Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 11. juuli 2022

Suren ikka lollina

 

Mingil põhjusel me eeldame, et  mõned teadmised saame kaasa sündides ja neid ei pea õppima.

Näiteks rääkis kunagi üks tuttav oma elu esimesest töökohast. Oli juba mõnda aega töötanud, kui ülemus ühel päeval küsib, et kas sa sel aastal puhkust ka tahad võtta.
Jah, vastas tema.
Järgmisel päeval mõnuleb voodis, kui telefon heliseb ja kuri ülemus uurib, et miks ta tööl pole.
Inimene on siiras hämmingus- aga te ju ise küsisite, et kas ma puhkust ei taha. Ma siis võtsin...

Mina ei oska arsti juures käia, või kuidas seletada seda, et pea igast arstilkäigust saab kirjutada sketši.
Ma olen vist juba pikemalt kirjutanud, et mu jalad on omadega pekkis. Põlved, sääred, kannad, tald, pöiad valutavad või on valusad ja varbad on tundetud ka.
Võtsin kokku ja panin aja arstile. 
Ju ma mõjusin telefonis väga dramaatiliselt, sest sain aja peaaegu kohe.
Vahemärkusena: perearsti juures pidi kandma maski. Mäletate veel, see sini-valge, halvasti lõhnav asi, millega pole võimalik hingata.

Novot. Pesin kodus jalad ilusti puhtaks, tegin värske pediküüi ja panin uued valged sokid. Astun kabinetti. Ja alustan lapsemeelselt. 

Kuigi ma tulin jalgade pärast, siis igaks juhuks mainin, et mul on ärgates ka sõrmed kanged ja valusad...
Oo, elavnes arst ja uuris mu sõrmi. Näha pole midagi...
Mul tegelikult jalad valutavad, tuletan meelde.

Saate aru. Ta isegi ei VAADANUD mu jalgu, rääkimata katsumisest. No mis ma arstiteadusest tean, eks.
Seevastu oli meil patsiendile määratud 15 minutit ( meil perearstikeskuses on sellised plakatid suurelt seinal) päris huvitav vestlus. Geenidest, pärilikkusest. Et võib olla puuk. Võib olla reuma. Võib olla stafülokok või mingi muu põletik.
Ja ta ei saa anda enne mu küsimustele- kas koormus või puhkus. Kas külm või soe, mitte ühtegi vastust, kuni asi on selge.
Arusaadav. Mõistlik.
Muu jutu käigus tuli välja, et reumatoidatriit mõjub ka ülemistele hingamisteedele ( vabandust, ma ei mäleta täpselt, kuidas) ja võib põhjustada kroonilist nohu. Seepeale ma elavnesin. 
Lõpuks ometi. On ehk mu nohu saladus avastatud.

Võeti pangega verd. 

Tulin ära rõõmsalt. Et arst, kes tegutseb professionaalselt ning välistab analüüsidega kõik valed variandid. Et meil oli nii tore  vestlus ja selline põnev inimene. Uhke enda üle, et ei otsi abi internetist, vaid tulin arsti juurde...

Vaatasin siis e tervisest vastuseid. Ja olen sõnatu. Kõik analüüsid olid ootuspäraselt korras ( ma ju ütlesin). See ei olnud üllatus, vaid teadmise kinnitus. Mul on alati veri korras ja lisaks suurepärase maitsega, nagu võivad kinnitada kõikide maade sääsed.
Aga ta on mu diagnoosiks kirjutanud polüartralgia. Ja kirjutanud välja sellevastaseid rohtusid. 
Aga. Aga mul ei ole ju liigesed haiged. Analüüsid ju tõestasid seda samuti?  Või on? 

Mul on valus kõndida, tallale toetuda. 

Te küsite, miks vanainimesed muutuvad kurjaks. Ma vastan. Arusaamine, et sa pole mitte ühestki kogemusest midagi õppinud, et oled õppimisvõimetu, tekitab pettumust, kurbust, ahastust.

Ma vaatan peeglisse ja küsin endalt. Miks. Miks ometi inimene ei õpi, et kui sul pole olemas diagnoosi, ei tohi arstile minna. Ma võin kutsuda mitu tunnistajat kinnitama, et ma tegelikult olen isekas inimene. Ma ei tea, miks arsti juures see kõik kaob ja ma muutun reipaks terveks inimeseks, kes muretult lobiseb, selle asemel, et murelikult kurta.

Nüüd on mul kolm varianti.
Usaldada.
Ignoreerida, sest küll ükskord ikka üle läheb.
Või võtta teine arvamus ( ma tegelikult konsulteersin tuttava arstiga, kes kinnitas, et  põlved võivad olla liigesed, aga jalalaba osas vaevalt ning neid tablette pole tõesti mõistlik niisama igaks juhuks võtta, vaid, peaks ikka spetsialistiga enne rääkima) 

Kas ma suudan lõpuks ometi õppida ja minna seekord oma diagnoosiga- mitu aastat valusal kohal olnud konnasilm on pannud jala alateadlikult valesse asendisse + viimasel poolel aastal järsud mäkketõusud-langused + pärilikkuse teema + pool elu intensiivset treeningut valede vahenditega.

Ja korrata endale vastuvõtul: Mina. Mina. Minu jalg. Jalg.

Aga miks ma pean seda tegema? Sest ma ei õpi. Piinlik ja kahju on endast. Aga mis teha.



24 kommentaari :

  1. Kukekannus äkki, kui tallale valus astuda? Peaks vast röntgeni tegema.

    VastaKustuta
  2. Kulekannust ma ei pakuks, sest mõlemad jalad valutavad ja varbad ja kõik, mitte ainult üks kindel koht talla all (ma tean, mul on kukekannus olnud, see oli nagu muhk talla all).

    Päris lõplikku diagnoosi ei suuda ise alati ära panna. Aga - kui sa suudad vähemalt selle kindlaks teha, millisele eriarstile oleks aega tarvis, siis oleks sellestki abi. Üldjuhul on perearst ikka nõus saatekirja andma. Ehk on eriarst pädevam, kui hea jutuga ja - nagu näha - täiesti umbes lahmiv perearst. Ma olen kohanud mõndagi väga asjalikku eriarsti, kelle juures käigust on saanud asi väga palju selgemaks ja ka paremaks.
    Igatahes - hoian pöialt, et sa saaksid adekvaatsema teise arvamuse lisaks. Osade eriarstide juurde on võimalik ka raha eest minna, näiteks ortopeedile ei pea ilmtingimata saatekiri olema, kui raatsid natuke raha välja käia. Saad ise arsti valida. Netis on leida ka patsientide arvustused arstide kohta, nii saab aimu, mis stiilis doktor töötab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul endal on ka kukekannus olnud, aga mingit kindlat kohta näiteks ei olnud talla all, mis valutaks, mingit muhku ka mitte. Aga röntgen näitas luukasvu.

      Kustuta
    2. Ma ise mõtlen, et see diagnoos polegi nii oluline. Ma tahaks rohkem teada, mida teha, et üle läheks ja enam ei tuleks :)
      Näis, ehk nr 2 on parem :)

      Kustuta
    3. Põlved, sääred, kannad, tald valutavad ja ka varbad tundetud, mõlemad jalad - seda oleks kukekannuse jaks vist ikka liiga palju.

      Kustuta
  3. Mul ema käib Magdaleenas ortopeedi juures, 50 Eurot visiit, aga nagu liinitöö ikka. Hea kui nime küsib...

    Aga see kõlab siiski nagu borellioos, mis ravimata. Arvestades palju sa metsas matkad, reaalne ehk ka. Need on vastikud analüüsid, aga vbla tasuks siiski teha. Mu kolleeg valutas koibi pikalt ja see oli selline painav liigesevalu. Põlvedest vist algas kui ma õigesti mäletan. Lõpuks nokkis arst välja, et teeks analüüsid borrellioosi suhtes ja oligi. Antibiotsiga sai kombe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Borrelioosi test oli negatiivne ja teise vastu olen vaktsineeritud. Samas mul ühel tuttaval lõppes analoogne asi hoopis südamepuudulikusega. Alustati samuti puugist :)

      Kustuta
  4. Inimesed jäävad ikka veel vanaks ja tõmbavad krõnksu ja krimpsu. Kuidagi ja millalgi peab selline areng algama. Eks ta algabki nii, et valutab siit ja sealt aga parandada ei saa. Minu diagnoos oleks et see on kindel taandareng. Tuleb võtta valuvaigistavaid ravimeid, et seda tähele ei paneks. Näiteks doping ongi see, et saavutada edu teiste vanainimeste ees või seljatada vanadus kasutades meditsiinilisi teadmisi. :)

    VastaKustuta
  5. Ma arstiasjandust ei kommenteeri.
    Aga kas need valud on sul:
    - liikudes?
    - liikumise järel?
    - ka siis, kui sa üldse ei käi ega ei liigu?

    Ja ma prooviks teisi / erinevaid jalatseid. Mina sain mingid imelikud jalavalud sellest, et kandsin iseenda vanu jalatseid. Tundusid mugavad. Aga kui enam ei kandnud, kadusid ka valud. Testisin - jep - selge seos. Me muutume, me jalad muutuvad ja tasub proovida, kas teised (eeskätt suuremad) jalatsid annavad mingi erinevuse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja ma olen Kaur. Su blogi narrib mind. Ükskõik mis seadmest või arvutist ma kommenteerin - ta ei tunne mind ära. Ehkki ma olen Googlesse ja Bloggerisse sajaga sisse logitud.

      Kustuta
    2. Mul on kõik jalatsid juba välja vahetatud.
      Aga ma enam ei spekuleeri. Järgmisel nädalal on ortopeedi aeg, eks siis näeb.

      Ja settinguid ma muutnud pole. Ma ise ka ei saa telefonist sisse :) ju siis otsustati lihtsalt turvalisemaks teha :) :)

      Kustuta
    3. Ma ei saa feedly´ist otse, pean avama lehe browseris ja oleme siis bloggerisse sisse logitud

      Kustuta
    4. Mul on sama jama st kommenteerimisega. Ma ei saa telefonist isegi oma blogisse enam õige kontoga sisse. Sina, SK tulevad ka esimesena meelde, kus olen käega löönud, sest nõutakse mingit URL-i,
      MUl on tunne, et see on arendaja poolt korraldatud, sest mina pole ausalt mitte midagi muutnud. Ja mu enda arvuti/ telefon/brauser jne on kõik endised.
      #turvalisem EluNimel #TeemeEluKeerulisemaks

      Kustuta
  6. Kui kogu tald kõndides valus on siis äkki sebid endale kõnniuuringu aja. See värk, kus tatsad muudkui mööda pestplaati ja siis skeemid näitavad kuidas jalg maad puutub. Äkki rühis või jalavõlvis nt häda ja tugitald tooks leevendust? Pärnus see uuring ei olnud tasuliselt ka kallis aga perearsti saatekirjaga sai ka...

    VastaKustuta
  7. Võta paar päeva ibumaxi maks annus vaata kas läheb paremaks.See võib vabalt olla meie ilmamuutusest ja koroona vakstiinist põhjustatud organismi nõrgenemine. Kui sõrmed kanged vannita sooja seebiveega kraanikausis 15min 3x päevas.jalgadele võid sama teha. Hoia alaselg ja nimme koht soojas, sealt algavad närvid mis jõuavad varvastesse ja jalgadesse. Talupojad tegid viinasokke sauna ja soendasid oma konte.
    Vaata selja taha, et tuul sind läbi ei tõmbaks. :)

    VastaKustuta
  8. Mul on RA. Diagnoosi sain hiljaaegu. Aga ropp väsimus ja jalgadel maha tallatud päeva õhtul valutavad jalad olid juba ammu. Siis aitas ibuprofeen, mida võtsin kehakaalu järgi, 800mg per 80 kilo minu keret.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praegu hakkavad juba hommikul isegi tööriista hoidvate käte lihased valutama, liigestest endist rääkimata. Mul on nö cv-s paarsada puuki, pole võimalik, et ykski mingit haigust ei kandnud. Nö vanasti iga hädakese ja valukesega arstile ei mindud, eriti maal, aga praegu borrelioosi jt diagnoosimine on nii ja naa, vanu läbipõdemisi ei näita mingi vereproov.
      Protsesse saab aeglustada ja edasi lykata, kui põhjustele jälile saab. Jõudu ja visadust arstide tulistamises!

      Kustuta
  9. Proovi toitumist muuta: süsivesikuid max 20 g päevas, palju loomset rasva, valku 1,5 g kehakaalu iga kilo kohta. Loomulikult pead igasuguse suhkru ära unustama. Katsetad 3 kuud ja tervis paraneb.

    VastaKustuta
  10. See kommentaarium hakkab meenutama juba Mark Twaini "Valitud jutustustes" (eesti keeles 1953) trükitud lugu nohu ravimisest. Väike kokkuvõte on loetav siin: https://tervis.postimees.ee/353821/nohuravi-kuulsa-kirjaniku-mark-twaini-moodi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, Indigoaalane, toop viskit iga veerand tunni tagant ja külm märg soolane lina ravivad ära ka kuitahes kulunud liigesed :) Palume kaaluda :)))

      Kustuta
  11. Kõigele sellele võib lisada, et kui vanemaks saad läheb iseenesest üle. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hullemad jamad tulevad lisaks, pisikest valu ei pane enam tähele :D

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!