teisipäev, 18. september 2012

Kunda rahva kuldne aeg

Iibis andis ühele mu lemmikteemale- miks me, eestlased, oleme just sellised nagu me oleme, juurde väga huvitava sisendi.
Kumb oli varem kas temperament või kliima?
Väidetavalt tulid eellased kohe peale jää sulamist ning arvatavasti põhjapõtrade jälgedes. Ehk siis kliima oli suht koht sama, mis praegu Lapimaal. Aitab elada, aga ei midagi meeldivat. Täiesti kindlasti olid lõuna pool viljakamad mullad, priskemad seened, rasvasemad mammutid. Ning kuna liiguti lõunast põhja, läänest itta ja sealt tagasi, siis oli üldine olukord teada.

Nii et,  äkki nad ei tulnud... vaid ehk neid aeti siia, tõrjuti, sunniti? Ehk olid nad tollased nohkarid, imelikud . Alalhoidlikud, suurema privaatsusvajadusega tüübid, kes Kesk-Euroopasse ja Siberisse "ära ei mahtunud"?


Me oleme tänases kontekstis harjunud pidama kliimat esimeseks. Peale Islandi vulkaanipurset juhtusin lugema (ei mäleta kust:)) väga head ülevaadet selle kohta, kuidas vulkaanipursked, üleujutused ja teised kliima-katastroofid on mõjutanud otseselt ajaloolisi protsesse. A la mitu suve kestnud ikalduse tagajärjel tekkinud nälg on andnud viimase tõuke revolutsiooniks. Ning  päikese positiivset mõju on võimalik kenadel suvedel täiesti omal nahal kogeda.
Kuid päris-päris alguses. Võis ju olla, et elujõulisemad ja agressiivsemad tüübid hõivasid päikselisemad territooriumid. Ning aeglasematel ei jäänudki muud üle, kui leppida.
Siin on ka ilus. Eks:)

5 kommentaari :

  1. viimatiste teooriate järgi, mis mina olen kuulnud, läks meie kamp laiali kuskilt Dnepri kandist, muist Siberisse, muist Läänemere poole. Ja kui ma õigesti olen aru saanud, siis oli tegemist mammutiküttide seltskonnaga - ning see juhtus ammu enne seda, kui mingid indoeurooplased peale tulid. Tundub loogiline, et mammutid kõndisid kliima soojenedes jää järel harjumuspäraselt jahedasse kanti ja kütid läksid nende kannul. Rasvane mammut võis nende jaoks olla suurem väärtus kui soe kliima.

    No ja siis millalgi soojenes kliima nii vingelt, et siin kasvasid laialehismetsad ja viinamarjad ja polnud häda kedagi... tglt on selle laiuskraadi kohta nagunii väga normaalne. meil on umbes Lõuna-Inglismaa kliima, aga laiuskraad on sama, mis Šotimaa kõige põhjapoolsemal või Alaska lõunapoolsemal otsal.

    VastaKustuta
  2. a keskkonna mõju kohta annab veel palju huvitavat hüpoteerida - nt on siiamaani seletamatu, miks on läänemeresoome keeltes selline hunnik onomatopöad, mida ei ole ei meie indoeuroopa naabritel ega ka kaugematel soomeugrilastel. Üks laest võetud seletus oli, et meie esivanemad said mere äärde jõudes sellise sahmaka uusi muljeid, et selle peale vallandus suur sõnaloomepuhang.

    a mis agressiivsematesse uustulnukatesse puutub, siis huvitav asi on see, et me (=läänemeresoomlased) oleme geneetiliselt oma naabritega ikkagi palju sarnasemad kui oma keelesugulastega. mis lõhnab selle järgi, et vähemalt lähemal elavad indoeurooplased on tglt needsamad läänemeresoomlased, kes on keelevahetuse läbi teinud. Künnap-Wiik-Pusztay oletasid minu mäletamist mööda, et keelevahetus toimus seal, kus indoeurooplastega lõuna poolt tulnud põlluharimismood lõi paremini läbi - uue ainelise kultuuriga ka uus keel - aga põhja pool, kus küttimine ja korilus oli veel tükk aega rentaablim (kehvemates kliimaoludes reeglina on, vt ka Austraalia põliselanikke, kes põlluharijatena Austraaliasse jõudes selle eluviisi seal varsti maha jätsid), oli ka vana keel prestiižsem.

    VastaKustuta
  3. Tänan uue võõrsõna-onomatopöa, eest. See on nii äge sõna, et hakkan seda tuttavate rõõmuks kindlasti kasutama:)

    Mis teemasse puutub, siis olgem ausad- õigeid vastuseid ju polegi. Ning kui meid mõjutas meri, siis peaks täpselt samad arengud keeles olema ka teistel mereäärsetel rahvastel? L. Meri tõi tegelikult ühe mõjuna lisaks merele veel välja valged ööd (st päike ei lähegi looja või on kogu aeg peidus), mis oli lõunast tulles kindlasti hämmastav- aga taas, ka see - kui eeldada, et kliima on kujundanud, peaks olema mõjutanud kõiki põhjapoolseid rahvaid.

    Mul tegelikult puuduvad igasugused teadmised psühholoogiast/antropoloogiast- võimalik, et need iseloomuomadused, millele ma vihjan ei kandugi geneetiliselt edasi st meie eellased võisid olla vahvad vallutajad ja meid on vorminud ikkagi nõukaaastad või orjaööd.

    Ühesõnaga. Teema ei lõppe, ma ilmselt spekuleerin tulevikus veel...:)

    VastaKustuta
  4. noh, see tohutu hunnik, mida ei ole naabritel ega teistel keelesugulastel, on nii seletamatu, et spekulatsioone ikka põhjustab. ja siis parema puudumisel on välja mõeldud see seletus, et "jõudsid äkki mere äärde ja jahmusid üliväga". Ariste mõtles sama asja seletuseks välja protoeurooplased (kellest põlvnevat baskid) kelle käest soomeugrilased oleks justkui need sõnad laenanud, eks seegi oli parasjagu spekulatiivne - miski ei näita, et varaseimad asulakohad oleks kellegi teise omad kui läänemeresoomlaste; ning isegi kui siin saaks mingit varasemat asustust tuvastada, jääks ikkagi küsimus, kuskohalt neil va protoeurooplastel nii palju neid sõnu tuli.

    VastaKustuta
  5. ah jah, varastest ajaloodokumentidest jääb pigem mulje, et agressiivsust jätkus küllaga, pigem oli organiseerumise ja planeerimisega probleeme. Kuidas muidu mingi käputäis seiklejaid nad võõral maastikul arvulises vähemuses suht kergesti ära võitis (organiseerumisprobleemid ja omavaheline riiakus) - ja miks muidu oli Euroopas nii palju jõude motiveeritud neid seiklejaid finantseerima (üks oluline põhjus: siinsed mereröövlid, kes kaubateedel kaubalaevu röövisid - tglt sama motiiv, miks kaupmehed paarsada aastat varem heameelega Palestiina-sõdijaid toetasid).

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!