neljapäev, 6. august 2009

Õhtusöök ühele

Täna saab täpselt kolm kuud sellest, kui mul pole vaja teha süüa kellelegi peale iseenda.
Kuigi maailmas üksikute inimeste arv järjest kasvab ja ma võisin seda oletada- siis omal nahal järgiproovimine on ikka hoopis midagi muud. Kuidas küll üksikud inimesed söönuks saavad??
Nojah- kui tead ja pead, siis ilmselt näiteks potid-pannid on kõik mikromõõtu. Ja sa ei pirtsuta, et panna osa valmistoitu sügavkülma või teha kaks päeva järjest näiteks hakklihatoitu- njah.

Üksi söömise halvim nähe on ilmselt tagasiside puudumine. Oi kui meeldiv on kuulata kommentaare- see tuli sul nii hästi välja, tee seda teinekord veel.. Lisaks meeldisid mulle väga ühised söögilaua vestlused, kuidas kellelgi päev läks ...
Ma kuulun nende inimeste hulka, kes käib poes nii harva kui võimalik- mina olengi see, kes ostab vaakumpakendisse pakendatud jahutatud lihatooteid. Ja nüüd on ootamatult selgunud, et kõik poes müüdavad pakendid on minu jaoks liiga suured. Iga päev poes liha-kala-kanatüki järel käia pole aega ja viitsimist.
Hommikuti on mul kombeks süüa võileiba. Peale seda, kui olin nädal aega söönud hommikuti üht ja sama sinki... ohh, lõpetasin kõikvõimalike võileivamaterjalide ostmise. Ma olen liiga häbelik, et paluda poes- palun andke mulle 7-t erinevat sorti vorsti, igast palun üks viil..:) Juustu tarbin ma rohkem, aga ka see kuivas ära...
Mu külmutuskapp pole eluski nii tühi olnud, kui on nüüd. Jäätist, jogurtit, köögivilja, munad. Ja see ongi kõik.

Head on tegelikult ka. Näiteks saan ma süüa asju, mida teised väga ei armastanud. Näiteks salatit- kausitäis erinevat rohelist, küüslauguga röstitud leivakuubikuid, peoga päevalilleseemneid, natuke õli ja sidrunit- nämm...
Või pasta- natuke rõõska koort, kreeka pähkleid. Kõvasti parmesani ja basiilikut peale. Super.
Köögi- ja puuviljasisaldus mu menüüs on kordades kasvanud. Olge te tänatud väikeste fooliumist ahjuvormide maaletoojad- tänu teile saan siiski ka ahjuvorme-kooke jms teha. Pannitäit ju üksi ära ei söö.
Väga hea suurusega on Vici(?) nö heeringasalatid ja iga uus on unustatud vana: muidugi konservid. Piinlik öeldagi, aga üks õhtusöök koosnes kahest salatilehega kaetud leivaviilust, mille peal sardiinid tomatikastmes ning keedetud muna, ja kuhjaga sibulat. Väga hea oli üle hulga aja "räim tomatis"...
Teiseks sunnib selline elukorraldus rutiinist välja. Tavapärased retseptid ei tööta, vaja on natuke rohkem mõttetööd teha, sagedamini poes käia, kombineerida.
Ma pole iial nii vähe liha söönud, olen peaaegu taimetoitlaseks muutunud. Aga organism millegipärast ei taha kohaneda. Alles siin päevad tagasi oli õhtul kell 9 selline lihaisu, et olin sunnitud püksid jalga tõmbama ja supermarketisse Beef Jerky järele kihutama.
Ma väga armastan majoneesi-helekollases plastikpudelis tumekollase korgiga (vabandust, ma ei tea kes seda toodab- aga palun, ärge kunagi muutke selle toote pakendit, sest muidu ei leia ma seda toodet enam üles) paraku läheb homme üks avamata purk prügikasti, kuna säilivusaeg saab läbi. Põhjus väga praktiline- ma ei saa üksinda seda pudelit lahti... ja kui saakski, siis ilmselt ei jõuaks säilivusaja piires ära tarbida. Ja ongi jälle tervislikum...

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!