Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 23. mai 2022

Tavalised inimesed

Päeva tsitaat. Täiesti sobilik eelmise teema diskussiooni lõpetamiseks.

Hindrek Riikoja üliemotsionaalselt ( hüsteeriliselt vist ei tohi meeste kohta öelda?): 
" Räägime täiesti tavalistest peredest /../.kui varem käidi kogu aeg kahe autoga, siis nüüd käiakse pooltel kordadel ühe autoga..."

teema: "valitsus, ja eriti reformierakondlased hakkavad selle peale undama, aga peavad aru saama, et kütuseaktsiise on vaja langetada, sest tavalised inimesed on hädas."
Saade: riigiraadio, kus kaks keskealist meest vinguvad elu üle.

Ma alguses mõtlesin, et oma kommentaare siia juurde ei lisa. Aga. Minu blogi.

Mu alaväärsuskompleks süveneb. Kui Ratas andis mulle elektrihinna kontekstis teada, et ma ei kuulu keskklassi, siis nüüd saan ma teada, et ma pole isegi ka tavaline inimene.

Lisaks küsin taas. Mida Mehed Kardavad? 
Kui mehelik loogika soovib kütuse hinda, mis oleks madalam kui piimal.
Siis minu väga naiivne naiselik loogika näeb hoopis rohkem täiesti ebaadekvaatseid lahendusi.
Näiteks ohutud rattateed. Puhas ja loogiline ühistransport. Vesinikutranspordi eelisarendamine. Kodulähedased koolid ja lasteaiad. Elurajoonide planeerimine nii, et tagatud on turvalisus st kodude juures on ka töökohad. Tootlikkuse ja efektiivsuse kasv, et kerkiksid palgad. Valglinnastumise ennetamine koos nõuetega infratsruktuurile...
Täna ja kohe? Mobiilsed töökohad. Ei pea käima kogu aeg kontoris. Ning tööde puhul, kus see on vajalik,  tööandja poolt võimaldatud (bussi)transport kodu-töökoht.

23 kommentaari :

  1. See valgete meeste ving on vist ainult võimuvõitluse tööriist? Ei usu, et neid päriselt huvitaks, mitme autoga keegi tööl käib.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvitab, sest mootorsõidukimaks on ligi hiilimas. Iga natukese aja tagant keegi leiab, et see on riigieelarve täitmiseks hädavajalik kylluslik lisatuluallikas.

      Kustuta
  2. Kõik ei käi kontoris tööl, minul näiteks on just nimelt mobiilne töökoht - objektid laiali üle linna ja kontorist loobusin kah 15 aasta eest. Sestap peamegi abikaasaga kahte autot kulutama. Pakkusin mitu aastat tagasi, et viskan ta hommikul südalinna kontoritööle, tulen õhtul kenasti järgi, aga kus tema - vaja pärast tööd siia-sinna minna, ei saa kuidagi ühe autoga hakkama:D Nii kulutamegi pensionäridele ebakohaselt:P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga su armastatud jalgratas? :)

      Kustuta
  3. Hüsteeriliselt võib öelda nii meeste kui naiste puhul. Kõik on inimesed, kellel on erinev emotsioonide skaala ja mõõdik, mis käib üles-alla või on paigal.

    Koduvalla poliitikud planeerivad rööbastransporti (metalli saadavus on piiratud). Plaan on ju hea, kuid läheb valla suuruselt kolmandast külast mööda. Küla, kuhu on planeeritud koolimaja, mis plaanis puudub. Miks küsite? Kui plaani hakati pidama - ei olnud kooli veel planeeritud, kuid nüüd on antud roheline tuli korterelamutele (300 korterit) ja eramute (ca 120-150 tk) rajamiseks ning elanikkond on viimastel aastatel kasvanud 1300 inimeseni ja suureneb igal aastal. Peamiselt on selles vallas lao-ja logistika ning tööstusettevõtted.

    Planeeritava rööbastranspordi lähimasse peatusesse on külaelanikul (kaugemas servas) minimaalselt 35-45 minutit (kui kiirelt käia) + rööbastranspordiga jõudmine linna piirini 20 minutit ja ongi tund aega läinud! Autoga jõuab linnapiirini 10 minutiga. Aeg on raha ja enamus külaelanike jääb endiselt kasutama autot, mida peres on 2 ja mõnel juhul ka 3, sest ühistransport liigub ebaloogilistel aegadel ning ei ole läbimõeldud, et inimesed jõuaksid õigeks ajaks tööle-kooli.
    Pakkusin välja lahenduse - palun rajage parkla linna piirile. Ei, hoopis iseliikuvad bussid hakkavad inimesi transportima.

    Saan aru, et meestel on vaja väljakutseid ja suuri plaane. Naised on ohtlikud, sest mõtlevad ratsionaalsemalt ja vajaduspõhiselt. Naised peavad lahendama pidevalt "väiksemaid" väljakutseid...kodus ja töö, olles seejuures efektiivsed. Seda mehed kardavad ja suurte plaanide puhul - asi ongi suur ning vajab aega settimiseks...ent mida suurem plaan, seda suurem ajaline lõtk, et ühel hetkel suur plaan vajub lössi ja siis saab teha juba järgmist.

    VastaKustuta
  4. Mina näen, mismoodi Tallinnasse ja Tallinna ümbrusesse kerkivad uued elurajoonid. Nagu pärmi peal. Kõikjale, nii linna siisse (Maarjamäe kaldal on pmst uus Lasnamäe, mere ääres Kalarannast Kopli tipuni uus Põhja-Tallinn) kui välja (varsti on kogu ala Tallinna ümber üks suur valglinn). Inimeste arv meil seejuures eriti ei suurene.

    Rääkida mingist kokkuhoiust või rohepöördest ja samal ajal massiivselt ehitada uusi teid, elurajoone ja Rail Balticat - see kõik on lihtsalt... silmakirjalik.

    VastaKustuta
  5. Defineerige "tavaline" eksole :D

    Ma just arvutasin hiljuti, kuna sain rongisõidust üle pika aja elamuse ja korraks kaalusin, kas võiks äkki see 1-2 päeva, mis ma kontoris peaks olema, rongiga sõita. Nt suvel. Mkm. Kulud tulid suht samad, ajaliselt ja rahaliselt. Rong 5.10 (edasi-tagasi üksikpilet, kuupilet ei ole mõttekas) ja tramm 3.- (2 piletit). Autoga linna ja tagasi keskmise benakulu alusel ca 6pool. Parkimine kontori all garaažis, kodus ka tasuta. Nii et auto.
    Võimalik, et on kombod, mida ma ei osanud leida kiirelt, a la rong+Tallinna transa jne. Ja kui ma veel ratta tahaks kaasa võtta, siis tuleks 1.50 rattapilet lisaks üks ots. Kuukaarti ei olnud rattale, sest elron müüb piiratud arvu rattapileteid per reis. Ja linna rattaga ma sõita ei jaksa, liiga pikaks läheks päev. Bussiliin käib nagu jumal juhatab, peamiselt kasutavad seda inimesed, kes maa poolt peavad kuskil vabrikus enne kukke ja koitu kohal olema. Minu graafikuga buss ei klapi. Väikebussid võeti ära, ei olnud majanduslikult otstarbekas enam.

    Võidaks ilmselt need, kes tasuta transporti saaksid kasutada või liiguksid vaid 1-2 tsooni piires. Nii et jah, seni kuni pole mingeid motivaatoreid, mis elu ühistransa aspektist mugavamaks teeks, jääb siiski auto. Tasuta parkimine linnaserval mind ei päästaks kah, sest sinna pean ma bena eest ikka maksma ja siis veel ühistranspordi eest Tallinnas. Mis mõte sel oleks, pigem sõidan juba kontorisse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ajaliselt on veel see aspekt, et rongis saab tööd teha. Ma olen viimased neli aastat olnud ettevõtetes, mil on kontor nii Tallinnas kui Tartus, ja kolleegid pendeldavad rongiga edasi-tagasi. Ja väga kiidavad rongi kui "kaks tundi rahulikku tööaega" :)

      Kustuta
    2. Sama kehtib ka Tallinn - Helsingi laeva kohta :)

      Kustuta
    3. Täitsa usun. Meie liinil kipub tipptunnil olema istekohtadega jama, aga no meile saab ikka lugeda ja kiirematele telos vastata. Nüüd vist lisati ronge, kuna Elroni meelest sai covidiaegne olukord otsa. Ma hea meelega sõidaks vahelduseks, rongid on nunnud võrreldes minu kooliskäimise õudusega.

      Meenutasin ka kui ma esimest korda ülemusel külas käisin. Regionaane boss, alluvad ja siis manager ning ei mingit autoga vedamist Viini piires, et restosse õhtust sööma minna. Metrooga, bussiga ja jala. Tundus olevat täiesti pop ühistransa, selge, kiire ja puhas. Ülemusel on ametiauto ja koht parklas. Järelikult oli motivatsiooni, mis pani eelistama ühistransporti.

      Kustuta
    4. Samas ma pean arvestama konfidentsiaalsusega, ei saaks kõiki teemasid avalikus speissis lapata või lugeda kahjuks.

      Kustuta
    5. Starshipi "kaugemad" kontorid olid Londonis ja Palo Altos (lisaks Moskva, Praha, Stockholm, Redmond). Liikumus-harjumused väga erinevad. Londonis ei sõida keegi oma autoga muuks kui nalja pärast. USA-s võtad komandeeringusse minnes lennujaamast auto ja ilma selleta oled mingi imelik.

      Korra jäi USA-sse minnes autojuhiluba Eesisse maha. Päris huvitav harjutus oli.

      Kustuta
    6. Viini transpordi korraldamisest on kodumaal paljugi õppida. Sama kehtib ka Londonis ja Berliinis. Ida-Euroopa riikides tundub pisut keerulisem või ei saa süsteemile pihta, auke on liiga palju.

      Kustuta
    7. Riigi mentaliteedist oleneb ka, selge see. Staatus ja need muud loomad. Meil kui tahad suguvõsa vaesema poolega riidu minna, ilmu üritusele uue autoga :D Tulemus garanteeritud (ei ole nali).

      Kustuta
    8. Kas Tallinnas rendirattaid ei ole nagu Tartus (ühistransasüsteemi osana, millele saab mingi odava perioodipileti osta ja 1. tund alates laenutamisest on sellisel juhul tasuta)? päriselt küsin, ma ei ole Tln asjadega enam nii kursis.

      Kustuta
    9. Bolti omad on. Kasutanud ma neid ei ole, aga linna vahel on näha.

      Pikemaks rendiks saab Citybike'st ratta.

      Linna enda rattarendisüsteemidega on Tallinnas ainult nalja tehtud. Näiteks loodi ja avati ükskord laenutusüsteem oktoobri lõpus. Kukkus läbi kogu täiega, pakiti vaikselt kokku ja rohkem pole sellest kuulda olnud. Küsimise peale on linn ajakirjanikud lihtsalt pikalt saatnud.

      https://menu.err.ee/292757/tallinnas-alustas-laenujalgratta-susteem

      Kustuta
    10. See eest jäi silma hiljuti, et lisatakse ööseks lisabusse, et pidutsejad saaksid koju (ps. Tallinna inimestele tasuta transport + valimised).

      Kustuta
    11. ööbussid on igatahes head, eriti nii laiali asuvas linnas, igatsen nende järgi Tartuski, kuigi siin saab vajadusel jalagi ära kõndida, territoorium on väike.

      Kustuta
  6. Ei lähe võibolla päris teemasse, kuid praeguste energia- ja kütusehindade ajastul oleks rohelistel ideaalne moment hakata rõhuma inimsõbraliku ühistranspordi aretamisele (kui selline imeasi üldse teostatav on). Hinnad, hinnad - neid saaks ehk inimeste hulgakaupa liigutamisel odavamaks kui ükshaaval läbi ummikute lohistades. Kui me kõrgete hindadega ära harjume, oleme muutustega hiljaks jäänud, tegutsema peaks siis kui veel valus on.
    Kuigi näib, et kolektiivsete veoliikide puhul on meil eeldatud kopsaka kasumi sissekirjutamine pluss veel inimeste loomuomane individualism, seega olen pessimist edasi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eelmisel nädalal sattusin juhuslikult EL järjekordsele plaanile, mis kirjeldas säästlikuid lahendusi ehitamisel, nt kolmekordsed aknad jms. Tegemist oli väga elukauge dokumendiga...pärast esimest paari lehekülje lugemist...loobusin. Hetkel, mil ootame suvesoojuse saabumist, on talvine kütteperiood ainult 5 kuu kaugusel ... alustasin võimalike alternatiivsete lahenduste leidmist juba 2-3 kuud tagasi (ei ole päikesepatareid)...ja lootus on saada november-detsember!!! Seega ei kulge ükski lahendus sujuvalt hetke olukorras. Tarneraskused on märksõna. Trummi võib taguda, kuid see kajab õõnsalt vastu.

      Kustuta
    2. Noh meil on ju kapitalism.
      Ahnuse puudumine on patt.
      Omanikele kasumi mitte toomise eest võib vangi ka minna.

      Kustuta
  7. No vat, ja ma küsin ikka ja jälle, et kuidas sa sellises suhtumisega seda sõda võita saab? Ostad paar tekki ära, et siis saaks südamerahus oma kahe autoga edasi sõita.
    Ah, õel olen, aga sellist asja kuulda on nii tohutult muserdav. Mõtled, et mille kuradi nimel ise pingutad, kui kõrval on säärased sitavaresed.

    VastaKustuta
  8. Kõige turvalisem on bensiini hind mis oleks piimast madalam, sest seda saab teha hetkega ja keegi ei saa surma, aga need teised tahtmised on seotud kannatustega ja energia liigutamistega ühest olekust teise, mille tulemusena tuleb kliimat soojendada ühtedelt liikidelt energia ära võtta ja see ümber töödelda. :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!