Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 30. oktoober 2020

Ütle, mis on su kotis...


Meil oli kunagi sekretär Maire, kel oli tõeline Mary Poppinsi käekott. Küsi, mida vaja. Kõik alates torutangidest kuni aspiriinini oli seal olemas.

Aastake tagasi oli mul ees üks oluline koosolek. Mu eesmärk oli nõukogu väga tõsistele õigeusu ja katoliku taustaga  meestele maha müüa üks oluline idee. Sõnaga. Ma pidin jätma tõsiselt võetava täiskasvanud inimese mulje.

Olin parasjagu närvis ja väga hoolikalt valinud õiged riided. Selline ilus kleit, mille seljapeal on avar lõhik, mis on siivsalt nööbiga suletud. Ootan koosoleku algust, teen ühe hooletu liigutuse ja vupsti.. nööp lendab, kuhugi...
Otsin paaniliselt käekotist, juba ette teades, et mul pole ei nõela- niiti, rääkimata tagavaranööbist või haaknõelast. Lähemad kolleegid ei saanud samuti aidata. Ma ju ei saa minna palja seljaga!!
Mis muud, kui tuiskasin esimesse poodi ja ostsin kõige vähem blingi rinnanõela.
Seejärel tõotasin, et tänasest alates hoian kotis alati nõela ja niiti või vähemalt haaknõelu.

Eelmisel nädalal oli ministeeriumis kohtumine. Küll mitte nii nõudlik, kui toona nõukogus, aga ikkagi. Seal töötavad tõsised inimesed.
Käin enne kempsus ja vurrr..... kleidi allserv hargneb lahti...
Proovin tõmmata kogu serva lahti. Et mul ju võibki olla säbrulise äärega kleit. Aga. Kiusu pärast. Lisaks küljeõmblustele on veerandijagu kleidi servast traadiga kinnitatud...

Surfan kotis. Ja loomulikult, pole mul seal endiselt ühtegi kinnitusvahendit. Aga! Mul on kotis eelmisel päeval ostetud ja kotti ununenud plaastrid! Plaasterdan serva kinni ja tõotan jälle, et...


Kas üks inimene kunagi ka kogemustest õpib?!


19 kommentaari :

  1. Ühel perioodil, mil mul tuli sageli hotellis ööbida, ja sellisel kellaajal, nagu mina tahtsin õhtust süüa, olid kõik restoranid kinni, kandsin ma pidevalt kaasas lusikat, väikest suveniirpussi ja korgitõmbaja-pudeliavajat.

    Kui tuleb palju bussiga sõita, kannan kaasas kummikomme. Kui on vaja teisi treneerida, veepudelit (kurk läheb muidu uskumatu kiirusega kuivaks ja suu justkui kummi täis).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muuseas, hädatoit on mul kotis ja autos alati olemas... prioriteedid ;)?

      Kustuta
  2. Swiss army knife, kokkuvolditud paberraha, paar kirjaklambrit ja plaastrit on tsivilisatsioonis piisav ellujäämisvarustus. Metsas kulub paar-kolm lisaaksessuaari ära ;)

    Nõela-niidi puudumise pärast olen korra kannatanud kui seljakott pikal matkal rebenes. Nööriga sidusin hädapärast kinni. Edaspidi on pikkadel matkadel ikka tugev nõel ja tugev niit "hädapakendis" kaasas olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Matkale minnes ma mõtlen ka läbi. Aga igapäevaselt, tsivilisatsoonis tundub kaasastassimine kuidagi tarbetu. Kuniks ongi vaja ;(

      Kustuta
  3. Käekotis on multitööriist (kruvikeerajad, näpitsad, käärid jne...), tablette, haaknõelu... Igasugu rohkem ja vähem vajalikku kraami siis. Kusjuures vaja on läinud ka kõige veidramana tunduvaid asju neist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuidas sa jaksad tassida?
      Mul on rahakott ka liiga raske ;)

      Kustuta
    2. Kasutusel crossbody tüüpi märss või seljakott, siis jaksab kanda :) Aa korgitseriga avaja on ka kotis.

      Kustuta
  4. Mina olen teine äärmus. Mul pole näiteks rahakotti olnud viimased 20 aastat. Varastati ära kusagil 1990. aastate lõpus ja uut ei ole tahtnud. Mida ma seal hoiaks või miks mul seda vaja peaks minema?

    Paar arutelu tuttavate daamidega nende käekoti teemal on mus tekitanud mulje, et neil naisterahvastel on kogu maailma suhtes tugev ema-kompleks. Tal ENDAL ei ole seda mutrivõtit ega kummikomme vaja - mitte iialgi. Aga kellelgi teisel äkki on! ja siis on ju hea võtta!

    See on iseenesest täiesti okei mõtteviis - maailm kindlasti on tänulik, et keegi kannab teistele mõeldes kummikomme kaasas. Aga ma endale jätan ikkagi kaks-kätt-taskus Nipernaadi rolli :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on küll pidevalt ENDAL kummikomme vaja. Kui on vähegi südant pahaksajav buss/auto, siis sõitu ilma nendeta üle ei elaks. või noh, elaks, aga mis elu see on.

      Kustuta
  5. aa, tuli veel meelde, et kogenud tantsijatel (st kellel on vaja aeg-ajalt kostümeeritud olla) on tihti haaknõelakimp kaasas. Vähemalt esinemistel ja peaproovidel. Kui palju kordi on need olukorra päästnud!

    VastaKustuta
  6. Käekoti varustus: märkmik, 3 erinevat värvi kirjapulka, pisike kosmeetikakotike hädavajalikuga (huulepulk, peitepulk, minilõhnaõli, valuvaigisti, plaastrid, juuksekummid, niidi-nõelapulk), käekotihoidja, rahakott, telefon, prillid, taskurätikud, müslibatoon, tik-tak kommid, juuksehari ja pudel vett. Sügisel leiab ka koduaia õuna või kaks. See on nö töökäekott, muul ajal käin imepisikese käekotiga, kuhu mahub napilt rahakott, telefon, taskurätik ja autovõtmed.

    Söögikraam (müslibatoon, õun, pähklid-kuivatatud viljad, näkileivad ja vesi) on ka autos. Vahel võib päev pikaks minna ja on vaja miskit näksida. Pähklid-kuivatatud viljad on igavene nuhtlus, ühe võtad ja järgmine hetk on pakk tühi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul sama ;)
      Ainult see parandamise stuff on puudu ja iluvärke ka pole ;)

      Kustuta
  7. Taskurätikud, poekotid, telefon, PIN-kalkulaator (sest ma ignoreerin enamikku ID-kaardi kasutamisvõimalustest põhimõtteliselt), ibuprofeen, märkmik. Mingit pudipadi on veel. Koolis töötamise suur pluss on, et toitu antakse sööklast ja nõela-niiti saab käsitööklassist, kui tarvis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Poekott on mul autos. Ja kõige nõmedam on olukord, kui seisad kassas ja tuleb mwelde, et kott on... autos.

      Ma soovitan proovida smart id. Ma olin ka id lahenduste vastane, aga see on tõesti mugav.

      Kustuta
  8. Seoses sellega meenus, et mina ja veel mõni on pahandanud selle üle, et miks naiste riietele taskuid ei tehta. Siin ju põhjendus - taskutesse kogu see kraam niikuinii ära ei mahuks :) Samas, mina arvan küll, et osalt kannan ma igasugu pahna kaasas lihtsalt sellepärast, et kotti ju mahub.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. A mis siis, kui ka kotti ei kannaks? Vähemalt mitte kogu aeg? Mis juhtuks? Oleks hirmus ebamugav? Peaks oma harjumused põhjalikult üle vaatama?

      Kaur

      Kustuta
    2. Mu tütar ka ei võta kotti kaasa, kui just hädavajalik pole (suuremaid asju vedada vms). Tal on selleks taskud. Püksitaskud. Paljude taskutega (cargo-)püksid, mis mahutavad telefoni, rahakoti, võtmed, pisikeseks kokkulapitud poekoti jm vajaliku. Aga enamus naisi ei kanna cargo-pükse ning nagu Marca juba ütles - naisteriietel on taskutega halvasti. Naisteriideid disainitaksegi teadmisega, et naisel EI OLE korralikke taskuid vaja. Ja kuhu ta siis paneb oma pangakaardi (isegi, kui rahakotti ei kanna kaasas), telefoni, autovõtmed, taskuräti...?

      Kustuta
    3. Jah, sama vastus.
      Ma olen varem näite toonud kontorist, kui pead minema teise ruumi koosolekule: läpakas, hiir, prillid, telefon, taskurätt ( mul vajalik aastaringselt), märkmik, pastakas ja uksekaart.
      Tehtav, aga milleks, kui on leiutatud kotid ?

      Kustuta
  9. Mul on alati taskus koerakakakott ja heal juhul ka koeramaius. Muu pole oluline.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!