reede, 4. detsember 2020

#postapokalüptiline #virtuaalmess

Külastage meie boksi! :)
Ma olen praegu suurel rahvusvahelisel messil oma ettevõtte boksis ja ootan külastajaid.  Paar tundi on veel sulgemiseni jäänud.
Tegelikult, muidugi, igavlen ma kodus ekraani taga ja kass külitab klaviatuuril. 
Me kaalusime kaua, kas osalemine mitte tühistada, aga lõpuks jäi ... sest, ehk see ongi uus reaalsus ja nii jääbki. Ja siis on kogemused hindamatud. 

Osavõtjad on üsna palju, kuna registreeriti ju aasta tagasi eeldusel, et mess toimub 2020 aasta kevadel, aga läks nagu läks ja ilmselt paljud jäid osalema samal põhjusel, kui meie, et vaatame siis...
Taustaks pean ütlema, et tegemist on väga professionaalse (päris)messiga. Selle pileti hind on niipalju kallis, et niisama uitajaid pea polegi. Kõik kes käivad, on eesmärgiga. Ja mis mulle selle messi puhul eriti meeldis, et lõpus tuli vastav organisatsioon, kes kogus kokku järelejääud toidu ja toimetas selle abivajajateni.

Juba ettevalmistus oli imelik.  Tükk aega kõikus toimub/ei toimu vahel. Kuu varem saadeti info, milline "messiboks" välja hakkab nägema. No kuuga on võimalik teha imesid, siis, aga, tuli järsku info, et materjalid peavad olema üleval paar nädalat varem, sest vaja kinnitada jne. Arusaadav jah. Ega riigi jaoks, kus siiani saadetakse messil osalemise taotlusi faksi teel, pole veebilehtede haldamine mingi pisiasi...)

Kokkuvõttes läks väga kiireks. 
Korraldajatel arenguruumi igatahes oli. "Oma boksi" sai sisse alles messipäeva hommikul ja siis selgus, et kuigi ette olid antud ranged reeglid- mitu tähemärki ja faili suurused jne. siis oli tekst poolitatud täiesti suvalisest kohtadest ja oleks väga tahtnud  kohendamist. Mida paraku ei võiamaldatud teha. Samuti oli kummaline see, et sa saad olla nn ainult oma boksis. Ühe külastaja pääsme sai juurde hankida, aga me lihtsalt ei tulnud selle peale. No vaadatud me saime, oma kolleegide abiga, aga.. mu point selles, et ka messil olija võib tahta ja saada kontakte. Koostöö, frantsiis, partnerlus, allhange.. See oli vaikimisi lukus ja ei osanud küsida ka. 

Ja siinkohal peab tegema sügava kummarduse eestlastele. Võimalik, et te ei tea, aga selliseid asju rahastab osaliselt Eesti riik, et ekspordi arendamine ja nii. Need meetmed katavad üldjuhul " pastakate ja jopede" ehk füüsiliste asjade ettevalmistamise kulu, mis antud kontekstis polnud üldse teemaks. Riigi rattad käivad teatavasti väga aeglaselt. Seda enam suur tänu erialaliidule ja sihtasutusele, kes andsid parima, et vajalikku meetmetega kohandada ja kohaneda.

Ma pean tunnistama, et olen algusest saadik olnud väga skeptiline. Miks üldse messidel käiakse.
No et müük, eks. Samas on tõsi, et konkreetses valdkonnas tegutsedes pead ja tead sa kõiki olulisi tegijaid niisamagi. Või siis oskad guugeldada. Aga kindlasti müük ka, jah.

Esiteks, PR sõnum. Me oleme jätkusuutlik ja maksejõuline ettevõte, meil on raha igal aastal siia koht osta ja kohale tulla. Ma olen sellel messil osalenud ligi 10 aastat. Kui esimestel aastatel vaadati läbi ja kõnniti mööda, siis iga aasta edasi märgati rohkem. Usaldus tekkis..

Teiseks põhjuseks on suhted. Müügiinimesel on võimalik silmast silma kohtuda oma klientidega, rääkida saladusi, tutvustada uusi tooteid, arutada, kuidas elu on läinud.

Kolmandaks. Ma müün toitu. Ja toit on lõhn, maitse, struktuur. Tegelikult vist kõikide toodete puhul on oluline, et saaksid toodet näppida. Hüva, seda saab lahendada näidiste saatmisega, aga siis on see reaktsioon, mitte võimalus.

Neljandaks, ja ehk vast peamine. Mess on trendide, ideede ja inspiratsiooni saamise koht.  Ja reeglina on messil kõikidel jalad väsinud ja janu. Ning kui pakud tooli puhkamiseks, kohvi ja selle konkreetse messi kontekstis ka tasuta wifit, siis.. võivad juhtuda huvitavad tehingud.  Ja müük/ost neile/nendelt, kes ei tulnud selle pealegi, et sind antud kontekstis guugeldada. Või et üldse selline toode on leiutatud ja olemas. Või et mul oli seda toodet hädasti vaja.

Ning viiendaks.. külastage meie boksi. Viskad hundiratast, pakud pastakaid või kommi, oled lihtsalt kena. Aga sul on võimalus äratada huvi.

Ehk siis protsess, mis oli proaktiivne dialoog, on muutunud reaktiivseks ja passiivseks. Sa saad reageerida vaid juhul, kui osutud valituks. Seega, vaadates seda nimekirja- miks üldse messidel käia, pole täidetud mitte ükski põhjus ega tingimus. 

Ja nüüd siis virtuaalmess. Mille virtuaalboks kujutab endast staatilist kodulehte, millelt lähevad edasi lingid päris kodulehele, kataloogile, videole jne. Võimalus teha kontaktkõne ja saata meil. Et siis milleks seda kõike teha messil  ja raha eest, kui seda oleks võimalik teha absoluutselt iga päev. 

Oletame, et sa tead täpselt, mida otsid ja otsustad maksta raha messil osalemise eest.
Nii. Sa saad teha otsingu kriteeriumite järgi- toode/tootegrupp; riik ja eritingimused ( mahe, halal jms). Oletame, et tahad osta juustu. Valid juust. Saad mingi 100 pakkujat. Hmm, mõtled, prooviks seekord midagi eksootilist, ja valid järgmiseks otsingukriteeriumiks "Eesti". Kui tõenäoline see on?
Ma läksin külastajakontoga sisse, et vaadata konkurente ja otsida, kas keegi pakub meile vajalikku toorainet. Ma pole kindlasti maailma püsivam inimene, igatahes, ma väsisin umbes peale kümnendat firmat ära. Häda sulle, kui su riik on Sweden või firma nimi algab W-ga :)

Mida peaks siis tegema teisiti. Ega ma ju head lahendust ei tea. Ma üritasin mõelda, kuidas oli enne internetti või enne lennukeid, aga mõlemal juhul oli olemas inimlik kontakt. Võimalus saada kokku. Usutavasti, kui see jama jätkub, muutume me lihtsalt rohkem lokaalseks ja globaalseid kontakte on vähem. Kuuldavasti kevade järel tehti mitmeid tarneahelaid ümber ja juttu oli ka sellest, et tootmisi kolitakse lähemale, et riske maandada.. aga näis. Ma tegelikult usun, et lõpuks paneb ikkagi kõik paika hinna/kvaliteedi suhe, ja kui see asi on vaja ka Hiinast hobusega tuua, siis juhul, kui tasub, tuuaksegi.

Aga kuidas siis ikkagi saaks, kui kuidagi ei saa.  Kui kogu ostu-müügikontakt jääbki põhinema otsingul.
Siis esiteks Eesti riigi maine. Jah, ma tean, et see pole reaalne, aga fantaseerime pisut, Vähemalt aasta peaks kontrollima riigi poolt avalikkusele saadetavaid sõnumeid ja ostma tootepaigutust  festivalifilmidesse ja tõlgitavatesse raamatutesse.
Et me oleme puhas, mahe, metsane, tarkade lastega, nutikas, e-riik, innovatiivne, paindlik, avatud jne jne...riik. (ideaalses maailmas vastavad need sõnumid ka tõele). Ma kordan oma vana küsimust, aga kuidas sa tead, et Šveitsis tehakse kellasid ja nuge? Või et Soomes on jõuluvana ja Itaalias pizza... meediast, eks. Siin on Eesti riigil suur töö ära teha.

Üldjuhul on suurtes organisatsioonides keelatud vastu võtta personaalseid kingitusi ja uskuge mind, see (toote)info, mis ostujuhtideni jõuab, on hoomamatu, Mitte keegi ei viitsi vaadata su videod või lugeda su meili.
Eesti riik peaks enne messi saatma igasse olulisesse kontorisse mingi vau kingituse. No ma ei tea, näiteks kontoripakkide roboti, mis kasvatab maheürte ja pakub kama. Või muud sellist, et see õnnetu, kes loosi tahtel on sel hetkel kontoris, saadaks kohe oma kolleegidele meili- "teate, mis eestlased meile saatsid..." ja kõik need 1000 töötajat paneksid guugle otsingusse "Estonia". Peale seda võiks olla õhkõrn lootus, et kontorisse saadetud kutse messile võiks jõuda enne prügikasti lugejani?  Teine võimalus, ja ka see on koroona tõttu keeruline,( ja nagu öeldud, siis kingitused on keelatud, aga kui osaleks kogu tippjuhtkond..? ehk siis näiteks) saaks kohalikul maal olev suursaadik kutsuda nad eestiõhtusöögile. 
No ja siis ehk on imepisike lootus, et ta paneb messil otsingusse "Estonia"...

Aga kõik see eelnev kehtib juhuks, kui täpselt tead, mida tahad ja otsid. Kuid see "ideed, inspiratsioon, trendid.." on virtuaalmessi puhul vaeslapse osas nagunii. Mingi arvutimäng? "Surprise me"? Nagu tinder, et näidatakse galeriid "Vau" toodetest, " mille puhul sa ei teadnudki, et sa võiks neid vajada ja siis saab ostja neid laikida ja heitida? Pikem ja kallim tee on läbi lõpptarbija. Peksta seni reklaami, kuni minnakse poodi ja trambitakse jalgu, et võetagu meil müüki. Aga see jääb samuti fantaasiamaailma, sest Eesti riigil sellist raha pole ja ei tule ka.

Kuidas siis läks. Mina isiklikult suhtlesin nende kahe päeva jooksul 2 inimesega. Meie ekspordijuht oli populaarsem, tal oli rohkem kontakte ja mõni neist isegi uus.

Nii et. Päris kasutu ei olnud, aga poleks midagi kaotanud ka, kui poleks osalenud. 
Palugem nüüd, et tuleb vaktsiin ja see jama saab ükskord ometi läbi.



Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!