Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 28. jaanuar 2026

Päeva algus

Mul on lennukile minnes alati dilemma.  Kas takso või oma auto st parkimine.  Rahaliselt on paar päeva üsna võrdsed. 

Valisin seekord takso B.  Uksest väljudes mõtlen veel,  et  unustasin auto võtmed kotist välja võtta.  Raskus ju.  

Kell pool viis Vadim juba ootas mind.  Pidin aknale koputama,  et märkaks ja pagasi lahti teeks. 

Liiklust oli selle kella kohta üsna tihedalt.  

Hakkab tegema vasakpööret peateele ja ma näen.....kuidas  peateel liikuv auto sõidab meile sisse külje pealt. 

Maja juurest peateele saab mitmel viisil. Millegipärast pööras ta auto ümber ja valis tee, mida ma ise ei valiks. See on hästi pime väljasõit, kuna autod pargivad tee ääres. Igale poole riputatakse märke ja lamavaid politseinike. See koht on nagu on. 

Ma olen elu jooksul päris mitmes avariis olnud.  See on naljakas tunne,  kuidas aeg peatub ja sa jõuad mõelda.. miks.  Kuidas.  Kui oleks teinud teise valiku. 

Tohutu mürts. Turvapadjad lendasid lahti. Auto tükid pudisesid teele. Vadim ainult oigas. 

Ronisin autost välja.  Kui ma oleksin istunud juhi taga,  siis.. ma ei tea.. škoda külg oli täiesti lömmis.  

Teise auto juht oli ka  venelane,  tuli uurima.  Pigem nõutu,  kui vihane.  Helistas kohe kusagile. 

Ma pean ju lennukile jõudma.. üritasin kohvrit kätte saada,  aga  pagass ei tulnud lahti. 

Vadim istus apaatselt juhiistmelt.  Mingil hetkel ärkas,  uurisin kas oleks kiirabi vaja.  Ta ei vastanud.  Kuna ta uks ei tulnud lahti,  ronis üle kõrvalistme välja.  Ja upitas mu kohvri tagaistme vahelt välja. 

Lennuk,  eks.  Hea,  et võtmed olid kaasas, kõndisin kohver näpus üle tee tagasi ja istusin oma autosse. 

Vahepeal lendasin.  Kohale jõudes märkasin, et B on saatnud arve ja tagasiside küsitluse. 

Saatsin siis kirja,  et sry,  ma maksta küll ei tahaks.  Mõne aja pärast helistati,  vabandati,  raha sain tagasi. 

Ja küsis,  kas minuga on ok. 

Vastasin automaatselt jah.  Nüüd praegu tunnen,  et vasakult on selg valus.  Vaatab.  Kui paremaks ei lähe,  siis konsulteerin arstiga. 

Šokk jõudis kohale pea 10 tundi hiljem. 

1 kommentaar :

  1. Esiteks, hea et nii läks ja viga ei saanud!
    Ise olen autoõnnetuses ainult unes osalenud, vaatamata üle 40 aastasele aktiivsele autojuhikarjäärile. Selliseid ärevaid momente on ikka olnud kus aeg hakkab teo tempos liikuma ja ma jõuan sada varianti läbi mõelda/kaaluda ning parima välja valida ja selle järgi käituda. Eks ta rohkem õnneasi kui oma osavus ja valikud ehkki viimaseid ei maksa alahinnata.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!