teisipäev, 18. september 2012

Kunda rahva kuldne aeg

Iibis andis ühele mu lemmikteemale- miks me, eestlased, oleme just sellised nagu me oleme, juurde väga huvitava sisendi.
Kumb oli varem kas temperament või kliima?
Väidetavalt tulid eellased kohe peale jää sulamist ning arvatavasti põhjapõtrade jälgedes. Ehk siis kliima oli suht koht sama, mis praegu Lapimaal. Aitab elada, aga ei midagi meeldivat. Täiesti kindlasti olid lõuna pool viljakamad mullad, priskemad seened, rasvasemad mammutid. Ning kuna liiguti lõunast põhja, läänest itta ja sealt tagasi, siis oli üldine olukord teada.

Nii et,  äkki nad ei tulnud... vaid ehk neid aeti siia, tõrjuti, sunniti? Ehk olid nad tollased nohkarid, imelikud . Alalhoidlikud, suurema privaatsusvajadusega tüübid, kes Kesk-Euroopasse ja Siberisse "ära ei mahtunud"?


Me oleme tänases kontekstis harjunud pidama kliimat esimeseks. Peale Islandi vulkaanipurset juhtusin lugema (ei mäleta kust:)) väga head ülevaadet selle kohta, kuidas vulkaanipursked, üleujutused ja teised kliima-katastroofid on mõjutanud otseselt ajaloolisi protsesse. A la mitu suve kestnud ikalduse tagajärjel tekkinud nälg on andnud viimase tõuke revolutsiooniks. Ning  päikese positiivset mõju on võimalik kenadel suvedel täiesti omal nahal kogeda.
Kuid päris-päris alguses. Võis ju olla, et elujõulisemad ja agressiivsemad tüübid hõivasid päikselisemad territooriumid. Ning aeglasematel ei jäänudki muud üle, kui leppida.
Siin on ka ilus. Eks:)

8 kommentaari :

  1. viimatiste teooriate järgi, mis mina olen kuulnud, läks meie kamp laiali kuskilt Dnepri kandist, muist Siberisse, muist Läänemere poole. Ja kui ma õigesti olen aru saanud, siis oli tegemist mammutiküttide seltskonnaga - ning see juhtus ammu enne seda, kui mingid indoeurooplased peale tulid. Tundub loogiline, et mammutid kõndisid kliima soojenedes jää järel harjumuspäraselt jahedasse kanti ja kütid läksid nende kannul. Rasvane mammut võis nende jaoks olla suurem väärtus kui soe kliima.

    No ja siis millalgi soojenes kliima nii vingelt, et siin kasvasid laialehismetsad ja viinamarjad ja polnud häda kedagi... tglt on selle laiuskraadi kohta nagunii väga normaalne. meil on umbes Lõuna-Inglismaa kliima, aga laiuskraad on sama, mis Šotimaa kõige põhjapoolsemal või Alaska lõunapoolsemal otsal.

    VastaKustuta
  2. a keskkonna mõju kohta annab veel palju huvitavat hüpoteerida - nt on siiamaani seletamatu, miks on läänemeresoome keeltes selline hunnik onomatopöad, mida ei ole ei meie indoeuroopa naabritel ega ka kaugematel soomeugrilastel. Üks laest võetud seletus oli, et meie esivanemad said mere äärde jõudes sellise sahmaka uusi muljeid, et selle peale vallandus suur sõnaloomepuhang.

    a mis agressiivsematesse uustulnukatesse puutub, siis huvitav asi on see, et me (=läänemeresoomlased) oleme geneetiliselt oma naabritega ikkagi palju sarnasemad kui oma keelesugulastega. mis lõhnab selle järgi, et vähemalt lähemal elavad indoeurooplased on tglt needsamad läänemeresoomlased, kes on keelevahetuse läbi teinud. Künnap-Wiik-Pusztay oletasid minu mäletamist mööda, et keelevahetus toimus seal, kus indoeurooplastega lõuna poolt tulnud põlluharimismood lõi paremini läbi - uue ainelise kultuuriga ka uus keel - aga põhja pool, kus küttimine ja korilus oli veel tükk aega rentaablim (kehvemates kliimaoludes reeglina on, vt ka Austraalia põliselanikke, kes põlluharijatena Austraaliasse jõudes selle eluviisi seal varsti maha jätsid), oli ka vana keel prestiižsem.

    VastaKustuta
  3. Tänan uue võõrsõna-onomatopöa, eest. See on nii äge sõna, et hakkan seda tuttavate rõõmuks kindlasti kasutama:)

    Mis teemasse puutub, siis olgem ausad- õigeid vastuseid ju polegi. Ning kui meid mõjutas meri, siis peaks täpselt samad arengud keeles olema ka teistel mereäärsetel rahvastel? L. Meri tõi tegelikult ühe mõjuna lisaks merele veel välja valged ööd (st päike ei lähegi looja või on kogu aeg peidus), mis oli lõunast tulles kindlasti hämmastav- aga taas, ka see - kui eeldada, et kliima on kujundanud, peaks olema mõjutanud kõiki põhjapoolseid rahvaid.

    Mul tegelikult puuduvad igasugused teadmised psühholoogiast/antropoloogiast- võimalik, et need iseloomuomadused, millele ma vihjan ei kandugi geneetiliselt edasi st meie eellased võisid olla vahvad vallutajad ja meid on vorminud ikkagi nõukaaastad või orjaööd.

    Ühesõnaga. Teema ei lõppe, ma ilmselt spekuleerin tulevikus veel...:)

    VastaKustuta
  4. noh, see tohutu hunnik, mida ei ole naabritel ega teistel keelesugulastel, on nii seletamatu, et spekulatsioone ikka põhjustab. ja siis parema puudumisel on välja mõeldud see seletus, et "jõudsid äkki mere äärde ja jahmusid üliväga". Ariste mõtles sama asja seletuseks välja protoeurooplased (kellest põlvnevat baskid) kelle käest soomeugrilased oleks justkui need sõnad laenanud, eks seegi oli parasjagu spekulatiivne - miski ei näita, et varaseimad asulakohad oleks kellegi teise omad kui läänemeresoomlaste; ning isegi kui siin saaks mingit varasemat asustust tuvastada, jääks ikkagi küsimus, kuskohalt neil va protoeurooplastel nii palju neid sõnu tuli.

    VastaKustuta
  5. ah jah, varastest ajaloodokumentidest jääb pigem mulje, et agressiivsust jätkus küllaga, pigem oli organiseerumise ja planeerimisega probleeme. Kuidas muidu mingi käputäis seiklejaid nad võõral maastikul arvulises vähemuses suht kergesti ära võitis (organiseerumisprobleemid ja omavaheline riiakus) - ja miks muidu oli Euroopas nii palju jõude motiveeritud neid seiklejaid finantseerima (üks oluline põhjus: siinsed mereröövlid, kes kaubateedel kaubalaevu röövisid - tglt sama motiiv, miks kaupmehed paarsada aastat varem heameelega Palestiina-sõdijaid toetasid).

    VastaKustuta
  6. Vabandust hilise sekkumise pärast, aga avastasin selle huvitava sõnavõtu alles nüüd. Kirill Teiter on protomugrinduse teemal spekuleerinud üksjagu ja kõike ma loomulikult ei mäleta. Tema teooria järgi oli siinmail määravaks kaks asjaolu (lühidalt refereerides). Esiteks akkas see kamp aarialasi Indiast tulema millalgi tont teab millal, enne Kristust või natuke peale, igatahes jäi üks punt (see natuke sõjakam sort) pidama kuskile Taga-Kaukaasiasse, kas avaarid või kasaarid või kesned olid. Nemad olid need, kes nii kristlaste kui moslemite misjoni tagasi lükkasid ja juudiusku astusid - sel lihtsalt põhjusel, et rabid neid keeldumise korral vägivallaga ei ähvardanud. Kas see sama hõim või osa neist panid siis natuke allapoole ja neist said kasakad. Osa neist olidki juudiusku - neist kirjutati Viiuldaja katusel. Vere poolest semiitidega pole neil peale usu mitte midagi pistmist.
    Noh, me teame, kesmislased olid kasakad - muide, nad tahavad teha omaenda vabariiki praegu, ei tea, kas see neil ka õnnestub.
    Ülejäänud protomugrid rändasid aga edasi - Uurali taha polnud neil midagi asja, st pole muidugi välistatud, et mõned harud ka sinnakanti läksid ja meie sealsetele sugulashõimudele aluse panid. Ülejäänud aga maandusid siia ning Laadoga taha, assimileerisid kohalikud mammutikütid ja panid omaenese kultuura püsti. Eks kasakaveri vemmeldas, sellest ka need mereröövlid ja viikingid ja Sigtunapõletamised. Võiks öelda, et ristirüütlid, kes paar sajandit hiljem siia tulid, ei leidnud sugugi mingit matsirahvast eest, vaid juba üsna kristlust tundma õppinud ning sõjakad ja jäärapäised tegelased. Nemad tahtsid ise "oma õue peal kakelda" nagut Kalevipoeg, milleks neile need lollakad raudmehed.
    Teine point oli Kaali meteoriit, mis pani joonelt üle Kunda ja Kiviõli ja Saarde välja. Radioaktiivne tolm langes maha ja tegi kohalikud inimesed ilusateks (no eks muidugi osa suri maha ka, aga see oli lihtsalt lõiv). Mil viisil Teiter välja dedutseeris, et selle taevakivi lennutee peal need kõige kenamad inimesed on, ma küll ei võta taipu, aga olgu peale. Minu enda järeldus on, et ilmselt soosis taevatolm ka muid andeid, nimelt libahuntlust ja muud nõiakunsti, aga hoopis teisiti kui Lääne-Euroopas. Meie oma on palju sügavam, ürgsem ja väelisem, mitte selline suures osas butafooria ja draamaqueenlus, nagu Läänes.

    VastaKustuta
  7. Edasi aga läheb veelgi põnevamaks. Nimelt Teiteri järgi kõik võõrvallutajad, kes siia kauemaks jäid, kannatasid taevatolmu negatiivsete sümptomite all. Parim näide on baltisaksa rahvakild, kes mandus nii füüsiliselt kui vaimselt, muidugi ka sugulusabielude tõttu, aga osalt seetõttu, et nad ei talunud taevatolmu väestavat jõudu. No veidi vägivaldselt võrreldes - nagu mäekollid ei talunud päikest.
    Samal ajal on aga kunagiste tiblade ja kommunismiehitajate järeltulijad osutunud ootamatult elujõulisteks - indoeurooplaste see haru on ses suhtes meile isegi ligemal, nagu tundub. Nüüd on vist juba kolmas-neljas põlvkond noorvenelasi peale kasvanud ja niipalju kui mina neid näinud olen, on nad enamasti piltilusad, pikka kasvu ja heade proportsioonidega, eriti kui võrrelda neid nende lühikeste rangjalgsete esivanematega. Aga jällegi teistmoodi kui Venemaa venelased, absoluutselt teistmoodi - siinsed on pigem meie moodi.
    Eestlased on ju ajast aega üks pikemaid rahvusi olnud - meist eespool on vaid norrakad ja hollandlased. Juba tsaariajal olid tsaari eliitväeüksused (ihukaitse) koos nimelt pikkadest, sihvakatest ja nägusatest eestlastest (viide ühele Akadeemia artiklile). Ja kui II MS põgenikud jõudsid Austraaliasse, siis kirjeldab üks kohalik: .. ja laevalt astusid maale pikad ilusad baltlased - eestlased ja lätlased, keda kohe ära võis tunda... (ajakiri Triinu). Ja veel üks artikkel (kas Akadeemias või Vikerkaares, enam täpselt ei mäleta) viitab, et me oleme geneetiliselt suguluses lätlaste, valgevenelaste ja venelastega, edasi ka sakslaste ja rootslastega, aga soomlastega väga kaugelt ning ungarlastega praktiliselt üldse mitte. Kui keeli võrrelda, siis oleks soome keel nagu vanem ja arhailisem eesti keele murrak (mitte vastupidi).
    Ja kui vaadata Põhj-Läti inimesi, siis need ei ole kuskilt otsast läti genotüüpi, vaid eesti oma - st liivlased. Saretok ütleb oma raamatus, et on kahjatsetud, et liivlased lätistusid, kuid arvab, et tegelikult väga paljud neist hoopis eestistusid. Igatahes on Valga ja Aluksne ümbruse rahvas täpipealt sama. Põhjaeestlased on muidugi teistsugused.

    VastaKustuta
  8. Ma polegi seda teooriat kuulnud. Väga huvitav igaljuhul.

    Meil oli nääripeol viktoriinis küsimus nimede kohta, mis on ca 8000 aastat vanad ja populaarsed nii Eestis kui ka Kasastanis. Kui mul o õigesti meeles siis need olid Aino, Alma, Leila, Laura, Andres ja Oskar.

    Ehk siis mu point on, et maailm on väike. Ja vaevalt olid need protsessid nii lineaarsed kui meile meeldiks arvata :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!