Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 23. august 2011

Vabadusest ja rahust

Lugupeetud minister rõõmustab raadios (Välismääraja 21. august, järgnev pole tsitaat vaid mälu järgi üles kirjutatud) Me teeme siin midagi sellist, mis läheb kokku Rootsi arusaamisega maailma- majanduse ja ühiskonna arengust. Mul on väga hea meel, et me oleme Rootsi riigi poliitilises ja majanduslikus mõjuväljas. Ja jätkates Dalai-laama teemadel, pahandab ajakirjandusega must-valge lihtsustatud maailmakäsitluse pärast: need asjad ei ole nii lihtsad, kui nad välja paistavad . 
Minister on kurb: informeerimata rahvas on üks väga kahtlane koht. (Hea blogilugeja. Tee siinkohal paus ja mõtiskle oma süü üle, selle tänamatu murekoorma üle, mida sinu ja minu rumaluse pärast vaene Rein peab kandma)
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeval,  tähistame me väljavõidetud vabadust. Vabadust- milleks? Vabadust laulda inglise keeles? Vabadust olla samasugune kui teised? Vabadust mitte erineda massidest ja, jumala eest, mitte eristuda, mitte silma paista...

Loen praegu W. Churchilli suurepärast raamatut "Tormihoiatus". Churchill kirjeldab järjest ja järjest olukordi, kus liitlased, eelkõige Inglismaa, oleksid saanud peatada II maailmasõja eel natsismi, fašismi ja kommunismi leviku. Aga nad ei teinud seda.
Sest. Sest me kõik  tahame elada rahus. Mina ka tahan elada rahus.
Aga ka argusest. Mugavusest. Naiivsest usust, et kokkuleppeid peetakse ja neist kinni hoitakse. Valitsuste tahtmatusest kaotada valijate hääli.
Normaalne. Loogiline.
Itaalia, palun ära ründa Abessiiniat, see ei ole kena. Muidu me saame kurjaks ja ei anna sulle.. mmm... näiteks alumiiniumit ja õli. See ei peaks sind väga pahanada, kuna neid on sul endal niigi.
Hitler, palun ära ründa Reinimaad. Hea küll, vastas Hitler ja okupeeris Austria ka. Ning tollane ajakirjanuds leidis, et no mida ta siis oleks pidanud tegema- need maad ju kuulusid kunagi Saksamaale.
Kuidas saab mingi provintsi huvid seada kõrgemaks kogu Euroopa huvidest?! Kui Euroopa vajab gaasi, siis on okei üles sonkida Läänemere põhi. Poolast gaasi saada oleks ju liiga lihtne. 

Kas teie usute, et juhul, kui mõni riikidest- no ma ei mõtle siin mingit Eestit või Gruusiat või Tiibetit, aga ikka KORRALIKKE riike... peaks midagi halba korda saatma, siis on võimalik teda korrale kutsuda? Kas maailmas on piisavalt mõjusaid majanduslikke või sõjalisi hoobi ning eelkõige- kas on tahet nende kasutamiseks?
Karistamatuse tunne. Kel jõud sel õigus. Julge hundi rind on rasvane. Küsige ja sulle antakse...

Kui keegi okupeeriks homme Läti, kas sina saadaksid oma poja neile appi?
Aga kui ülehomme okupeeritaks Eesti? Kas me võitleksime, või oleks vastupanu
"Vastuvõetamatu kõrvalekalle Euroopa õigustraditsioonist" ( I. Fjuk, Laari avalduse "Eesti ründajad lastakse maha" EPL 23.08.2011 kohta). 
Või- 
"Meil on ka rahvuslikud huvid olemas, aga me peame neid ajama hoopis kavalamalt ja hoopis teiste meetoditega, kui teised riigid,. Ainuke ressurss, millega me oma rahvuslike huvisid saame ajada, on meil kahe kõrva vahel ja seda me ei saa maha mängida tühiasjade nimel. Iseseisvus on nagunii väikerahvale suur luksus" (R:L: Välismääraja)
Las okupeerivad, küll me saja aasta pärast end jälle kavalusega vabaks laulame...?

Miks? Miks üldse peaks riigi iseseisvuse kadu kartma?
Meie maad ja kapital kuuluvad teistele. Keel ja kultuur on samad mis teistel- olen nõus nendega, kes väidavad, et Euroopa liigub ühtlustumise teed. Mõned lõunapoolsed riigid veel jonnivad, aga küll  see mööda läheb- varsti räägime kõik inglise keeles. Me tarbime ühesugust kultuuri, meediat, kaupu ja toitu. Piltlikult öeldes- kui mosleminaine püüdleb suurema alastuse suunas, siis kristlik naine otsib kaitset über-nooruse ja seksuaalsuse eksponeerimise eest. Keskel saame kokku. Meil on täpselt samasugused probleemid: meie noortel pole tööd ja rakendust. Meie vanadele ei jagu sotsiaalressursse.
Milline on siis see vabadus, mille me kaotaksime?
Vabadus liikuda, reisida (kuni jagub naftat ning loodus pole meie vastu)? Sõna ja mõttevabadus (kuni su mõtted on piisavalt klikitavad ning ei solva kedagi ega midagi. Võimalike Solvujate nimekiri pikeneb)? Vabadus tarbida just sinule sobivat infot ning muuta oma isikuandmed ülemaailmseks uudiseks?

Selliste tühiasjade pärast pole ju vaja rabeleda....

PS. tundub, et nüüd on käes aeg lugeda vahelduseks Barbara Cartlandi....





Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!