Kui ma olin sisestanud arvutisse tuhandenda raamatu, siis väsisin ära. Nimekirja koostamine sai ette võetud, et oleks lihtsam pakkuda raamatuid... ma ei teagi kellele.
Mitte niiväga depressiivse väikelinna, kus asutused on lahti vaid tööpäevadel kella viieni, taaskasutuskeskuse uksel oli suur silt- raamatuid ja riideid mitte tuua. Aga ei tõuse käsi kohe prügilasse viima. Äkki keegi vajab? Või ei? Teatmeteosed, õpikud, populaarteadus....eesti ja vene ja saksa keeles. Ma ei hakka seda kraami ju ometi teise Eesti otsa, Tallinnasse tassima.
Inimene, kelle kodu on vaja tühjaks teha, polnud suurem asjadekoguja. Aga mitmekümmne aasta jooksul ikka koguneb. Ja see jõuetus- kust pihta hakata? tekitab depressiivseid mõtteid...
Huvitav, kas ei saaks nii, et nagu apteegid ning kodutehnikamüüjad võtavad tagasi vanu tooteid, oleks ka riide- ja raamatu- ja nõude- ja mööblipoodidel selline kohustus? Mina viin poodi ja nemad saadavad kirjastajale ning tootjale?
Ning kui poe pind on üle ujutatud vanadest, siis uute ja lõhnavate jaoks jääb järjest vähem ruumi. Ja tootjad ja kirjastajad mõtlevad viis korda, enne kui toovad turule uue mudeli või annavad välja uustrüki või- oi pattu, lausa uue raamatu. Ja vanade toodete hinnavahe võrreldes uutega (sest vanadest on vaja lahti ju saada) on niivõrd märkimisväärne, et ka inimesed mõtlevad sügavalt, enne kui uue soetavad.
Ma olen sellest kõigest tegelikult varem kirjutanud. Mulle tundub, et ma upun asjadesse. Ja kui keegi Eesti Vabariigis julgeb öelda, et tal pole võimalusi raamatute, rõivaste, nõude ja mööbli muretsemiseks-siis mingu nurka häbenema. Igal pool on HUNNIKUD ASJU.
Väga nõus selle postitusega.
VastaKustutaSama uppumine siingi, kuigi justkui midagi ei ole, ainult et ma olen jõudnud raamatute nimekirjaga 1800 numbrini ja siis katki jätnud ja mõtlema hakanud, et mis sellest nimekirjast kasu on.
Tegelikult nõuab ka Tallinnas asjadest ning raamatutest lahtisaamine väga suurt aja- ja asjaajamiskulu ja kui näiteks sellele lisaks ka autot pole, siis on ikka päris hädine olukord.
Tahan üldse Su blogi kiita, sest siin on alati põnevat ja probleemikat lugemist.
Hoia pilk peal raamatukogudel - viimasel paaril aastal koguvad päris paljud neist raamatuid tasuta raamatute laatade jaoks (ka väikeste asulate kogud). Ainult kohale tarimise vaev.
VastaKustutaJah, raamatukogudega võib vast proovida küll. Meil ka siin kohalikus raamatukogus on ukse taga koridoris riiul "Võta siit tasuta". Kujutan ette, et sinna vast võib korralikke (no mitte väga räbalaid) teoseid reakodanik ise tuua. Eks muidugi peab neilt igaks juhuks enne küsima.
VastaKustutaMul kolleeg viis kunagi hulga raamatuid oma lapse kooli raamatukogule. Haiglates on alati liiga vähe raamatuid. Sõdurpoisid vist ei ütle ka ära (aga kui on pigem teatmeteosed, siis vist pole päris sihtgrupp).
VastaKustutaVanglad? Vanadekodud? Sanatooriumid? Noortekeskused? Loomemajad? Turismitalud?
VastaKustutaTänud heade ideede ja soovide eest!:)
VastaKustutaHiljuti laps pakkus lastekodule mänguasju ja sai äraütleva vastuse.. Riigi rahal elavatel ei lähe sugugi nii halvasti kui võiks arvata.
Pakkumisfaas alles ees ja miski minus ütleb, et küllap ka sellest saab postituse...
Mulle tundub, et raamatukogude võimalusi kiputakse meie ühiskonnnas ka veidi üle hindama. Paljud raamatukogud muidu ehk võtaksidki hea meelega, eriti noodsamad pisemad, aga neil pole enamasti samuti ruumi nende hoiustamiseks.
VastaKustutaIse väikeses kogus töötades tean seda hästi - inimesed käivad sageli oma nö ülejäänud raamatuid pakkumas, aga ma ei saa neid kahjuks vastu võtta, kuna asutuse seinad pole kummist... Õnne proovida tasub siiski, vast mõni kogu siiski võtab.
Mnjah, ega ma oma kommentaari kah lambist siia ei kirjutanud. Järvamaa Keskraamatukogu võtab raamatuid vastu küll. Nii fuajees asuvasse "kingi omale raamat" riiulisse (kuhu võib raamatud suisa ise ritta laduda) kui igakevadise raamatulaada jaoks. Raamatulaatu on teinud (ja küllap teevad edaspidigi) suurem osa maakondade keskkogudest.
VastaKustutaPaides soovitan lasteraamatuid lasteosakonda pakkuda enne, kui neid alla riiulise sättima hakkate (kapsaks kulunud raamatuid on hea asendada ja kohustuslikku kirjandust, eriti seda uuemat, on tarvis eksemplaarsuse suurendamiseks).
Peale kõige muu - küsija suu pihta ei lööda ja raamatukogud on erinevad.
Vaata siia: www.raamaturinglus.ee . Tundes vedavat inimest usun, et raamatud lähevad headesse kätesse.
VastaKustutaMeie raamatukogus küll midagi vastu ei võeta, mingi direktiiv pidi selleks lausa olema. Enne tohtis inimestelt raamatuid vastu võtta, aga enam mitte. Neid direktiive pidada juba rohkem olema kui nõukogude ajal. Aga ju siis väiksemates kohtades ei loeta direktiive nii hoolega.
VastaKustutaMõnes haiglas on ka väga vilets lugemisvara, aga neile peaks viima koos riiuliga.
Ja enamik vanu raamatuid on ka poolkahtlase sisuga ja muidu vananenud ideoloogia kandjad.