Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 22. november 2012

Mulle meeldib

Mulle meeldib magada. Oma voodis. Oma padja ja teki ja madratsiga. See hetk, kui ma sirutan end välja, tõmban teki kõrvuni. Kindlasti peab mul olema midagi vastu põske. Tekk või padi või peopesa. Hommik meeldib ka. Kui avan silmad ja näen aknast taevast, pilvi ja soovitavalt päikest.

Mulle meeldib õues käia. Kõndida, jalutada. Keegi võiks mulle õues käimise eest maksta.  Ideaalis võiks see olla mets, aga park sobib ka. Peaasi, et on puud ja poleks nö süsihappegaasi. Ilm pole oluline. Mulle meeldib kiire kõnniga tekkiv vabaduse tunne, see, et tuul puhub vastu nägu. Inimesi mu ümber võiks soovitavalt vähe olla, kuna ma räägin omaette ja naeran pisikeste veidrate asjade peale…:)

Mulle meeldib vett raisata. Seista sooja dussi all ja lasta lihtsalt veel joosta.

Mulle meeldib päike. Mitte soojus, vaid päike. Päike annab energiat, teeb tuju heaks.
Väga keeruline on minu suhe inimestega. Mulle väga meeldib üksindaolek, aga inimesed annavad mulle energiat. Mulle meeldib see energiavoog, mis on minu sees peale mõnd toredat kohtumist. Kunst on doseeerida mõlemat- üksiolekut ja seltskonda parasjagu.

Ja mulle meeldib, et olen suutnud enda jaoks defineerida veel ühe tegevuse, mis mulle väga meeldib. Mulle meeldib mõistatuste ja segaduste lahendamine. Kui on puder ja kapsad ja siis ma teen midagi ning kõik saab selgeks ja korda. Kogu maailm kaob meelest, sest sa oled kõrvuni oma mõtetega selle sees. Huvitavad järeldused ja avastused. Plaani tegemine. Variantide kaalumine. Õhtul ootad juba hommikut, et saaks edasi teha.
Siia alla käib nii arhiivides tuhnimine ja suguvõsa lugude ning saladuste avastamine. Ma võiks lõputult kirjutada lõputöid, kui keegi neid vajaks. Siin on ka see, miks ma kunagi valisin keemia. Matemaatika tahtsin alguses nimekirjast maha tõmmata, aga siis meenus, kuidas ma mõned aastad tagasi kodutööde raames võrrandeid lahendasin ja kuidas lahendused mind rõõmustasid nagu väikest last kommipoes- juhhuu, ma olen geenius:)

Ja minu uus armastus arvuti, Näe, ma tean sellest veel nii vähe. et ei oska isegi öelda eesti keeles, mida täpselt ma seal teen. Aga see, et ma kirjutan mingi rea teksti ning see muutub minu silme all tähtedeks, piltideks, linkideks ja ma saan neid oma soovi järgi panna lendama, muutuma, sinuga suhtlema... see on vaimustav:)
Ma otsin internetist materjale veel juurde ja juurde. Ning mulle meeldib, et lahendusi ei saa niisama oma lehele kopeerida, vaid peab leidma koodis õige koha, sobitama ja korrigeerima.
Õnneks olen ma veel nii alguses ja meeletult on veel õppida, Ehk, see rõõm ei lõppe veel niipea..:)
Tore!
  

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!