harjub sellega ära.

Minu masin ei toeta Eestis levinud e-raamatute formaati epub. Aga see on lihtsalt lahendatav- google andis esimese vastena tasuta programmi, mis formaadi sobivaks muudab.

Ning kõige olulisem- sisu.
Riigipoolne e-raamatukogu on huumor kuubis. Või tegelikult, see pole naljakas. See on traagiline. Nimelt lubatakse sul lahkesti alla laadida pdf fail arvutisse. Arvutisse??!!! See on ilmselt okei referaadi tegemiseks. Aga ilukirjanduse lugemine arvutiekraanilt? Kindlasti ei esinda ma kogu Eesti lugejaskonda, aga minu lugemisharjumustest see küll ei lähtu. Aga tore ju, et keegi sai kusagil kirja panna linnukese "tehtud".
Kui riigil pole digitaliseerimiseks raha, siis palun küsige. Jaksasin osta e-lugeri, jaksan ka maksta paarikümneeurost liikmetasu aastas.
On veel saite, kust võimalik nö laenutada ehk tegelikkuses alla laadida raha eest- küll sümboolse raha eest, kuid siis sisuliselt ikkagi osta. Siin tahaks anda soovituse neile saitidele. Alla-eurone ülekanne on kasulik ilmselt ainult pangale. Muutke süsteem samuti nt klubipõhiseks. Teen ettemakse ja selle piires saan alla laadida, tegemata iga kord pisi-ülekannet.

Osta e-raamatuid saab. Mitmest kohast ja (hinna)konkurents toimib. Kuigi valik on nutune ja uusi menukeid suure tõenäosusega pole. Kas siinkohal on vaja küsida, miks järjest rohkem loetakse inglisekeelset kirjandust? Vastus on valikus.
Hinnavõrdlust ma väga põhjalikult ei teinud, aga vahe paberraamatuga tundub olevat u 10 kuni isegi 25%. Soodsaimad kohad ostuks tunduvad olema www.kriso.ee ja www.raamat24.ee

Siinkohal väike kõrvalepõige muusika-teemale. Ma kuulan allalaetud muusikat neljast aparaadist: arvutist, telefonist, pleierist ning nüüd ka e-lugerist. Müstika on selles, et erinevates aparaatides mängivad erinevad lood ( kui keegi oskab anda mõne vihje, kuidas seda muuta, oleks abiks). Selles kas lugu mängib või ei mängi- puudub igasugune loogika. Kõik palad on pärit kas youtubest või legaalselt, ostetud plaadilt. Kindle mõistatusele sain jälile- lugu peab olema mp3 formaadis. Aga ikkagi on lugusid, mis ei tööta ja üldjuhul on need pärit eesti plaatidelt. Mida ma olen poest kalli raha eest ostnud.
Hüva, mina olen põlvkond, kes ehk kord aastas selle kallihinnalise ja kaitstud plaadi plaadimängijasse paneb. Aga noorematel pole sellist asja, nagu plaadimängija enam olemaski. Ja kui tegemist pole nõudliku klassikaga vaid lihtsa popiga, siis ei viitsi ma seda passiivselt kodus passides kuulata- ma tahan seda kuulata poes, bussis ja trennis.
Täiesti mõistes autori soovi saada söönuks ja rikkaks, on mul ikkagi küsimus- kas autoritel pole siis isegi väiksemat soovi et nende loomingut kuulataks-loetaks-vaadataks? Mitu korda ma maksma pean? Plaati ostes. Ümber konvertides, Siis, kui tahan teda mõnes teises seadmes kuulata.  Kas kõike tehakse siis ainult raha pärast???
Tundub, et see olukord- ülekaitsmine ja raha jaotusskeem, käib närvidele ka autoritele endile. Kõik eelnev kehtib ka raamatute kohta. see, kui paberilt arvutisse skannin, ei tee seda e-raamatuks. Elu on muutunud, käitumine on muutunud, infokandjad on muutunud, elutempo on muutunud, Ning on arusaamatu ja kummaline et teenusepakkujad jonnakalt vana rida ajavad, selle asemel et kasvavast turust ja tulust osa saada.

Kui minu riigi põhiseaduslikuks eesmärgiks on eesti kultuuri kaitse ja jätkusuutlikus. Äkki on siin nüüd see koht, kus riik saaks midagi ära teha.  Minugipoolest autoritele, kes on tõestanud, et neil on läbitud müügi- ja turunduskursus; olemas it teadmised et kaitsta ja levitada oma loomingut netis; ja spetside poolt antud hinnang, et tegijas on sisu ja potentsiaali- maksta neile riikliku palka vms. Et autor ei peaks põdema iga kopika pärast, elaks mõnusalt ära. Ja mis riigi seisukohast oluline- eesti loomingut on võimalik kätte saada ja tarbida.

Positiivne näide on ka. Petroneprint. Korralik koduleht. Hea top of mind. Loomingu stiilinäited ja tutvustus ning link legaalsesse müügikohta. Töötab.

Kas e-luger sööb tulevikus paberraamatu välja?
Mina ise olen praegu oma uuest mänguasjast küll vaimustunud, nii et võin kinnitada, et see jääb päris kindlasti paberraamatute kõrval mu igapäevasesse kasutusse.Ilmselt muutub mu lugemisvara rohkem ingliskeelsemaks ning kergemaks, kuni pole paremat valida. Samas loen ma kindlasti rohkem, kuna lugeda saab igal pool ning mugavamalt.
Minu poolt eelnevalt loetletud seadme puudused on tegelikkuses konkreetse mudeli teema, reaalselt kergesti lahendatavad. Üldiselt ma usun, et ka minu nö ideaalluger on kas turul juba olemas või kohe tulekul.
Ahjaa, kindle pilt on must-valge. Aga alles olid must-valged ka telefonid ning arvutid. Ka see on arvatavasti lähiaastate küsimus,.

Kas paberraamatud kaovad, on tegelikult valesti esitatud küsimus.
Küsimus on minu meelest pigem protsessis-lugemises, mitte väljundis. Pole vahet kas tekst on paberil või ekraanil, Lugemine nõuab keskendumist, kujutlusvõimet, tähelepanu ja aega, Ning raamat ehk lugemine kui tegevus traditsioonilises mõistes, konkureerib hoopis teise seadmega.  Masinaga, milles on ühendatud lugeri ergonoomika ning tahvelarvuti interaktiivsus. Materjaliga, mille omandamiseks ei pea pingutama, vaid mis tuleb sinuni audio-visuaalselt, saja graafiku, pildi, 3D ja skeemina. Materjal, mida sa saad süvenemata tarbida.
Ning see, kas interaktiivne tekst on parem või halvem kui staatiline. Ning kas  see muudab meie kultuuri ja pealekasvava põlvkonna rikkamaks või vaesemaks, on juba hoopis teine teema.

PS. kui vajad ingliskeelsete raamatute lugemiseks inglise-eesti sõnaraamatut, siis õpetuse, kuidas seda saab alla laadida leiad siit.