teisipäev, 3. juuli 2012

Rootsi aeg ja saksa meel

Loen praegu Mart Laari "101 Eesti ajaloo sündmust" ja saan aru KUI suur lünk mu ajalooteadmistes valitseb.

Näiteks selline küsimus. 17. sajandi paiku vallutasid Eestimaa rootslased, poolakad, venelased jne. Aga miks selleaegsed Liivi-ja Eestimaa kirikudokumendid on saksa keeles? Kas poolakad ja rootslased rääkisid tollal saksa keelt? Või oligi luteri/katoliku kiriku nö ametlikuks keeleks saksa keel sõltumata riigi haldusjaotusest. Või polnud tollal keel kultuuri ja võimu atribuudiks ning vallutajatel oli ükspuha, mis keeles vallutatud maal räägiti.

Järgmine küsimus- ma saan aru, et tollal olime me sakslaste võimu all. Ehk siis toimus topeltokupeerimine? Võrdlus pole ilmselt kõige kohasem, aga enam-vähem nii, nagu x riik otsustaks täna vallutada näiteks Palestiina?
Kas need sakslased olid needsamad, kes tulid siia koos ristiusustamisega. Ehk siis nad olid elanud Eestimaal pea 5 sajandit. Ma saan aru, et nood sakslased määratlesid endid eestimaalastena ja Saksamaa poole abi saamiseks ei pöördunud ning ka Saksamaa ei käsitlenud Baltikumi oma nö omandina, et võõraid välja tõrjuda. Seetõttu on tegelikult huvitav, et mõnisada aastat hiljem pöördus enamik baltisakslasi tagasi nö oma ajaloolisele kodumaale ning samuti eestlaste rahvusliku ärkamise aegu määratleti endid väga selgelt meie ja nemad. Ehk siis kõigi nende sadade aastate jooksul jäädi oma identiteedis ikkagi sakslaseks, sissetungijaks, võõraks? On see võimalik? Kui mitu sajandit siis kulub, et võiks öelda, ma räägin küll teist keelt, aga see siin on minu kodumaa, siin on mu juured.


Ning sama ka eestlaste poolt vaadatuna. Kui nt venelased tollal tulid, kas neid käsitati kui nö vabastajaid või pigem oli nemad võõrad meieomade- sakslaste ja eestlaste vastu. Ehk siis, kas tolleaegne eestlane võttis sakslasi omadena või tänu nende ja oma positsioonile lõpuni võõraste sissetungijatena?

Ma olen väga tänulik, kui mõni mu blogi lugejatest oskab soovitada vastuste leidmiseks kirjandust või jagada linke.

Lisatud hiljem: siin üks vastus minu küsimustele


5 kommentaari :

  1. "ja Saksamaa poole abi saamiseks ei pöördunud ning ka Saksamaa ei käsitlenud Baltikumi oma nö omandina."
    Formaalselt kuulus Vana-Liivimaa Saksa-Rooma Riigi koosseisu. Liivi sõja alguses pöörduti keskvõimu poole abi saamiseks. Mingil määral palgasõdureid appi saadeti, kuid tõsisemat sekkumist ei olnud.

    VastaKustuta
  2. "Kui nt venelased tollal tulid, kas neid käsitati kui nö vabastajaid."
    Vahetult Liivi sõja algul teatav osa eestlasi käsitles venelasi "vabastajatena". Kuid venelaste metsikuste tõttu läks see suhtumine väga kiiresti üle.

    VastaKustuta
  3. "Aga miks selleaegsed Liivi-ja Eestimaa kirikudokumendid on saksa keeles?"
    Kas Rootsi võimu ajal koosnesid ülemkihid Eesti- ja Liivimaal valdavalt sakslastest. Saksa keel oli ikka põhiline ametlik keel. Rootsi keel tunduvalt vähem.

    VastaKustuta
  4. "Ehk siis kõigi nende sadade aastate jooksul jäädi oma identiteedis ikkagi sakslaseks."
    Sakslased olid ju vallutajad, kolonistid. Ega nemad ei hakanud põlisrahvastega (eestlastega, lätlastega) integreeruma.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!