Kõik oli. Ma pean veel õppima kahte asja- vetteminek. Kuidas see ikka nii külm on, kui vesi on tegelikult ju soe. Ja vaidlen Notsule vastu, pekk ei aita. Ning vees hõljumine. Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. Soolane Must meri kannab horisontaalselt ka liigutamata. Aga vertikaalis vajun põhja.
Bulgaaria on samasugune kui neli aastat tagasi. Endiselt ida ja lääne vahel. Aga läänet on juba kröömike rohkem. Millest on kahju. Inimesed on endiselt sõbralikud. Aga kohalikud pirukad asenduvad vaikselt burksiga. Lidl müüb maailmakuulsa Bulgaaria jogurti kõrval poola kraami. Ja võidab odavam nagu igal pool. Mu hotelli kõrval oli pood Berjozka, nagu hotellist öeldi, kulinaaria ja gastronoomia, mida te nõukaajal sõite. Oligi majoneesisalateid, kapsarulle, kotlette. Aga ka sushit, poke bowli, suppe ja Karumsi kohukest! Ma tahan süüa kohalikku. Šopska salatit, Tarator suppi, imelist jogurtit... loodan, et Albaaniaga läheb paremini ja nad õpivad naabrite vigadest.
