J.K. Rowling Ootamatu võimalus

Ma ikkagi kirjutan ka sellest raamatust, sest üks teema jäi mind painama.

Kokkuvõtteks. See raamat on just täpselt selline, nagu te ilmselt olete juba kuulnud. Nagu BBC seep(kultussari, esilinastus, kvaliteetseriaal) väiksest Inglise linnakesest. Umbes 100 tegelast, kes meelde ei jää.
Millegipärast oli mulle jäänud teadmine, et tegemist on kriminulliga. Ja nii ma ootasin asjatult lõpuni, millal selgub, et surnud mees oli hoopis mõrvatud. Aga polnud. Kõik kes surid, surid ise.

Kõige veidram oli  minu jaoks väga arusaamatu jutukat kooshoidev ja tegevusliine ohjav kandev teema. Et siis haldusprobleemid. Kohalikule tasandile tuues: a la kas Peetri alevik peaks olema Rae valla, Tallinna või Mõigu haldusalas. Väga intrigeeriv, kas pole.
Kui ma oleksin selle raamatu toimetja, siis ütleksin. kallis J.K. või kuidas iganes nad omavahel teineteist kutsuvad- ära püüa kirjutada sellest, mida sa ei oska. Kirjuta sellest, mida sa suudad maailmatasemel. Nimelt lastest ja noortest.

Ma ei viitsi tööle minna !!!!!

Puhkus on üks  naljakas asi.

Ma olen kord oma elus puhanud järjest 3 nädalat ja see oli ikka tõesti Puhkus. Nädala elasid puhkusesse sisse, teise lebotasid ja kolmandal hakkasid moraalselt valmistuma tööle minekuks.
Nüüd on olnud nädala- kahe pikkused sutsakad ja seda on vähe. Aga kauem ei saa, sest taevas kukub alla ja maailm läheb sinuta hukka.

Vanasti, läksid välismaale ja oli vähemalt ettekääne- oi, ma olen välismaal, kõne nii kallis, räägime lühidalt. Nüüd. On igas jumala kolkas internet. Ja ma ei saa, ma pean kontrollima meile ja rikkuma oma tuju.
Terve aasta olen ma üritanud muuta end asendamatuks ja vajalikuks. Et siis see nädal imestada, miks mu kolleegid küll ilma minuta sammugi astutud ei saa....

Costa Brava Lloret de Mar

Nagu juba paaril viimasel aastal traditsiooniks kujunenud, oli ka sel aastal.
Mõtled et võtaks puhkuse ja kui on selgunud, et "ükskõik millal" on piiratud ikkagi kuupäevadega X, " siis on eksam" ja Y  "ma pean kindlasti Tallinnas olema"- ehk väljuda saadki ainult ühel konkreetsel päeval, et siis nädal hiljem tagasi olla. On valikuid täpselt 1.
Palun väga- lennuk Türki läheb nagu Mustamäe troll. Iga päev mitu korda päevas. Aga Türgis olen ma paar korda käinud. Seal on väga lahe, aga.  (ja nagu nüüd selgub, poleks seal olnud ka väga rahulik)
Tahaks midagi muud....

A. Ivanov Hanumani teekond Lollandile

Jah, see on väga hästi kirjutataud raamat ja ma saan ka aru, miks auhindadega pärjatud. Aga igal asjal on oma aeg, Ja selle raamatu aeg on millalgi depressiivses novembris. Mitte siis, kui väljas on juuni ja päike ja rõõm ja valgus...:)
Ivanovi eelmine raamat meeldis mulle rohkem.
Mulle ei meeldi vastutustundetud, rumalad ja laisad inimesed. Ja kui needsamad on veel vägivaldsed, räpased, varastavad ja valetavad, siis teeb see mu kurjaks. Ning kui siia lisandub tänamatus ja viha riigi vastu, kes on sulle peavarju pakkunud, aga ei hellita sind sinu meelest piisavalt- siis saan ma ka ise vihaseks ja vihasena ei ole hea lugeda.

Mul pole hetkel aega internetist otsida, aga huvitav oleks teada, kes mõtles välja sotsiaaltoetuste ja põgenike abistamise skeemid. (lisatud hiljem  link)Põhimõtte, et neid peaks poputama. Miks muretseb näiteks Taani Süüria pärast? Endiste koloniaalriikide süümepiinad? Või mis loogika?

Õigus olla loll

Lugesin Arraku artiklit ja jäin sõnatuks. Loodetavasti(?) oli see provokatsioon, mitte populism?
Siis lugesin ka kommentaari ja ei oska enam midagi kosta.
Lühidalt. Turundus on saatanast ( hr majandusteadlane(!) peab artiklis küll ilmselt silmas reklaami). Kurjad kapitalistid mõtlevad välja ebavajalikke tooteid ning määrivad neid siis täiesti mõtlemis- ja otsustusvõimetutele inimestele kaela.

Kas maailmas toodetakse mittevajalikke tooteid? Jah, toodetakse. Maailmas on päriselt ka olemas vabrik, kus töötab 1000 inimest. Kus hommikul koguneb komisjon ja leiutab näiteks ratastega, punasetäpilise piiksuva krokodilli. Toodab neid umbes miljard ja müüb siis maailmas maha. Et keegi ostaks, mõeldakse sinna juurde näiteks multikas ja limonaad ja leitakse lasteaias trenditegijad, kes räägivad kaaslastele, et elu krokodillita on võimatu. Parafraseerides Majakovskit. Kui kusagil toodetakse krokodill, siis järelikult on seda kellelegi vaja. Muidu ju ei toodetaks. Meie, tarbijad, ise tahame olla ägedad. Ja krokodill meid ägedaks just teebki. See on midagi, mis just täpselt jääb õnnest puudu. Niisiis. Kas saab öelda, et maailmale polnud krokodille vaja?

IAmsterdam

Uskumatult armas linn täis kontraste. Kõrvuti murul päikest võtmas rättidega, tahvlit näppivad neiud ja bikiinides blondiinid. Tõmmu mees koos oma väga lühikese keti küljes oleva varbaotsteni kinnikaetud naisega ning Armani minis ja stilettodes äridaam rolleri seljas. Tõelised machod neegrid ning rõõmust helgav homopaar.
Mahuvad ära. Kõik on õnnelikud ja rõõmsad....

Raudteejaama peldikus korjab raha ja tervitab naisi ülevoolava lahkuse ning pulbitseva rõõmuga väärikas eas moslemimees. Helloo, sweetheart ! Hi, darling...! kullake, armsake, astu edasi, kuidas päev on läinud. Tere tulemast....
eee... ma tahtsin tegelikult ainult pissile...

Liiklus seisab. Kohal on kiirabi, politsei ja tuletõrje. Ei ole õnnetus juhtunud. Keegi korpulentsem kodanik on kiirabiga koju toodud ning kanderaamiga ei mahu trepist üles. Päästetöötaja on riputanud kanderaami redeli otsa ja kodanik veetakse üles, kolmandale korrusele, et ta siis aknast sisse transportida.

Linn, kus jalakäija pole väga mugav olla. Mitte autode pärast, vaid jalgratturite pärast. Nad kihutavad sust paremalt ja vasakult ja väga kiiresti ja neil on alati eesõigus.