kolmapäev, 5. september 2012

Ohh. Kooliaeg.

Piilun värske tudengi tunniplaani, mis koosneb peamiselt aukudest ning kattuvatest ainetest. Viimase kohta olevat koolist öeldud, et "selles loengus väga käima ei peagi" ja et "kui üle nädala kohal käia, on küll".
Aukude täitmist takistab süsteem- arvuti arvab, et koormus on niigi ületatud ja rohkem pole õppida vaja. Ligi 45 + tunnise nädalakoormusega harjunud eksgümnasistidele tundub elu kõrgkoolis ikka lill ja lebo, ehk siis pisut rohkem kui kerge. Ei imesta, et suur osa neist kooli kõrvalt tööle kipub.
Aga veel. Mõne aine puhul tuleb teade- grupp on täis, meil on ootejärjekord. OOTEJÄRJEKORD???
Ma mõistan, et vana hea tunniplaan on relikt ning uuemate pedagoogiliste suundade põhjal peab lapsele jätma illusiooni, et ka eriala omandamiseks kohustuslikud-vajalikud ained on ta enda poolt valitud. Aga ehk oleks kompromiss selles, kui kohustuslike- ja suunaainete maatriks on eelnevalt siiski läbi mängitud ning vabaks valikuks on jäetud konkreetsed kõigile teadaolevad aja-augud?
Ootan huviga, kas see jama lõppeb, kui järgmisel aastal jõuvad koolidesse "tasuta kõrghariduse saajad", kes PEAVAD oma ainepunktid täis saama. Kas nad on nõus kompromissidega, et vahet pole, mida ja millal õpin?

Raadios rääkis ühe kutsekooli juht, et sel aastal oli neil vastuvõtt väga hea. Mõnel erialal- vist toodi näiteks kondiitrikutse, oli soovijaid nii palju, et kõik ei pääsenudki õppima.
Kuhu lähevad lapsed, kes ei pääse KUTSEkooli? Töö(tu)turule? Et siis mõni aasta hiljem juba töötukassa suunamisega eriala õppida. Miks ei võiks seda perioodi vahele jätta ning sarnaselt järgmisest aastast "kõrgharidus igale soovijale" kindlustada ka kutseharidus igale soovijale?

Pärnu Postimehes (1. sept 2012) ütleb Vändra Gümnaasiumi direktor Putk:
".. üks õppesuundadest (on) meil selline, et anname laiapõhjalise klassikalise gümnaasiumihariduse, kus parajas mahus esindatud kõik õppeained....  Kui spetsialiseeruksime ainult väga kitsastele aladele, paneks see osa edasiõppimise väljavaateid õpilastele kinni".
Nimetatud õppesuund olevat koolis ka kõige populaarsem. Lapsed ( või siis nende vanemad) pole rumalad.

Jah. Kui tänased humanitaarõppejõud ei suuda lahendada maatriksit- üliõpilaste arv X, seega ruumide arv Y ja õppejõudude arv Z. Siis kujutlegem hetkeks, kui meie juhtideks jõuavad noored, kes täna valivad kitsa matemaatika.
что ли еще будет, ой ой ой...

2 kommentaari :

  1. Täpselt sama tunne: värskele tudengile öeldakse pidevalt, et ära enam tule matemaatikasse, ära tule füüsikasse, ära tule programmeerimisse - oskad niigi. Mis seal ülikooli alguses üldse toimub, gümnaasiumi järelaitamistunnid või?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vabandan, et vastan siin Kajale ja ei kommenteeri algset postitust.

      Mina olen selle nimetatud ülikooli õppejõud, kes õpetab üht nendest kolmest mainitud ainest.

      Tõesti, nii ongi, rebastele korraldataksegi gümnaasiumi järelaitamistunde - ainete nimeks siis matemaatika täiendõpe, füüsika täiendõpe jne (kõik nimetatud on vabaained, st pole kohustuslikud). Põhjus on tegelikult väga lihtne - nii on võimalik vähendada üliõpilaste väljalangemist (reaalained on peamine põhjus, miks siiani jäetakse SEE kool pooleli). Vastu ju võetakse pea kõik (kes tasuta kohta ei saa, siis raha eest saab ju ikka tudengit mängida). Need mainitud kursused kuluvad marjaks ära sellisele tudengihakatisele, kelle riigieksamite tulemused olid-on seal 30-40 punkti lähedal. Või kellel gümnaasiumi lõpust aastaid möödas. Või kelle eelmine kool oli hoopis kutsekool...

      Oh, võtsin vist natuke isiklikult. Aga seda võin lubada küll, et õppekavajärgsetest ainetest "ei aeta" kedagi ära :-)

      Parimate soovidega,
      Täna Anonüümselt

      PS! Soovi korral võin kusagil privaatsemalt veel olukorda selgitada.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!