reede, 8. aprill 2011

Mida mehed sinu kehast tegelikult arvavad?

Ma usun, et isegi kui asendada selles reklaamlauses sõna "mehed" sõnaga "teised" ning kui keegi ei teaks, milline toode end selle lausega meedias reklaamib- ei tuleks ikkagi ühelgi mehel isegi pähe, et see reklaam ja toode võiks olla suunatud talle.
On väga normaalne, et see- mida arvavad võõrad inimesed sinu kehast ning kuidas neile veelgi enam meeldida, on naiste teema.

Viimasest sõjast, mis meeste ridu harvendas ning partneri leidmise keeruliseks tegi, on vahepeal ikka kõvasti vett merre voolanud. Kuid endiselt on äri naisteajakirjandus, mitte meesteajakirjandus. Kuigi, loogiliselt võttes, ajast mil lapsed on imikueast väljas, peaks "100 nippi kuidas oma peresuhet värskena hoida" olema meeste huvides kordades enam, kui naiste huvides. Sest konservatiivse klassikalise peremudeli põhjal on abielumehel kõht täis, puhas särk seljas. Ning "sõltumatud shveitsi teadlased" on ammu kindlaks teinud, et püsisuhtes mees elab kauem ning on edukam.
Huvitav, kuidas meeste potentsiaalset nõudlust pole osatud rahaks teha. Ning õige vastus siinkohal pole, et mehed on manipuleerimiseks liiga targad vmt.

Naisteajakirjade jätkuv populaarsus paneb imestama. Teemade eest, mis ümbritsevad meid 24/7  ollakse ikka veel nõus maksma? Isegi Eesti Naine on pärast viimast peatoimetaja vahetust tulnud nö lihtsale naisele lähemale. Suurem osa ajakirjast on portreelood- et kuidas ühel naisel ükskord oli ja mida ta sellest arvas. Ahah. Isegi, kui lugu käsitleb mõnd olulist ja huvitavat teemat, on eksperdi, spetsialisti arvamus pisikeses kastis kommentaarina.  Meie, lihtsad naised, oleme ise eksperdid.


Mulle meeldib hoopis näiteks Imeline Teadus. Või siis [Digi]. Tõsi, ka [Digis] on vastu tulles rahvamasside palavatele soovidele, mõeldud spetsiaalselt naistele. Naisteka rubriigis on tooted, mis roosad või karvased. Ning muidugi- retseptinurk. Mul pole iseenesest midagi kokkamise vastu. Tundub, et meie segases maailmas on toidu valmistamine üks väheseid meie endi poolt kontrollitavaid tegevusi. Tegevus, mis rahustab ning annab turvatunde. Kuuldavasti on isegi uues ajakirjas Psühholoogia oma koogiretsept. Kurb on pigem see, et retseptile pole leitud tähendust ja sisu. Retsept on selleks, et naistelehel peab retsept olema. Kuigi võiks ju olla selleks, et anda nõu kuidas valmistada toitu, mis arvuti taga süües ei pudiseks. Või toitu, mis valmivad ise nii, et saad rahulikult samal ajal arvuti taga tööd teha.

Ma ei tea, kas see tähendab, et olen arrogantne, kesksooline või näitab see kõigest saabunud küpsust, aga viimasel ajal olen ma kõigi naisteajakirjategijate kurvastuseks väljunud nende sihtgrupist. Mind tõepoolest ei huvita, mida keegi võõras mu kehast või üldse minust arvab.

6 kommentaari :

  1. Ma olen ka sageli selle õnge läinud, et ootan mingi huvitava pealkirja alt eksperdi arvamust aga tegelikult on vestlusringi kutsutud mingid ajakirjaniku tuttavad, kes siis oma elust patravad.
    Vahel ikka lähen nende naisteajakirjade õnge kui on karta, et kodus õhtul miskit lugeda ei ole aga olen ka aru saanud, et näiteks Geo on palju sisukam. Võttes arvessse, et ajakirja loed läbi ühe õhtuga, on nad siiski kõik äärmiselt ülehinnatud ja ma ei saa hästi aru, miks see nii tulus äri on. Kui on, sest eks neid ole koondatud ju ka.

    VastaKustuta
  2. Jajah. Mina ei saa näiteks sellest aru, et miks mitte üheski Eesti kioskis ega raamatupoes pole AINUSTKI relvaajakirja. See on fakt. Pole isegi ühte õhukest...

    Kuid sellest kuidas olla ilus on 100 tk.

    VastaKustuta
  3. Ma loen naisteajakirju põhiliselt juuksuri juures. Mõnikord loen internetist pealkirju, et ikka kursis oleks, kes kellega käib ja kes lahutab. Olen samuti imestanud, kuidas neile kõigile ostjaid jagub. Kui see neid tuhandeid naisi õnnelikuks teeb, ju siis on neid vaja.

    Ühel päeval vaatasin poesabas minu ees seisva naise kaubavalikut. Vanust oli tal üle viiekümne, kaalu üle saja. Kassalindil oli lisaks piimale, leivale jms. veel jäätis, kommid, koogid ja täisvalik hetkel saadaolevatest kroonikatest naistelehtedest jms. Korralikku lihatükki seal kauba hulgas polnud, ju siis meest ka kodus mitte. Selliseid on palju, kelle isiklik elu koosneb põhiliselt seepide vaatamisest ja teiste naiste ilusast elust lugemisest. Teine sihtgrupp on noored tibid, kes loodavad ilu- ja seksinippde abil endale meest hankida. Ikka ja alati on naiste jaoks eluküsimus meestes. Keda pole või keda tahaks leida. Või kes on küll kõrval, aga "midagi hingele" ei paku.

    VastaKustuta
  4. Ma tegin eelmisel semestril kodutöö raames ühe naisteajakirja (Cosmopolitani) eksemplari kaanepildi diskursuseanalüüsi. Mitte eriti üllatava avastusena selgus, et rohkem kui pooled esikaanel olevatest pealkirjadest olid seotud meestega (näiteks ei olnud esikaanel "Seksinipid, mis sulle kindlasti meeldivad," vaid "Seksinipid, mis talle kindlasti meeldivad" jne).

    VastaKustuta
  5. Uskumatu, kuidas töödeldakse masside (antud juhul naiste) emotsionaalset alateadvust nende ajakirjadega.

    VastaKustuta
  6. Miskipärast meenus mulle selle peale üks ammuloetud jutt, kus viidati mingile statistikale, et psühhiaatri abi vajavad vallalised mehed rohkem kui abielumehed ja abielunaised rohkem kui vallalised naised. Seda, mis on põhjus ja mis tagajärg, seal polnud uuritud (kas mehed muutuvad vallalisena psüühiliselt ebastabiilseks või on psüühiliselt ebastabiilsel mehel raskem naist leida? kas vallalisepõlv muudab naiste psüühika tugevamaks või lihtsalt julgevad vallaliseks jääda tugevama psüühikaga naised?)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!