Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Reede, 15. juuli 2022

Ökoterrorist

Päästeaamet sundis meid lukustatud vaheruumist, kus inimesed ei käi, ohutuse eesmärgil prügikonteinerid eemaldama. Tundub, et  käib kampaania, Krister Paris on ka sarnasel teemal kirjutanud.
Paigaldatakse uued, moodsad, maasisesed, Aga kuna mujal ruumi pole, siis sissekäigu juurde. Nipet-näpet on veel teha, praegu neid veel ei kasutata, aga juba praegu on mööduvad inimesed üritanud sealt pragudest tagajärjetult midagi sisse suruda ja prügi lendleb kaunilt maja ümber. Küll tuleb ka hais.

Mina omaenese tarkuses oleks sinna paar sirelit istutanud, Võtsin majapidajanna Freial, ja juhatuse esimehel Iljal nööbist kinni ja rääksin oma ideest. Aga  Freia laitis selle maha. Esiteks jääb prügi põõsastesse kinni. Teiseks, teatavasti toimub meil vähemalt kord aastas suvalisest kohast kaevandamine, sest kindlasti leidub siin maa all mingi toru. Ja üldse, juhtis Freia tähelepanu, siis tulevad need joodikud, kes praegu majataguse sireli juures pissivad ja joovad, siia ette. 

Mõistlik.

Pakkusin siis, et paneks midagi muud lõhnavat. Lavendli, näiteks. Freia oli nõus, aga soovis, et ootame veel ja vaatame. Ilja, kiitis idee samuti heaks ning lubas, et alale, kuhu tahaks istudada, midagi rohkem ei tule ja prügieemalduskraana sinna peale ei sõida.

Ühel hommikul tõusin üles ja tundsin Et Täna on See päev. Ma pean minema ja need taimed tooma ja ära istutama.
Mis on kõige halvem, mis juhtuda saab? Freia solvub, sest tal oli mingi muu plaan? Keegi varastab taimed või kisub need välja? Olgem ausad. nende paarikümne aasta jooksul, mil ma siin elanud olen, pole haljastus mitte kedagi huvitanud.
Lõppude lõpuks olen ma üks omanikest.
Ja tegelikult kuulub mu mees juhatusse ka. Vot. Katsugu vaid..

Mõeldud tehtud. Oma meelest valisin sellise vaiksema aja, et rahvast palju poleks, aga naabrid marssisid järjest mööda- molodets, kak horošo, tak krasivo budet...
No just. Keegi ei küsinud, pomoš nada?
Muld oli väga kehv. Kivid, savi, liiv. Oleks teadnud, poleks sirget rida planeerinud. Panin maha lavendlid, erinevat sorti salveid ja tüümiani ning lillepoes soovitatud roomava metsvitsa. Pidi hästi katma ja umbrohuna levima.

Järgmisel päeval nägin Freiat. Irina olevat talle helistanud ja kiitnud. Ega siis Freialgi midagi üle jäänud.. aga, ma oleksin naaatukene paremale poole istutanud... :)

Lilled maas, hakkasid sõrmed sügelema. Maja ümber on mitu hiljutist kaevekohta st mullapinda. Kui viimati kaevandati, siis külvati kaevekohtadele ka muruseeme, millest pole siiani kippu kõppu.  Üks ala on kase varjus, ja nagu mainitud, siis väga kehval mullal. Teised päikese käes.

Meil on tegelikult hästi ja läbimõeldult planeeritud linnaosa, liigirikkalt haljastatud. On varju ja päikest. Meil on putukaväil ning kevadeti suletakse tee konnadele. On jänkud ja oravad ja kajakad ning hiljuti laiendati maastikukaitseala piirkonda.
Aga alati saab paremini ning vaenlane ei maga. Parki alles renoveeritakse ning ma pole julgenud piiluma minna, mida seal siis korda on saadetud. Ning kunagi ei tea, mil saabub hommik, mil keegi ametnik otsustab, et ca 48 aastat vanad pärnad-kased-vahtrad-tammed-männid-kuused-lehised jne jne on liiga vanad/haiged/raieküpsed ja tuleks asendada sahhalini kirsside, elupuude ning püramiidtammedega. Ja loomulikult, nagu igal pool, toimub ka meil maniakaalne muruniitmine.
Ma olen solastalgik, eks
Mulle teeb füüsiliselt haiget, kui muru on kollaseks pügatud. Samas, igas kõrbes on väike oaas. Tegin inventuuri ja selgus, et taimi, mis elavad muruniiduki üle, on päris mitu. Valisin välja neli- roomava valge ristiku, nõiahamba, hanejala ja kirikakrad. 
Võimalik, et neid kõiki ka külvati, aga lähiümbruse tärkavat muru vaadeldes tundub, et pigem on mõnusalt maltsaseemet külvatud. Aga kui paneks mättana? Linnud ei saa nahka pista ja oleks kohe ka õied?
Enne kui tehtud-mõeldud teoks sai, guugeldasin. Sest oleks äärmiselt kurb, kui uude kohta toodud taimed lihtsalt sureksid. Kas kasutasin valesid märksõnu, või tõepoolest pole keegi peale minu huvi tundnud. Tänud blogile- Mustkaaren ja Notsu kärpisid natuke mu indu. Otsustasin hetkel aja maha võtta ja pisut oodata.
Internet ütles, et järgmine aktsioon- öösel salaja krookusesibulate poetamine muru alla peaks toimuma septembri alguses. 
Küll siis jõuab ka ristikut istutada. Maltsa vahel ongi ju parem, ei paista kohe silma :)

Nädal on möödas. Lilled on alles ja elus. Lootus jääb.



5 kommentaari :

  1. Sa oled imeline naaber, hooliv ja armastad ilu. Hoian pöidlad pihus, et lillekesed juurduvad ja rõõmustavad möödakäijaid :)

    VastaKustuta
  2. Muide, malts tulebki esimesena kui muru külvata ja see ei olene muruseemnest :) Lihtsalt see aeg tuleb üle elada ja kannatada! Näinud, teinud. Ma kakkusin maltsa käsitsi siin välja, siis tuli mitu head lahmakat vett taevast ja nüüd tasapisi tärkab ka muru. Maltsaseeme on lihtsalt nii visa, et elab kõik üle ja tuleb esimesel võimalusel.
    Mina oleks Freiaga kampa löönud ja koos poes käinud, istutanud. Inimesed tahavad olla hõivatud ja kaasatud, isegi kui nad võibolla kohe end appi ei paku. Samas mulle omale ka meeldib üksi toimetada pigem. Aga kodurahu huvides sageli helistan naabrile ja palun appi.

    See Päästeameti teema on hullumaja. Maa-alla pole veel kästud ajada (paljudel vedajatel nt pole spetstehnikat, et neid maa-aluseid tühjendada) aga meil on 2x olnud trepikodade kampaania. OK, ma olen nõus, et 4 ratast hunnikus ja titekäru ei ole hea mõte otse sissepääsu ette kuhjata. Meil teine trepikoda harrastab seda ja korra oli juba kisma, et kui tuleb trahv, siis asjade omanik maksab.
    Samas meil on suur avar trepihall, maas laeni aknad ja seinal olid lilleriiulid. Mitte kellelegi ei oleks ette jäänud. Kästi maha võtta, muidu trahv. Siis eraldi kamm olid keldriuksed. Haldus näitas projekti ja kinnitatud kredexi finantseeringut, et ustevahetus sees. Hange oli väljas. Päästeamet tegi ettekirjutuse paar kuud enne kui oleks töö alanud. Ei, tuleb kohe trahv! Mehed läksid siis poodi ja tõid 4 tulekindlat ust ning vahetasid ise ära, kokkuleppel hanke võitnud ehitajaga, kes lubas teha viimistluse. Miks peab juuksekarva lõhki ajama, mina ei tea. Ma pooldaks mõistlikke lahendusi...
    Teine nali oli rulaatoriga. Meie trepikoda on hästi korralik, asjad keldris, lilled minema viidud, ainult "naked" ruum. Aga meil on 80+ mammi, kes liigub rulaatoriga. See on trepikoja akna all ja võtab ehk alla 1x1m ruumi. Vabalt saab keldrisse (ligi 1,5m pinda) ja üles treppidest on otsetee (rulaator vasakul), miski ei sega. Ei, ka see oli ettekirjutuses, et tuleb ära viia. Kuidas see vanur oma rulaatorit iga sõidukorra ajal keldrisse ja tagasi peaks vinnama? Ei, ei tohi, seadus! Nüüd siis tehakse kuur maja krundile (suht kole), kus hakkavad olema prügikonteinerid ühel pool ja vanurite kola teisel. Lukus. Nagu ühe puurkuuri uks oleks turvalisem kui korralik fonolukuga trepikoda eks. Ametnik tuli vormis, kontsakingadel ja ajas paberites näpuga järge. Aga et sunniks siis ka Eesti Energiat vahetama majja tuleva õhukaabli maa-aluse vastu (see ripub juuksekarva otsas, EE pole huvitatud, aga nende omand), ei. Selle ohtlikkus neisse ei puutu. mott.

    VastaKustuta
  3. Oh jah. Ja mul on sõbrad FB-s, kes kiidavad Päästeametit tubliduse, õnnetuste ennetuse ja inimeste elude hoidmise eest. Kui hiljuti hakkasid selle teema uudised tulema, olin just Lõuna-Euroopas. Vaatasin sealsete kortermajade koridore. Lilleplahvatus! Kõik on pottides ja amplites haljastust TÄIS. Ja pool elu on avalikus ruumis. Kuidas nad seal elus püsivad - ei tea...

    Oled tubli, et asjad ise ette võtad!!!

    Kaur (kellel Google ei lase enam sisse ka logida, huh)

    VastaKustuta
  4. aga mina omateada ei kärpinud mingit indu, ma hoopis kiitsin lõhnava varjulille varjutaluvust. Ja meelespea üldist tolerantsi. Mulle tundub, et meelespea talub pärast seda, kui ta ära on õitsenud, samuti üsna madalat niitmist - tema suvelehed on laiad ja madalad.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!