Saare võimalikkusest

See on alati täpselt seesama stsenaarium. Mu mees jääb haigeks. Ma ikkagi üritan-deson, tuulutan, vitamiinitan ja magan teises toas. Aga ei pääse. Kui muu osas enam-vähem, siis nohu vastu tahtejõuga ei saa. Homme on hambaarst ja ülehomme audit ja siis hooaja esimene kooriproov ja üks koolitus, mis huvi pakub ja õppematerjalid tuleb valmis seada ja nädalapärast puhkusereis. Ma lihtsalt ei saa lubada endale luksust olla haige.

Käisime saarel. Ma olen seal varem käinud, aga mitte olnud. Täiesti uskumatu- nii lähedal linnale asub paradiis. Liivarand, vaikus. Pääsesime giidi abiga vanadesse majadesse. Mis lagunevad.. pole ju mõtet, meie lühike suvi jne. Teate küll. Aga kahju on. Kui ma oleks miljardär...

Hämmastav on see, kui kiiresti, vaid 30 aastaga, võtab mets kogu maastiku ja hooned üle. Nagu polekski midagi olnud. Ulmekate kirjutajad kipuvad seda alahindama. Tuleb kohe meelde nt Poiss ja tema koer ( väga hea raamat, muide), kus kõik oli alles ja ilus, lihtsalt lagunenud..

Üks väike tüdruk palus mind, et teeksin teda tuttavaks ühe teise väikese tüdrukuga. Nagu  Inglismaal... Kui kummalised asjad on ikka suhted. Tüdrukud rääkisid omavahel, aga.. midagi ei tulnud välja. Ja kümme minutit hiljem oli see väike tüdruk reisi lõpuni lahutamatu ühe teise tüdrukuga.. Miks nii ja mitte teisiti? Ei tea.

Enne laeva väljumist oli vaba aega. Otsustasime mere äärde jalutada. Meie grupike otsustas minna paremale, teine seltskond vasakule... Minutit kümme hiljem, selgus, et nad leidsid laiba. Uppunu. Politseikaater tuli kohale. Hea, et kellegi omaksed said rahu, lohutasime. Hea, et keegi on nõus tegema sellist tööd, lohutasime...

Pantrikuru vangide tuules tahtsin uuesti läbi lugeda ka originaali- Verne Saladusliku saare, ( ja ma olen endiselt veendunud, et Verne, DaVinci ja mõned veel on tulevikuinimesed, kes on ajarännaku käigus oma aega sattunud.) Olen püüdnud Verne uuesti üle lugeda, ja pole suutnud. See raamat on endiselt huvitav. Las ma olen naiivne, ja usun, et seda kasutatakse senini õppetöös. Integreeritud õpe.. leidke leheküljelt X, kuidas merehädalised valmistavad küünlaid. Tee see protsess endale selgeks ja õpeta kaaslastele. Uuri, kas Eesti looduses oleks võimalik sedasama teha? Aga kuidas saaks?

Mu lapse emakeele õpetaja rääkis raadios, et teeb lastele, eesti lastele, eesti keele sõnadetööd, et mida tähendab nt kämmal ja vemmal.. seda raamatut lugedes tuleks sõnadetöö kindlasti tänapäeva lastele teha. Ning lisaks peaks ühiskonna- ja ajalooõpetaja selgitama, kuidas ja miks vanasti niimoodi arvati...

Ma olen nii poliitkorrektseks muutunud, et ei julge seda isegi kirja panna.