Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 6. jaanuar 2025

Ära tundmine

Aastavahetuse " kui nõmedad naljad" tuules mõtlesin, et viga pole mitt ainult naljade kvaliteedis. Eestis osatakse ju endiselt head nalja teha- näiteks vaatasime ära uue hooaja " Uus algus". Kait Kalli stsenaaarium. Väga muhe argipäeva meelelahutus.
Ja probleem pole ka mitte ainult solvumises. Aga mullides. Vaadates SNKT või Edekabelit pidin tunnistama, et suurt osa parodeeritavatest pole ma iial näinud ega kuulnud. Olgu, saad vaadata lihtsalt kui esitust aga suurem osa naljast (olgu siis nii hea või halb kui tahes) läheb seetõttu kaduma. Nalja tegemiseks on vaja mingit ühisosa, ühist konteksti. Ja seda on meil järjest vähem.

Jätkame ka zooloogiatunniga. Huvitav, et kass, kes on põlvkondade kaupa elanud toas, tunneb ära ja reageerib telekast nähtud lindudele. Põtradele ja nugistele näiteks mitte. Heli osas on see arusaadav- mingid sagedused jne. Küsisin ka ai-lt, ta vastas, et instinktid.
Raadiost kuusin, kuidas keegi rääkis oma teadustööst. Nimelt uurib, kas ja kuidas põtrade sõrad käituvad ja toimivad mudas ja soos.
Nendel hetkedel tahaksin töötada teadlasena. 
Mitte minutitki oma elust ei pea sa mõtlema, kuidas omanikele raha teenida või väärtust luua. 

reede, 3. jaanuar 2025

Algus

Head uut aastat.

Üritaks sel aastal nii, et rohkem, mida ma tegin ja vähem, mida ma sellest kõigest arvasin?:) 

Ma ei tea mida vanarahva ennustused selle kohta ütlevad, aga uus aasta tuli kassi kõhulahtisusega. Kuna ta on väga karvane, siis paratamatult jäi ka ta taguots mustaks. Ja ega ta hullukene ju paigal ei passi, vaid kondab ühest kohast teise. 
Otsustasime teda siis pesta. Kõik, kellel on kassid, teavad, mis edasi sai. Õnneks jäin mina terveks, mees on haavatud. Järgmise portsuga põgenes kass juba ainuüksi mind nähes voodi alla. Katsin kogu elamise käterätikutega.. lõpuks kui tüüp mind taas lähemale usaldas, siis üritasin niiskete lappide ja kammiga.. las need detailid jäävad. Olen kogu elamise tekstiili ja põrandad korduvalt üle pesnud. Aga ikkagi on vedela väljaheite lõhn ninas.. ( kõlas see piisavalt viiskalt?) Täna tundub okei olevat. Aga päev alles noor.

Eile käisime raamatuviktoriinil, saime tavapärase viienda koha:) Nagu me juba mitmendat korda tõdesime, siis ülespoole saaksime kerkida vaid siis, kui hakkaksime ka sporti jälgima. Ei, jälgimisest tegelikult ei piisa- üks küsimus oli näiteks, et kes spordiaasta tähtedel sai võistkonna auhinna. Ma vaatasin seda koos mehega. Null mälestust. Kodus kurtsin mehele- ta küsis, et kas nimesid oli ka vaja öelda ja et ta võiks kogu ajaloo ka juurde rääkida....