Ma armastan magada. Kuigi ma jumaldan ka hommikuid, on suhe unega sellest kordi olulisem . Aga ma teen edusamme. Kui teismelisena ärkasin ma äratamata kella 14-15 paiku, siis nüüd juba 11-12. Kui samas tempos jätkub, saan ma päikesetõusu imetleda õndsas pensionipõlves. Ma vähemalt loodan.
Õeke, aga, ei leia öö läbi und ning ärkab koos kukega. Kuidas ma seda teen, küsib ta minult. Ja minu tavaline vastus- viska pikali, pane silmad kinni ja maga, millegipärast ei sobi...
Tegelikult ma usun, et igal inimesel on oma kindel energianivoo. Ja seda muuta on raske, kui mitte võimatu. Kui sulle on antud, et 4-5 unetundi on paras, siis minu soovitus on sellega leppida ning nii elada. Ja mitte muretseda.
Aga, kuna soovitusi küsiti, siis palun- ekspert annab nõu.
Korralik voodi
Minu tagasihoidlike tähelepanekute põhjal erinevates magamistubades ( ei, ma ikka piilun üle ukse, mitte ei proovi tuttavate voodeid) magavad inimesed liiga kitsastes voodites. Mina magan 180 cm laias voodis ja see on paras. Et kaks inimest võiksid südamerahus end kratsida, külge pöörata, jalgadega vehkida. Midaiganes. Keegi ei sega kedagi.
Ma armastan oma voodit, patja ja tekki. Ja see pole mingi ilukirjanduslik liialdus. Vaid tõepoolest- ma jumaldan neid. Ma ootan, et saaksin voodisse teki alla. Seal on mõnus.
Armastus
Sa pead magamist armastama. Kui magamine seostub hirmu, kannatuste ja probleemidega- siis ongi ju keeruline seda nautida. Nii et sellest tuleks alustada.
Uni see on põgenemine, unustus, unistuste täitumine, puhkus, lõõgastus, fantaasiad ja teised elud. Kui sa hommikul ärgates lohutad end, et vaid mõned tunnid ja varsti jälle voodis. Kui sa esmaspäeval leiad motivatsiooni tõusmiseks, kuna vaid 5 päeva ja siis on nädalavahetus. Saab magada.
Rahu
Üks kõige raskemaid ja samas olulisemaid asju uinumisel on rahu. Rahu peas, mõtetes ja kehas.
Tõsi, ma pean vahemärkusena ütlema, et mulle pole probleem uinuda ühikas, lennujaamas, metsas või lõugava teleka kõrval. Aga ma oskan end tõepoolest ümbritsevast täielikult välja lülitada.
Enamikel inimestel on uinumiseks lemmikasend. Kui sa asu ei leia, siis minu soovitus: proovi nn surnuasendit. Lama selili. Käed külgedel, peopesad vastu voodit. Padi võta üldse ära või tee võimalikult madalaks. Jalad aja teki alt välja (kui on soe, muidugi) ja lihtsalt ole. Lõõgastu.
Ma olen väga skeptiline soovituste a la - joo teed, sooja piima jne suhtes. Täis põis ei lase magada.
Samuti isiklikult minu jaoks ei sobi vererõhku tõstvad tegevused- kuum vann, saun, alkohol garanteerivad unetu öö.
Kindlasti on inimesi, kelle jaoks õhtune rutiin- palve, päeva jooksul juhtunud positiivsele mõtlemine vms on hea ning aitab uinuda. Minu aastakümnete pikkune positiivne kogemus:) ütleb. Mõtteid EI TOHI suunata. Niipea, kui sa sunnid end keskenduma mingile mõttele, on asi rikutud, Lase oma mõtetel täiesti vabalt uidata ja uni tuleb.
Kui juhtub vahel selline öö, et peas keerlevad töömõtted (või järgmine blogipostitus...hmm) ja uni ei tule ei tule ei tule. Siis minu soe soovitus. Rahune maha. Ei olegi vaja magada. Kui oled üksi, tõuse parem üles, korista tube, loe raamatut vms. Kui see võimalik pole, siis mõtlegi neid tähtsaid mõtteid ja meelega ära magama jää. Öösiti tulevad vahel hämmastavad raamist väljas lahendused,
Mina usun, et sinu keha teab, palju ja mida talle vaja on. Ööd on sumedad ja mustad. Hommikud imelised. Naudi neid.
Ja no ei maga ühe öö, ehk ka teise ja kolmanda. neljandal magad garanteeritult. Ja kui ei maga, siis lõpeta abi otsimine internetist ja pöördu korraliku arsti poole.
Ilusat und!:)
Diagnoos: puhas südametunnistus ja korras närvikava :)
VastaKustuta