Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 27. märts 2023

Prügi

Ei, ma ei ole prügifirmade palgal, aga miks mitte- tehke pakkumine :)

Peale valgustavat seminari korraldasin oma prügimajanduse ümber. Olen nüüd mõne nädala jagu viisakalt prügi sorteerinud.
Tuletan meelde, elan imelises kohas. Mu maja ees on ühistu- olme, papp ja biokastid. Nii maja kõrval kui ka  maja taga on tasuta pakend, klaas, papp, metall. Paari sammu kaugusel ohtlikud jäätmed ja taaskasutuskonteiner ( riided, mänguasjad jmt). Ei ühtegi vabandust, et kaugel vmt.

Kuna minu prügimassist on umbes 90% pakendid, siis alustasin sellest. Ajaga on tekkinud nõmedaid logodega kinkekotte. Tõstsin koti ukse taha ja panen nüüd pakendid sinna. Õue minnes saab need kotiga ära visata. Nagu ütles asjapulk raadios- olmeprügisse peaks jõudma ainult mähkmed ja pühkmed. Ja tegelikult on see tõsi. Mu olmeprügi kogus on muutunud mikroskoopiliseks. Mähkmeid meie peres enam ja veel pole, aga kassitoidu pakikesed st määrdunud pakendid ja muu selline, mille osas ei oska seisukohta võtta.
Teise uudsusena tekitasin bioprügi jaoks ühe prügikasti. Õnnestus hankida normaalsuuruses biolagunevad kilekotid. Minu biojäätmete koti sisu koosneb 99% ulatuses kohvifiltritest ja majapidamispaberitest, seega, ei mädane, haise vmt.

Kõik on hästi. Ilmselt paari kuu pärast ei küsi ka mees enam lolle küsimusi, a la kuhu ma need munakoored võin panna ( see oli nüüd naljaga pooleks, mul on tegelikult väga tark mees).
Aga ma olen oma linnaosas ilmselt ainus inimene, kes niimoodi prügi sorteerib.  Miks? Ennetades Kauri kommentaari, tegevus peab olema lollikindel ja ülimugav. Aga ei ole.

Nagu me teame, peab igal probleemil olema peremees. Kelle probleem on see, et kala ning meresool on täis mikroplasti, et liigid hukkuvad prügi tõttu, et me ei vaja varsti seda õnnetut metsanduse arengukava, sest pole enam metsi,  mida majandada.  Et poleks vaja uusi metalli-ja liivakaevandusi ning et naftast saab vaid see, mis hädavajalik. Teoreetiliselt peaks see olema minu, sinu, meie. Iga üksiku isiku probleem.  

Kui ka prügifirma esindaja ei oska raadios peast ja kohe öelda, mis kuhu käib- munakarp? lamineeritud papist kaerahelbekarp? Minu vana lemmik- kassipissised puidugraanulid?
Ja EI, minu asi, ei ole meie linnaosa kümnete tuhandete inimeste koolitamine. Nagu mulle on juba mitu ametnikku nipsakalt öelnud kurtmise peale, et kuidas saab lahendada probleemi, kui Vova arvab heaks panna papikonteinerisse räimed ja bioprügisse vana teleka.

Hüva, raha paneb inimesed igasuguseid asju tegema. Mõtlesin, et joonistan koridori plakati- hoiame kõik koos raha kokku. Visuliseerisin mõttes juba, kuidas see võiks välja näha kahes riigikeeles kõikidele vanusegruppidele arusaadavana.. ja siis vaatasin oma prügiarvet. Teate, palju ma maksan prügi eest? 6,57. Mõnel kuul on arve olnud 4 eurot. Meil on arvestus ruutmeetrite järgi, Seega, kui peaks minema nn õiglasemaks, elanike arvu järgi, siis.. maksaksin veel vähem. Kas sina viitsid 5 euro pärast kuus  muuta oma käitumist? No just.

KUI keegi küsiks minu arvamust, siis on alustatud täiesti valest otsast. Inimestel peab olema motivatsioon. See võib olla nii piits, kui präänik, aga hetkel pole kummastki kasu, kuna puudu on kõige olulisem. Miks ma peaksin seda tegema: Ja kui ei tee, mis siis juhtub? Maksan 5 euro asemel 15? Mis siis?
Mingid lollid soovitused, a la kogu biojäätmed ämbrisse. Nagu? Päriselt? Ja siis lähen ämber näpu otsas, lapsed käekõrval trolli peale?

Ma laiendan nüüd enda tarbimiskogemust kõikidele suurlinnaelanikele, aga ma kahtlustan, et suure linna elanikel tekib kõige rohkem pakendeid. Plastikut. Kartongi. Puret. Fooliumeid. Purke. Ja veel kord plastikut.

Mingil põhjusel on alustatud biojäätmete kogumisest, mis esiteks on kõige komplitseeritum: suur kont ei, väike okei. Tahke toidujääde okei, vedel ei (ja kuhu see siis üldse minema peaks).
Kui mulle makstaks selle probleemi lahendamise eest, siis ma alustaks sellest, et nende õnnetute biojäätmete asemel oleks hoopis pakendikonteinerid. 
Vähemalt linnas. 
Ja kui me oleme pakenditega saanud korda, siis on aega peenhäälestada :) 

Noortega on ilmselt lihtne. Eakad, üldjuhul, kui asjast aru saavad, täidavad reegleid kohusetundlikult. 

Kurvastavalt paljud Eesti inimesed on hinnatundlikud. Raha on hea motivaator. Kontsernid võivad olla ohtlikud, aga prügikontekstis oleks neist ilsmelt kasu. Viid oma biojäätmed gaasitootjale- saad soodsamad küttearved. Viid oma toidujäätmed seakasvatajale, saad soodsamalt liha.  Pakendite puhul sobiks sama süsteem, mis pandipakendi puhul, aga tasu oleks kaalu järgi.
Kõige raskem on keskealiste meestega :) :) :) Mis neid motiveeriks? Kuri naine?

12 kommentaari :

  1. Kõige parem motivaator on siiski meelsus ja mõtteviis ja need peavad muutuma. Aga võtab ka kõige rohkem aega. Ja silmaring ning lahtiste silmadega vaatamine. Inimene on ju mugav, kui koduukse all kohta pole, siis on juba kauge. Pakendikonteinerid on tegelikult igal pool olemas.Võtad koti kaasa, kui kauplusesse lähed ja viskad ära, ei ole tegelikult raske. Koera jalutama minnes võtad kolm supipurki ja piimapaki kaasa ja viskad konteinerisse jne. Pakendite sorteerimisest on ka räägitud, igas meedias vahetpidamata, ainult vanakooli inimesed on veel kinni vanas, ja väidavad, et pole kuhugi viia ja ei viitsi kaasa mõelda. Veel enam, djadja Vova isegi ei mõtle sellele.
    Papist munakarp on biojääde, plastikkarp on pakend.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Miks ma ei lähe koeraga jalutama, prügikott kaasas ja kui palju närvikulu see tekitab:
      Mul paistab paberi-ja kartongikonteiner aknast. Kogun suure koti ja lähen koeraga välja. Koer aeglane, pole tuju sinna suunas liikuda. Saan suure kraakusega poole tunni pärast kohale, konteiner on pilgeni täis ja otsast paistavad klantspaberi ajakirjad (mis minu meelest ei ole paber ja papp). Saadan otse telefonist vallaametnikule kirja, et oleks vaja tühjendada ja millal tehakse.
      Keeran otsa ringi, kott ühes ja koer teises käes. Jätan koera koju, panen auto käima ja kiman alevis teise konteineri juurde. Koolis on alati suurem ja sinna mahub rohkem, kuigi see pole vist päris avalik ja alevirahvale. Keelavat silti ei ole, pressin asjad sinna. Seekord tehtud.

      Lisaks see omaniku teema. Sisuliselt nagu tasuta vedu ja kogumine, aga osad (mitte vald siis, vaid nt hiigelsuure KÜ 1 maja) maksavad konteineri eest renti ja ei taha seetõttu, et nende omadesse pannakse. Ja vist isegi mitte siis kui on väljaostetud, sest siis on jälle ju nende oma ja miks võõrad panevad jne.

      Ja siis veel see... Kui konteiner on kogu aeg täis, siis on loogiline, et vald tellib sagedamini veo. Iga kord on mulle vastatud, et andke julgelt märku, ärge häbenege! Tellime. No ma ei tea, miks ma pean ise seda korraldama kui see on valla teema... :) Hetkel lihtsalt vean koos pakendiga sellise prügi ka pakendikonteinerisse (mis on mul maja ees), sest ma ei viitsi iga kord vallaga jageleda.

      Kustuta
  2. Mind motiveeris hea naine:) Enamuse elust eramus elanud kodanikuna ei teadnud ma korrusmaja sorteerimisteadusest midagi, naine õpetas. Jah, pakendit tekib kõige rohkem, mähkmeid ja pühkmeid ehk kord nädalas.

    VastaKustuta
  3. Meenus siinjuures aeg, kui prügi üldse ei sorteeritud. Polnud prügikottegi. Suurte majade juures olid prügikastid, mis üldjuhul said ruttu täis, ja äravedamine oli kaootiline. Üleajavad prügikastid haisesid. Kassid ja muud linnud-loomad käisid prügis otsimas, ehk on midagi söödavat. Kõige kohutavamad olid mööda maapinda vedelevad mensiverega (vabandust!) lapid. Mäletan, et meil oli kord külas üks Rootsi koolitüdruk. Viisin ta koolimajja ringiga läbi linna, sest häbenesin kohutavat prügikasti, mis tavapärasele kooliteele jäi. See oli läinud sajandi 80ndate lõpul või 90ndate algul. Prügimajandus ja rahva teadlikkus prügi olemusest ja sorteerimisest on läbi teinud tohutu arengu. Pärnu linnas sorteeritakse prügi liikide järgi ammust ajast. Biolagunevat prügi samuti. Ei ütleks, et rahval ainult peotäis prügi koguneb kuu jooksul, nagu mõned kommentaariumides väidavad. Pahandused tulevad pigem selle pinnal, et ei kasutata biolagunevaid kotte ja et soojal ajal kipub see kõik haisema. Olen kindlalt prügi sorteerimise poolt. Olgu või vaja seitset sorti eraldi konteinerit.

    VastaKustuta
  4. Tegelt kui vaid viitsida pole see prügimajandus eriti keeruline probleem. Heaks näiteks suvila, kus mul sisuliselt kogu prügi läheb taaskasutusse: kompost ja või küttematerjal. Ainult joogipudelid, õllepurgid, konservikarbid (plast, metall ja klaas) viin taarapunkti kord kuus.

    Majas on meil kõige väiksemad prügikonteinerid, mis kunagi täis ei saa. Biojäätmete oma sisaldab enamasti koerajunnikotte, koerad nimelt tarbivad muud biojäätmed ja konverteerivad need junnideks. Pakendikonteiner täitub ehk kõige rohkem, sest toidupoest toon kraami autosse mingi kassa juurest haaratud suva pappkastiga, palju mugavam (ja õrnadele kaupadele säästlikum) kui kottidega. See sisseviidav kompostikasti euronormidele vastavuse kontroll ajab küll turri ehkki teatavas mõttes arusaadav kuna leidub kodanikke kelle pool krunti on kompostihunnik :P

    VastaKustuta
  5. kuhuviia.ee saab vaadata mis kuhu käib. aga asjad, mis tuleb kuhugi kaugele viia, no kuidas sa jalgrattaga neid viid. kõigil pole ju autot. poest lähen läbi peale tööd, ei lähe koju veel mingit kotti võtma. tööl meil õnneks on patareide/akude jaoks kast, need saab sinna viia. otsisin siin ükspäev kuhu viia vanad, kandmiseks kõlbmatud riided. ja bussiga läheks sinna kohta jõudmiseks tund ja üheksa minutit. teine sama palju tagasi. no ei hakka ma sinna minema, viskan üldprügisse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. aa jaa veel, teekond sisaldab ümberistumist ja 20 minutit oma kompsudega kõndimist. tagasi ei saa ju ka kohe, bussi tuleks oodata, ei ole ju nii et sain oma asjadega valmis ja hopsti kohe bussi. pluss veel piletite eest maksta, mis iseenesest ju ei käi mulle üle jõu, aga no pool päeva läinud mingite vanade asjade peale ja siis veel käi raha ka välja selle eest.

      Kustuta
  6. Britid on päris segi läinud prügi sorteerimisega. Juba on kasutuses 5 erinevat tünni, 2 plaanitakse juurde tuua. Kuhu need kõik panna, majad üksteise ligi koos, hoovid kitsukesed, pea olematud. Pärast loed lehest, et kõik see kraam lõpetab ühes ja samas hunnikus.

    VastaKustuta
  7. Aitäh ära märkimast :)

    Mul on väga palju omavahel vastuolus kommentaare. Üldiselt noogutan ma sulle lihtsalt kaasa. Jah, lihtsus on vajalik. Jah, raha on hea motivaator. Jah, vaj on positiivseid "tee nii" sõnumeid ja lahendusi, mitte arusaamatuid keelde. ("Ära pane ajakirju vanapaberisse" - aga MIDA ma siis teen nendega???)

    Minu arust meil (Eestis) on olmeprügiga enam-vähem hästi. Kuid metsaalused on ikkagi prahti täis. Nii pisiprügi kui autoga viidud koormatäisi. Seda aga korteriühistute reeglid ei paranda.

    Parandaks ehk nipp, mida kuulsin Kambodžas. Nimelt pannakse seal (mõnes kohas) lapsed prügi korjama, klassikaupa. Ja see mõjub vanematele. Kuidas sa viskad ära pudeli, kui su oma laps peab selle homme kraavist välja õngitsema????

    Kuid üldises plaanis on minu arust kõik täiesti lootusetu:

    Lõunamaad on sellised saastajad, et meie siin Põhjamaal ei muuda midagi. Toosama Kambodža võttis meie reisigrupi lihtsalt sõnatuks. See on ühtlane prügimägi üle kogu maa. Me võime oma ninaesise siin puhtana hoida - kuid maailma mõttes on selle mõju null.

    Eesti plaanis on valitsus ja tööstus nii saastavad, et mina kui eraisik lihtsalt vaatan ja nutan. Rail Baltica - riik ehitab mingit surnud raudteed, kaevab ja songib selle nimel ära kogu Lääne-Eesti, ja ma ei saa mitte midagi teha selle vastu. Lootusetu. Karjäärid ja maardlad levivad nagu vähk üle kaardi. Arutatakse fosforiidi uute uuringute üle...

    Ja siis on meil Ukraina sõda. Mis on nihuke ökokatastroof, et... et.

    Kõige loodustsäästvam käitumine on hetkel see, mis hoiab ära uue maailmasõja, või hoiab ära Venemaa agressiooni laienemise, või lõpetab Ukraina sõja nii kiiresti kui võimalik. Poliitika ja loodushoid on muutunud üheks ja samaks.

    Selle kõrval on küsimus, kas meie korrusmaja sordib oma munareste õigesti - täiesti - köömes.

    Aga ma saan aru, et öelda "kui Ukrainas on sõda, siis mina prügi ei sorteeri" on kah jaburus.

    Mida siis teha?
    Ilmselt mitte midagi erilist - nagu me kõik. :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Lõunamaad on sellised saastajad" - selle põhjal, mis ma olen kuulnud, ekspordivad paljud rikkad maad oma prügi globaalsesse Lõunasse, nii et pool prügi, mis sa seal näed, võib olla siit pärit.

      Kustuta
    2. Ei. Tähendab see mis sina ütles on kindlasti KA õige. Aga kõikjal - tänavatel, külades, randades, linnades, KÕIKJAL - vedeleb eeskätt täiesti kohalik prügi. Plastkotid ja plastpudelid. Pakend, pakend, pakend.

      Ja see on kohalik käitumine. Seal kõik joovad jahutatud pudelivett. Ostab, joob.. ja laseb käest. Ja sellest tekivad prügi MÄED.

      Kustuta
    3. see on siis ehk ka selle taga, miks paljudes globaalse Lõuna maades püütakse kilekotte sootuks ära keelata
      https://en.wikipedia.org/wiki/Plastic_bag_ban#/media/File:Plastic_bag_legislation.svg

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!