Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 19. aprill 2021

#postapokalüptiline Uus normaalsus

Hotell Park. Tõsiselt äge

Ma tahtsin Park hotelli juba ammu tulla. Ennevanasti, kui see kool oli, töötas siin minu ema. 

Nüüd, kui hinnad on sõbralikud, saigi käidud. Rahvast oli üllatavalt rohkelt ja eriti jäi silma palju väikeste lastega peresid.

Negatiivne kõigepealt. Vannituba ma ei viitsi enam isegi kritiseerida. Samad asjad, mis sadades hotellides üle maailma. Nagide asetus, riiulite puudumine, segistid jne. Võimalik, et see oli mõeldud boonusena, aga kuum ja külm vesi vaheldusid üsna suvaliselt, nii et dušši all käimine oli üsna meeleolukas :)

Voodi oli minu jaoks kröömike liiga pehme ja hirmutavalt kõrgel.

Meie toa aknad avanesid sisegaleriisse. St päevavalgus tuli läbi sisegalerii katuseakna. Üks öö oli äge, aga pikemalt ma ei suudaks.

Kui juba Viljandi, siis ka ümber järve.
 Millal nad selle raja nii raskeks tegid?
 Vanasti oli kuidagi... Kergem ?? :)

Aga see selleks. Sain oma uudishimu rahuldatud ja ööbin tulevikus mujal.

Positiivne. Ma ei viitsinud guugelda, kas see ehitis on saanud mõne arhitektuuripreemia. Aga oleks sajaga väärt. Vaimustav !!! Vau ! Ja oma ema klassi ma ei leidnud üles :)

Uus normaalsus on söömine. Hommikusöök. Igale toale on broneeritud oma aeg. Võtad sööklast sulle sobiva toidu. On nii tavalised, kui ka ühekordsed nõud. Ja sööd toas. 

Kõlab kirjapandult okeilt. Aga kujuta nüüd tegelikult. Paned maski ette. Lähed sööklasse. Valid head paremat. Ja siis tuled, kandik, värisevatel kätel (mina), täis auravat toitu. Tellid lifti. Ilmselgelt tahab just sellel hetkel koos sinuga sõita pere pisikeste lastega. Jõuad edukalt, maha loksutamata, tuppa. Aa, kohvi tahaks juurde. Paned maski ette. Jne.

Üks kord elus, mõnus seiklus ja naljakas. Aga kui jääbki nii?

See Kast Puust Linnas.
Jaak enam ei laula.
Linnud laulavad.


Õhtusöök on veel suurem väljakutse. Lõuna haarasime statoilist, aga kuna õhtu on nii soe ja mõnus, tahaks väljas, mitte hotellitoas või autos süüa. Hotellitoa variant on tehtav. Hotelli restoranist saab tuppa tellida, poest saab valmistoitu, isegi boldi- voldi kullereid nägin. 

Kuigi me mõlemad oleme seal linnas aastaid elanud, ei suutnud välja mõelda ühtegi piknikukohta... Kõik potentsiaalsed paigad olid kinni, kinni, kinni...

Ostsime siis pizza kaasa ja toitusime pargipingil. Pizza ostsime Pizzeria Pantalonest, mu mehe kurvastuseks üsna vegan valik. Aga väga maitsev.

Koroonaaja restoran.
Vähemalt vaade on imeline

Mu esialgne eufooria: jee, ma olen vaktsineeritud, koroonanäitajad on järjest optimistlikumad, ma võtan sel aastal kindlasti puhkuse välja ning ei, ma ei veeda seda ( ainult) sügaval Eesti metsades, hakkab järjest lahtuma. Kas see ongi see uus normaalsus, mille nimel tasus kannatada? Kas sellist uut maailma me tahtsimegi??

Ma olen konservatiivne inimene ja päriselt ka ei ole isegi seniste lennunduspiirangutega harjunud ning pigem naiivselt lootnud, et ühel päeval on taas nagu vanasti... Aga tundub, et lisaks vedelikekeelule ja turvakontrollis lahtiriietumisele ja röntgeniga läbivalgustamisele. Lisanduvad hoopis uued. Sajaeurosed testid, maskid, uute tüvede kartuse karantiinid..

Karbilõunad loodetavasti ei jää. Ja maskid? Meil, Eestis, õnneks tänaval ja õues ei pea maski kandma. Aga tuttav tuli just Hispaaniast koduõppest- kontorist, ning nt seal peab mask olema ka tänaval.

Ma tean, et kõlan kui vingupill ja keskkonna seisukohalt on hea, kui inimesed vähem reisivad ning reisimine pole ka mingi põhiõigus, et peaks mugav olema. Aga ?! 

Palun vana elu tagasi.


Pps. Ja tänan veelkord kõiki Bloggeri tiimi arendajaid, kes on piltide lisamise nii.....innovatiivseks ja noortepäraseks muutnud. Ma ei sobi enam sellesse maailma :(

60 kommentaari :

  1. See uuendamise-taud käis hiljuti ka wordpressist läbi, nii et sealgi on on tehtud blogija elu keeruliseks. Ka piltide lisamisel on tööd rohkem ja võimalusi (ma ei leia enam üles mitme pildi mustrisse seadmise vüimalust!) vähem. Nii et ka keskkonna vahetamine ei parandaks midagi. Ainus võimalus on hakata programmeerijaks ja luua endale ise sobiv keskkond...

    Aga see koroona-reaalsus, see on suht masendav. Ehituspoodi ei saa. Tööriietepoodi ka ei saa. Mul on sihtostarbeline toetusraha vaja kulutada, osa sellest turvariietele. Ma ei hakka ostma kalleid riideid nii, et ma ei saa neid selga proovida! Õnneks on aega juuli lõpuni teha ostud, siis on aruandluse aeg, ma kardan, et töötukassa ei lepi ka põhjendusega, et ma ei saanud poodi - e-poed ju toimivad. Ehk läheb suveks kaubandus lahti...

    Välja sööma ei oska väga igatseda, varemgi juhtus väljas söömist ehk korra aastas. Küll aga tahaks rohkem ringi liikuda - piisaks Lätist-Leedustki, aga praegu pole ju mõtet üle piiri trügida, kultuuriväärtused (muuseumid) ja kaubandus sealgi piiratud.

    Millal see jama lõpeb, pole aimugi. Muudkui loen uudiseid, et india tüvi teeb murelikuks ja brasiilia oma ja lõppu ei näe. Millised lahendused leitakse, eks näis. Praeguseks on vaktsiinid välja töötatud, võiks loota, et nende timmimine uute tüvede ohjeldamiseks ei tohiks enam päris aastat võtta, ehk saab kiiremini hakkama, enne kui LAV, Brasiilia ja India ja kes teab kõik mis uued variandid siin möllama hakkavad. Ja sel juhul on vähemalt korra aastas regulaarselt uute tüvede vastu vaktsineerimine meie uus reaalsus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah. Või siis hakkab toimima plaan B. Kõikidel on piirangutest kõriauguni, kuna vaktsineerimine leevendust ei too, siis ei viitsita ka vaktsineerida ja mingil hetkel ongi ilmselt seis, et nn elame koroonaga. Sureb kes sureb.
      Olen täna sellises pessimistlikus meeleolus :)

      Kustuta
    2. wordpressil on praegu siiski üks hästivarjatud tagauks jäänud, aga ma ei julge sellest enam kirjutada, sest iga kord, kui ma olen millegi sellise kohta infot jaganud, on see võimalus ära kadunud.

      Kustuta
    3. Mul on nii seadetest säetud, et olen kogu aeg adminni lehel. Aga see ei anna mulle ikkagi võimalust mitut fotot üheks mustriks panna. Seda võimalust ei leia enam kusagilt...

      Kustuta
    4. Jah, meil siinpool ongi juba see probleem, et vaktsineerimine kaotab populaarsust. Pole ka ime mu meelest, sest infot vaktsiinide tõhususe kohta muudetakse igapäevaselt. Ma ei viitsui praegu googeldada, oli vist Johnson&Johnson, kes mingi nädalake tagasi tuli väljas uudisega, et oi avastasime, et kahele doosile lisaks on kolmandat veel vaja, ja mõju kestab ca 6 kuud, ja siis kah pole kindel, et süstitu nakkust ei saa. Või noh, midagi sarnast, aga kolmandast doosist rääkisid kindlasti.

      Kui ma täitsa ausalt ütlen, siis paar nädalat olin ise juba kindlalt otsustanud, et vaktsineerin, kui järjekord minuni jõuab. Aga tänaseks olen jälle kõhkleval seisukohal. Vaktsiinitootjate, viimse kui ühe, PR sakib täiega mu meelest.

      Kustuta
    5. See oli Pfizer ja sobivalt pärast seda, kui EL teatas,et AstraZeneca ja Johnsoniga ei jätka... õli tulle "ravimifirmade vandenõu" teooriale :(
      Lisaks halvale PRle lisaks veel poliitiline nüanss. No nt AZ juhtum. GB on sellega vaktsineeritud, aga Taani keeldub. Sputnikust ei räägigi.
      Mõeldes nt sinu elustiilile - metsas, inimestest eemal, ja Eestis on selliseid inimesi palju, siis ilma präänikuta läheb vaktsineerimine kindlasti raskeks.

      Kustuta
    6. Samal ajal kisab Ossinovski, kes mulle muidu meeldib, et "miks me vanureid ei vaktsineeri! kõik 80a kohe süstla otsa! valitusus loll!"

      Kui ma viitsiks end vaktsiini-uudistega kursis hoida, siis mul oleks ammu pea nii sassis, et üldse ei oskaks otsustada. Infot tuleb lakkamatu joana ja iga uus päev on teismoodi kui eelmine. Õnneks olen ma laisk lohe, uudiseid eriti ei loe lasin endale pikalt mõtlemata süsti ära teha. Kuid mõistan hästi neid, kes praeguses seisus kõhklema löövad.

      Kaur

      Kustuta
    7. A. on jälginud ülemaailmset AZ tarneseebikat ja unistab, et sellest tehtakski kunagi telesari.

      Kustuta
    8. Jah, mul on samamoodi, et (enam) ei viitsi end kursis hoida ei vaktsiini- ega ka muidu koroonauudistega.

      Ja präänikust rääkides, ma küll ei oska pakkuda, mis see präänik peaks olema. Siinpool on hakanud väga rahulolematuid hääli kostma vaktsineeritute poolt, et OK, oleme siin piirkonnas/linnas/kogukonnas etc enamik süstitud, aga CDC käitumisjuhised pole muutunud – ikka mask, ikka distantseerumine jne jne. Tundub, et “rahvale” lisaks hakkab ka ülejäänud rahvas vaikselt tüdinema ja käega lööma, et tulgu või surm, aga piirangutest on kah kõrini.

      Kustuta
    9. Mõeldes tagasi sarjale "Pank", siis kindlasti annab vaktaiinitööstusest midagi samasugust teha. Veits vaktsiinijuttu lesbiseksi ja muu draama vahele.

      Kustuta
  2. Tänan reaalsusesse tagasi toomise eest :P Ma just siin ükspäev ohkasin, kuidas tahaks hotellihommikusööki. Sellisel kujul, nagu sa kirjeldasid - tänan, aga ei...Ma igatsen ka vist kõige rohkem normaalset väljas söömist. Ei taha plastnõusid ja jahtunud toiduga topsikuid.
    Miks ümber järve rada raske on? Mõtlesime just minna rataste ja lastega, aga kui raske on, siis ma ei teagi...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Raja osas :) lihtsalt mina olen nõrk. Inimesed ju lausa jooksevad seal :) ( tegelikult, järvejooksu ajal on rada nn õgvendatud ja jookseb teedel, mitte maastikul). Seal on väga mägine- otse üles ja alla. Aega peab varuma ja rahulikult liikudes on ok. Ja väga ilus on ka. Hobuseid, järve ja palju lilli ning ojakesi võid lastele juba ette lubada :)

      Kustuta
    2. Plastnõudest: mõni restoran on nõus toidu kliendi nõudesse panema. Me käisime A.ga just eile Pirogovi platsil restoranitoitu söömas ja kuulsime teenindajalt, et mõni tuleb samalt tänavalt oma taldrikuga kaasa ostma. Ma olen ise kruusi kaasas kandnud, et kogu aeg topsikohvi ei peaks ostma, vbla võiks vahel ka kausi vms võtta. Ja korralik piknikukorv tundub üha vajalikuma asjana.

      Kustuta
    3. Mäletate, kui poes sai oma purgiga lahtist hapukoort osta? Mõnes mõttes hakkavad need ajad tagasi tulema. Oma nõud, oma taaskasutatav taara. Ainult et kes see viitsib raskeid klaaspurke ja savikausse kaasas tassida, mugavaks oleme muutunud.

      Kustuta
  3. Kuidas te inimesed igapäevaselt süüa saate???

    Mina töötan umbes pooleks kontoris-kodus. Kontoris on söökla. Võtan oma taldriku, sõidan liftiga sööklasse, seal pannakse see täis, sõidan liftiga üles. Toimib suurepäraselt. Inimesed on aastaga harjunud, paljukesi lifti ei ronita.

    Kas ma tahaks nii ka puhkusel käia? Hmm... ma ei tea.

    Kuu aega tagasi Rootsis söödi igatahes restoranis laua taga nagu ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õde tuli just rootsi lennujaama kaudu. Polevat olnud mitte ühegi maski ( müüjad, turva jne). Teine maailm, nagu sa ka ise märkisid :)

      Mina karbist süüa ei taha , kui ma pean seda tegema, siis võtan juba oma karbi oma kodust kaasa.

      Kustuta
    2. Meid ei lubata juba 1a ja 1k kontorisse. Kuulsin, et söökla pani uksed kinni talvel. Kodus kokkan ja siiber on, vahel sõidan külakohvikusse ja toon oma purgiga suppi. Neil on tööpäevadel supipakkumised. Õudselt tahaks vahel kuskile välja sööma, vahelduse mõttes.
      Koolis kui on grupitööd, siis meid lubatakse nimesildiga sööklasse (kokad on ka praktikal :D) ja ainult ettenähtud kellaajal ja oma grupiga. Õnnistus kord kuus süüa kellegi teise valmistatud roogi ja veel valida, kas seda või toda :P

      Kustuta
    3. Koju kaasa saab toitu osta igalt poolt ometi?

      Tänase ilmaga ka pargipingile.

      Kustuta
    4. Maal ei saa ju! Meil on külapood ja mõned tunnid lahti olev kohvik (saiakesed ja supp).
      Tallinnas on muidugi teine elu, aga kes seal elada tahaks! mina mitte :)

      Kustuta
    5. Ja selleks, et kaasa osta kasvõi saiakesi, peab siit välja pääsema. Seda taunitakse kui sa kodukontoris olles veel kuskile välja süüa tooma lähed (piirangute mõiste on riigiti erinev, osad ongi kuude kaupa "lukus" kodus).

      Kustuta
    6. Taunib...

      Mul üks tuttav elab nüüd umbes kuuendat kuud Eestis. Tööandja teada on ta ühes teises riigis - mingi iidne bürokraatia ütleb neil, et kaugtööd tohib teha küll, aga ainult lähedalt :) Kuid kesse teab, mis ilma nurgast praegu keegi töötab? Tahad - oled Kanaaridel, tahad - tuled Kanaaridelt tagasi kodukülla.

      Aga ise väljast söögi toomine - kelle asi see peaks olema?

      Kustuta
    7. hmm, KK külast ei tea, aga mõne tuttava kunagisest külaelukogemusest on mulje, et külas on kõik kõigi asi

      (põhjus, miks ma jälle never ever külas elada ei tahaks, mulle meeldib suurem privaatsus.)

      Kustuta
    8. Väljendasin pisut valesti.
      Oma virtuaaltiim vingub, sest enamik istub 100% kodus kinni ja kokkab perele kodus. Kuigi me oleme eluaeg olnud virtuaaltiimis (ma üksi Eestis), siis on alati see reegel, et kas jooksed alla sööklasse 20min või siis sööd kontori kööginurgas. Kõik on harjunud, et sa oled käeulatuses nö (slack jne). Ülemus mul nt üldse lõunat ei tee ja on nii padulojaalne, et see ajab hulluks vahel. Süümekad on.
      Kuidagi on nii, et kui keegi kontoris on ja päev rahulik, siis on ok logeleda, aga kodus pead töötama nii et ninast veri väljas :D
      Ehk tüüpiline org kultuur lihtsalt. Mitte külaelu, kohalikel savi ja minul neist ka :D Nö "kodurahu" huvides ma passingi max ajast online.

      Mu ülemus ei saa siiani aru, kuidas on nii, et riigis on piirangud ja covid, aga praktilisteks tundideks on lubatud kooli minna ja seal ühikas ööbida. Pika hambaga aktsepteerib, sest usaldab ja seadus näeb ette õppepuhkuse ja koolist on kiri, aga väga pika hambaga.. See on nii tüütu kui kogu aeg peab tõestama, et oled piisavalt hõivatud ja ei kuritarvita tööandja usaldust.

      Kustuta
    9. Pagan. Mul oli esimese hooga tunne, et see ei saa küll seaduslik töökorraldus olla, aga läksin vaatasin töölepingu seadusest ja ongi nii, et tööandja peab võimaldama 6-tunnise töötamise kohta ainult 30 minutit pausi (TLS § 47. Tööaja korraldus ... "(2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal."

      ja seda väikestki õigust piirab

      "(4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud." - mis, ma oletan, tähendab praktikas "kui tööandja arvab, et söögipausi pole vaja".

      Kustuta
    10. Mjah. See kõik on minu arust töökius.

      Mul on ka olnud ülemusi, kes töötavad 24/7 või vähemalt jätavad sellise mulje. Aga nad on samal ajal oma alluvatele lakkamatult rõhutanud "work smarter, not harder" ja muud sellist.

      Aasta koroonat on ühiskonnale õpetanud, et peputundide lugemine on rumal mõte. Oli rumal juba algusest peale. Onju rumal? Onju õpetanud? Ei?

      Kustuta
    11. Ma kordan ennast, aga mul oli kunagi rootslasest ülemus, kes iga vingumise peale " nii palju on tööd.." vastas, aga tööta siis efektiivsemalt. Ma olen igas oma töökohas kolleegid sellega välja koolitanud, ja kui keegi saadab mulle öösiti kl 23, e- kirju, siis ma lähen reaalselt küsin, et mis on probleem, miks sa ei oska oma aega planeerida, vaata prioriteedid üle ja miks sa minu tööaega ei austa.

      Kuna ma ise olen selline eesrindlane, praegu teen ka 2-l kohal tööd, ja peale mu äraminekut on tekkinud minu asemele alati 10 + inimeseline osakond :), siis vähemalt minu nähes ei julge küll keegi hädaldada, et palju tööd, ei saa pause teha jne.

      KK, su töös on see ilmselt keeruline, aga selliste tüüpide vastu aitab mõõdikute fikseerimine. Kui on tehtud, siis ole kuss, sest on tehtud, ja see on minu asi, kas 2 tunni või 2 päevaga.

      Kustuta
    12. Hm. Minu arust on okei, kui keegi töötab kell 23 öösel ja saadab siis ka kirju. Jama on siis, kui ta eeldab, et sa neile vastad.

      On-call ehk valves olek on iseasi. Sel puhul on kell 23 vastamine omavahel kokku lepitud ja eraldi makstud.

      Kuid muidu on ju võimalik, et inimene käis tööajal lastega suusatamas või kirjutas blogidesse kommentaare, ja teeb siis oma sisulise töö ära mingil muul ajal. Miks mitte?

      Kustuta
    13. Minu jaoks - tükitöö peal - oli tõtt-öelda ainus töine sidevõimalus saata e-kirju ajal, mil teised magavad ja saada ise e-kirju oma postkasti, kui ma ise magasin. Kuna reageerimiskiirus ei pidanud olema minutites ega isegi tundides, siis toimis.

      Pandeemia ajal panin tähele, et olen hakanud kirjadele vastuseid saama kohe, nt kl 4 öösel. Tähendab, siis, kui ka projektijuhid kodukontorisse kolisid ja ka nende päevakava sama vabalt triivima läks nagu mul.

      Kustuta
    14. Ma kuidagi suutsin selle teema täiesti teise suunda lükata :), vabandust.
      Tegelikult on ju kõik enamasti ok, mul on paindlikkus tööaja suhtes olemas ja ülemus ei kontrolli kogu aeg minu käike. Usaldab ja on ka koeraomanik (see on väga abiks kui on põdur loom kodus).
      Ma olen osa protsessist ja kui minu osa on tegemata, siis see kargab kohe silma. Logeleda nagu ei saa kuskilt otsast ja töö on tehtud.

      Lihtsalt kuidagi see teema on meil veider, et kontoris kui lõuna venib pikemaks või minnakse koos välja, siis on see täiesti ok (kontoris on teiste ärisuundade inimesed, mitte minu tiim) aga kodukontoris süüakse sisuliselt arvuti kõrval ja see oleks nagu norm. Ja kui on vaja linnas käia, siis on süümekad, sest alla 3h ma avaliselt käidud ei saa. Mul vist ongi see sisemine teema rohkem, kohusetunne.
      Peale tööd ma naljalt meile ei vaata, kuna mul on seda aega lihtsalt muuks vaja. Ise jälgin, et töötunnid täis saaks. Kui tuleb ületunde teha (sageli peab), siis ise arvestan aja tagasi. Julmalt. Keegi pakkuma ju ei tuleks.
      Aga küsimus oli kuidas te süüa saate :) Nii saangi, Wolti-Bolti pole, ise kokkame. Linn on kaugel.

      Kustuta
    15. Jah, mina pidasin ka ikka silmas iseennast st et mina ei pea öösel tööd tegema ja vastama, tehku teised kui tahavad :)
      Kuna ma vahepeal olin paar aastat jälle kontoris, siis sain taas kinnitust sellele, millest, KK, kirjutad. Hullult raisatakse kontoris aega, teisest küljest tõsi, et ka sellist mitteformaalset ja sotsiaalset suhtlust on vaja, ja see ongi ju see, millest täna puudust tunneme.
      Kodukontoris söön ma oma isiklikus köögis. Kas soojendan eilset või teen midagi uut. Mul on lapsest peale sees, et süües kõrvaltegevusi teha ei tohi ( lugemine, telekas, surfamine jne). Ametlik põhjendus on vist see, et siis ei saa aju õigel ajal signaali, et kõht on täis. Mitteametlik st minu oma on, et toitu peab nautima, sellele keskenduma ja valmistajat austama.

      Kustuta
    16. Kõige selle taustaks meenus mulle Peter Mayle'i Provence'i-raamat, mh kirjeldas ta seal üht söömaskäiku, kus samas söögikohas sõid "vaesed kontoriinimesed, kes pidid oma lõuna kõigest tunni ajaga alla kugistama", seda tajuti nähtavasti hirmsa ohverdusena.

      Kustuta
    17. Minu töö-prantslane (enesemääratlus "savoialane", elas Eestis): "meil peetakse kõiki rahvusi, kes söövad lõunat vähem kui kaks tundi, lihtsalt barbariteks". See oli siis pilge sakslaste, mitte eestlaste suunal.

      Kustuta
    18. See sakslaste-täpsustus meenutas mulle Minaudier' esmamuljeid, kui ta Eestisse tuli - et enne lennuki peale minekut lootis ta näha sibulkupleid ja habemega mužikke, sest Ida-Euroopa; lennukis vestles ta sõbraliku eestlasega, kes valgustas teda, et eestlased on hoopis soomeugrilased, suguluses saamide ja mitme Siberi rahvaga ja sibulkupli-ootus asendus põhjapõtrade ootusega; ja lennukist välja astudes tabas teda pettumus, sest "leidsin end Saksamaalt".

      Kustuta
    19. Päris hea see Saksamaa võrdlus :)
      Huvitav, kuidas see sakslasi praegu aitaks, need müüdid. Mul on tunne, et isegi katse nende lõunapausi mõõta kvalifitseeruks kohe seadusevastaseks.
      Meil teevad nad kohustuslikke eksameid nii, et nimed asendatakse süsteemis "anonüümsega", sest andmekaitse. Ja kui vaesel ülemusel on siis keegi tiimist, kes pole eksamit veel sooritanud või kukkus läbi, siis seda infot jagada talle ei tohi. Ma alati mõtlen, et mis sunnimeetmeid ja kuidas nad rakendavad. Oleks hull lugu ju kui keegi veel personaalselt mõõdaks, et kui kaua sakslane lõunal käib :D

      Kustuta
    20. KK - jah. Meil oli mingi teema, kus sakslaste ametiühing nõudis meilt ametlikku garantiid, et me tehase juhtkonnale oma salvestatud videot kätte ei annaks, sest sellest võis teoreetiliselt töötajate suitsupauside pikkuse välja lugeda. (A me hägustame inimesed videos ära niikuinii nii Saksamaal kui igal pool mujal.)

      Kustuta
    21. Ma olen korduvalt teinud nii, et kui tööd on, siis teen näiteks pühapäeval neli tundi ja ajan esmaspäeval neli tundi muid asju, mis ajamist vajavad. Ma oleks ikka üsna üllatunud, kui keegi kirjutaks ja küsiks selle peale, kas ma ei oska oma aega planeerida (sest ülemus näeb küll süsteemist, millal ma mis taskidega tegelen, aga tundub, et kuni tegelen ja kuni need tehtud saavad, on tal ka suuremaid muresid kui minusugusest hommikuinimese kasvatamine).

      Kustuta
  4. Uus aeg tekitab imelik virvendusi...siiralt arvasin, et hotellis tuuakse külastajale hommikusöök kandikul tuppa, lahke teenindaja valab kannust kuuma kohvi. ...jah, ega see olukord Viljandis vast maikuu alguseks parane...mõte oli samuti hotellis ööbida, väljas söömas käia. Hotellituba ja Bolt/Wolt - see on nagu vaese mehe "Hilton".

    Reisimise osas - loomata illusioone, läheb veel 3-4 aastat enne kui jõuab pärale, et see, mis on tulnud - ka jääb, muundub, elab erinevates tüüpides edasi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ühes teises Eesti linnas, hotellis, mis on mitu korda noomida saanud reeglite mittetäitmise pärast, anti viimati ( veebruar? jaanuar?) süüa ikkagi söögisaalis. Aga seal on küll ka oluliselt suurem ruum ning ka rahvast oli toona vähem.

      Ega ma tegelikult midagi ette ei heida. Kohv oleks võinud olla termostes ja pudrud/omletid jm kuuma saab ju kaanega karpi panna. Mis teha. Aeg on selline. ( ja saab loodetavasti läbi...:()

      Kustuta
    2. Nojaa, aga söömine on reisides ikkagi kõrvaltegevus ju. Ma võiks ka peost süüa, päriselt tähtis on uusi kohti näha või midagi ägedat teha ja toredate inimestega koos olla.

      Kustuta
    3. Oleneb reisist. Ja inimesest. Minu jaoks on kohalik toit üks kultuuri osa, eesmärk, miks ma sinna riiki või piirkonda üldse lähen.

      Aga hotellihommikusöök, see on omaette lugu. Puhkusest teebki ju puhkuse, kui ei pea kella peale ärkama, koristama ja süüa tegema. Ning hommikusöök buffee lauas.. Kui seda pole, siis võiks vabalt ju ka telgis olla? Selle eest ma ju hotellis maksangi :)

      Kustuta
    4. Ma selle "puhkusest teeb puhkuse" osas vaidleks vastu :). Puhkuse ajal tuleb ärgata nii vara kui saab, et vabast päevast maksimum võtta :) Just tööpäeval võib põõnata nii, et alustad esimest koosolekut "Kruusimäe stiilis" ja pooleldi magades.

      Aga hotell - jah, nõus, kui juba, siis juba.

      Kustuta
    5. Hotellihommikusöögist tahaks mina tglt sama, mis Cranberry - et toodaks tuppa, nii et ma saaks öösärgi väel kohvi juua, enne kui peaks inimestega silmitsi seisma.

      See, et rootsi lauast tuleb oma toit üles tuua, on peaaegu kompromissvariant - tõmban hommikumantli peale, toon oma toidu ära ja jätkan öösärgielu. Tundub mõnusam kui mingite võõraste inimestega ühes saalis olla, ise veel õieti üles ärkamata. Seepärast kipun ma tglt eelistama korteri tüüpi majutusi, kus on mingi kohvi- ja söögitegemise võimalus toas olemas.

      Kustuta
    6. igatahes olen ma koroonaeelsel ajal igatsenud võimaluse järele toit oma tuppa tuua ja mõnes kohas on sellest ära öeldud, ma ei tea miks, kardavad, et ma jätan nõud tuppa vedelema ja siis läheb neil arvestus sassi vms.

      Kustuta
    7. Minu jaoks jälle on puhkus keskkonnavahetus. Külaliskorter on ses mõttes ideaalne. Ärkad millal tahad, teed ise kohvi ja kulged omas rütmis. Hotellid ei tõmba puhkuse kontekstis üldse, pigem tööreisidel.

      Kustuta
    8. Minu jaoks ka on külaliskorter ideaalne, aga suuresti selle pärast, et saab erinevaid lähedalasuvaid kohvikuid ja restorane proovida. Mõtlesin just lugedes, kuidas Kaur on ikka üks rõve mees, vuhh. Mul oma isiklik ärkab ka alati minust varem ja siis peame puhkusel kompromisse tegema, sest alati on vaja paar korda ikka päikesetõusu ajal välja ronida.

      Kustuta
    9. Mnjah. Ma olen selleks ilmselt liiga mulk ;) vahel mõtlen, et teeks sel aastal sellise puhkuse. Rendid korteri või suvila. Kella ei vaata, magad, vedeled, loed. Ja siis küsin endalt, et miks selleks nii kaugele sõita. Seda kõike saab ju ka Eestis ja tasuta. Kui juba minna kalli raha eest, siis peaks võtma maksimumi...

      Kustuta
    10. Ma arvan, et põhiaspekt, kui ma seda ise teeks, oleks enda tööst väljalülitamine. Et kohaletulemist nõudvaid töid ei saakski teha ja isegi üle neti tehtavate tööde tegemine oleks liiga tülikas, et ära tasuks (sest väike nõme läpakaekraan ja -klaviatuur, tööta nagu läbi lukuaugu).

      Kustuta
    11. praktikas ma muidugi sõidan tavaliselt nagunii kuhugi ainult mingi kursuse või ürituse pärast.

      Kustuta
  5. Hmm, ma olen see kuu kahes hotellis ööbinud ja kummaski polnud vaja sööki tuppa tuua...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Usun, et see ongi erinev. Igaüks tõlgendab piirangut erinevalt :)

      Kustuta
    2. Ilmselt sõltub ka sellest, kui palju rahvast parasjagu hotellis ööbib. Ühes oli lisaks minule veel vist kõigest kaks külastajat. Teises oli rohkem ja seal pidi ütlema aja, millal hommikust tahtsin süüa. Siis oli jälle lisaks minule veel üks paarike söögialal. Aga nad ka pakkusid võimalust toit tuppa viia.

      Kustuta
  6. Ma käisin seal Park hotellis mullu suvel õnneks just sellel ajahetkel, kui eelmine koroona oli möödas ja uut polnud veel tulnud, oli nagu täitsa päris hotellis ööbimine. Aga ma ei ole vist ühegi hotelli kohta nii kriitilist arvustust Tripadvisorisse kirjutanud. Mumeelest kohutavalt wannabe värk. See tuba, kus ma ööbisin, oli raudselt olnud vanasti lihtsalt harjakapp ja siis Folgi ajal toaks tehtud ja nii jäänudki. Laua taga tooli ei olnud, oli Oot-oot disainjäri, mille peal istudes sai lühem inimene lauale toetada lõua ja pikem rinnad. Voodi juures olev lamp oli mitteliigutatavalt kinnitatud voodi küljepeale seinale, täpselt meeter peatsist ja meeter jalutsist. Sobis näiteks pimedas naba imetlemiseks, või... no ma ei hakka siin allapoole vööd nalju tegema. Tundus, et suur hulk toredat disaini oli kokku kuhjatud, aga kasutada polnud seda keegi proovinud.

    VastaKustuta
  7. Mina olen selles kategoorias, kes vaktsiinini pääseb jumal teab millal :( Liiga noor ja terve (selle viimase osas on küll väikseid kahtlusi tekkima hakanud ja eks "nooruse" tõttu siis kunagi suvel hakkan 16-aastastega võidu digiloos aega broneerima. Erinevalt neist, olen juba digiloo ebaloogiliste menüüdega tuttav :D
    Aga jah elu ilma reisimiseta on masendav ja samas ma ei tea, kas ma oleks valmis kõigis piirangute tingimustes reisima, söömine on osa sellest aga mitte kõige tähtsam.

    VastaKustuta
  8. Minu puhkused on kolme sorti:

    A: Sportlik askeetlik: Matkamine (jala, kanuu, süst, ...) metsikus looduses, toit ja elamine (telk) seljakotis kaasas.
    B: Temaatiline sportlik puhkus (suusamäel) hommikul vara jalutan hotellist gondli juurde, konjakiplasku põues et mäel enne hilisõhtust saabumist janusse ei sureks. Hotellitoas kasutan kohvimasinat, voodit, külmikut ja peldikut. Vaba momendi veedan kuumavee basseinis või saunas.
    C: Lebo soojamaa puhkus: All inclusive rootsi laud ja kõiksugu joogid primaarsed. Omapäi hulkuma minnes võtan külmad joogid hotellist (jääd küsin baarmenilt seljakoti spets taskusse) seljakotiga kaasa.

    Varianti A: ja B: olen edukalt ka koroona aastal kasutanud, variant C: ilmselt mõneks ajaks välistatud, vähemalt selles vormis, kuidas mina seda naudin.

    VastaKustuta
  9. Rääkides igapäevaselt muutuvatest koroona-juhistest. Inmesed klooritasid banaane, eks, aga nüüd selgub, et:
    "Frequent cleaning and disinfecting of surfaces may have minimal impact on viral transmission and contribute to "hygiene theater.” Putting on a show to clean and disinfect may be used to give people a sense of security that they are being protected from the virus, but this may be a false sense of security, if other prevention measures like wearing masks, physical distancing, and hand hygiene are not being consistently performed. It also could make people feel less need to engage in these other important prevention measures."
    https://www.cnn.com/2021/04/19/health/cdc-covid-guidelines-cleaning/index.html

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleneb kus. Eestis desinfitseerisid inimesed eelmisel kevadel toidupakendeid (küll pigem piirituse kui klooriga) ja siis hoiti ka palju suurema hoolega distantsi kui praegu. Linn mõjus üsna inimtühjana, kui mõni populaarne jalutusrada välja arvata; restorane polnud vaja käskidagi kinni panna, sest restoranid läksid vabatahtlikult kinni (ja pärast alustasid ettevaatlikult välialadel, pannes ise omal algatusel lauad üksteisest eemale).

      Kustuta
    2. et siin ja toona väljendas desomine minu arust lihtsalt üldist ohutunnet, just nagu ka distantsi hoidmine.

      Maske siis veel eriti ei kantud, aga neid polnud siis väga saada ka, mõni aktivist tegi endale ise. Päris levinud nõks oli salli üle nina tõmbamine.

      Kustuta
    3. Minu desinfitseerimine on piirdunud nii eelmine kui see aasta käte pesemisega. Ah tegelt - poe õunu, pirne, viinamarju olen kaasa tungival soovitusel (mida pole mõistlik eirata) vee all loputama hakanud. Varem ma puuvilju ei viitsinud pesta, kui need just otseselt mudased polnud - ehk siit ka haruldaselt tugev seedekulgla. Maski kandmine siseoludes on kohustuslik ja ma olen juba nii ära harjunud, et väga tihti ei avastagi seoses hajameelsusega end poe uksel turvale arusaamatuses otsa jõllitamas kui too mind maskita sisse ei lase. Kindlasti lööb välja alaarenenud ohutunne.

      Kustuta
  10. Olen täielikult veendunud, et meile on müüdud maailma suurim vale. Juba algusest peale oli kõik võlts: surnud hiinlased kõnniteel, haigla ehitamine 7 päevaga, inimeste majadesse keevitamine, Itaalia pealekauba. Ei uskunud sellesse siis ega ka praegu mitte.

    VastaKustuta
  11. Täna ööbisin GOS. Vastuvõtus täitsin ankeedi, mida hommikusöögiks soovin ja toodi tuppa. Kolleegi hea soovitus oli võtta kohvi kahele. Söögiga pingutasin üle, minu portselan ühele on kolmandik tavalisest :) probleem oli selles, et nn ajaaknaid oli vähe ja lisaks jäid nad 10 min hiljaks. Kuna mul oli aja peale minek, pakkisin poole toidu kaasa. Kui oleksin olnud puhkaja, siis 10/10. Kuna pidin kugistama siis 10/6

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!