Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 7. detsember 2020

Tere tulemast Tammetallu


Ma usun, et see oli Tiina Jõgeda, kes oma ekspressi rubriigis kirjutas põhjustest, miks vanainimesed on pahurad. Et surmahirm ja kroonilised haigused. Ma lisaks veel ühe. Üllatus, et sa enam ei oskagi asju, milles sa enne olid vaikimisi maailma parim.

Ma ei suuda orienteeruda linnas ja maanteedel. Ma olen sõitnud Rakverest Kundasse 2 tundi ja jõudnud Tallinnast Viljandi asemel kogemata Tartusse. Nii on, mina olen mina.

Aga metsas ma ära ei eksi. Ma uitasin juba koolieelikuna üksi metsas ja see on olnud lihtne.

Mul on kolm- neli rutiinset metsateed, mida mööda ma nädalavahetusel kõnnin. Mulle ei meeldi käia mööda suurt teed, ma eelistan metsaradu, maastikku. 
No vot kõnningi. Tuttav rada, kuulan raadiost Olukorrast riigist ja otsustan, et lähen seekord pisut veel edasi. Kõnnin kõnnin ja ... jõuan Tammetalu teele. Mingisse erateesiltidega elurajooni. Lageraielankidele. Kõrval on suur maantee, kus sõidavad autod. Mets on järsku kadunud. 
Õnneks on guugle maps. Guugeldan, et tuvastada, millises Eesti nurgas ma üldse asun. Sügavas hämmingus- kuidas ma küll siia sain sattuda- tuvastan asukoha ja suuna, kuspool kodu asub. (kodu asub kaugel).

Hakkan kodupoole astuma, otsustan loomulikult lõigata ( et metsarada on ju huvitavam jne). Ja pool tundi hiljem, olen ma taas...Tammetalu teel. 
Mingil arusaamatul viisil olen ma teinud.. ringi.

Võtan seekord telefoni kätte ja luban endale, et ei astu enam sammugi suurelt teelt eemale. Ja olen taas.. Tammetalu teel.
Lõpuks, end jõuga suurel teel hoides, jõuan tuttavasse paika. Hiljem kodus guugle mapsi radu uurides , olen endiselt hämmingus. Loogika lihtsalt puudub.

Järgmisel nädalavahetusel võtan selle raja ette juba teadlikult. Ma tahan teada saada, kuidas ma ometi sinna jõudsiin. Seekord pööran ära sealt, kus varasemalt, tavaliselt. Lähen mööda radu, mida ma tunnen ja... jõuan Tammetalu teele...

Seekord olen ma kaval ja tean juba, et kust saab. Lõikan siit ja sealt ja lõpetan taas Tammetalu teel. Ma tahaks nutta, aga see olukord ajab naerma. 

Järgmisel nädaavahetusel proovin uuesti. Aga küsimused jäävad.
Millal ehitati sinna metsa Tammetalu tee?
Miks kõik teed ja rajad viivad Tammetalu teele?
Miks need teed sinna varem ei viinud?
Kuidas on otse kõndides võimalik jõuda vasakule või teha hoopistükkis ring?



7 kommentaari :

  1. Kõik on võimalik. Ma uitasin paar päeva tagasi enda jaoks uues metsajaos, pool metsa on mul juba " kodustatud", pool veel võõras. Ümbruskonna teed on teada-tuttavad, nii et päriselt ära eksimise hirmu polnud. Mastaabid ka umbes 500mx1000m. Maa-ameti kaart peaaegu pähe tuubitud. Ja siis ma lähen, mõtlen, et lõikan 150m läbi soise tiheda kasevõpsiku ja avastan ennast äkki talu juurest! Kontrollisin Maa-ameti kaardilt järgi - olin võtnud " tunde järgi" 45 kraadi vale suuna. Ja nii ma läksin, iga natukese aja tagant võtsin telefonis Maa-ameti kaardi lahti ja kontrollisin, kas ma ikka olen seal, kuid ma arvan. Oli väga õpetlik retk. Eelkõige selles osas,kui viltu võib suunataju juhatada...

    VastaKustuta
  2. Ma eksisin suvel Harku metsas orienteerudes ära. Ma olen seal metsas jooksnud, orienteerunud, suusatanud ja rattaga sõitnud - lõputult. Ja siis suutsin päevaku esimesel etapil, 120 lõigul stardist kontrollpunkti, nii ära eksida, et ainult maa-ameti kaart aitas. Läksin sellega starti tagasi ja alustasin uuesti.

    Juhtub. :)

    Kaur

    VastaKustuta
  3. Mina, kes ma rutiinselt eksin ära hästitähistatud kolmekilomeetrisel terviserajal, ei hakkagi sellepärast üldse kuhugi metsa mitte kunagi minema, sest on väga väike lootus, et ma sealt taas välja pääseks.

    Kohtadest, kus ma olen elu jooksul ära eksinud, saab ülipika nimekirja, sisuliselt on need kõik kohad, kus ma üldse elus olen viibinud. Välja arvatud lennujaamad, neis orienteerun ma miskipärast imehästi. Kahjuks ei saa sama öelda metroode kohta...

    VastaKustuta
  4. Nende vanainimestega seoses. Igal sügisel eksib mõni ära seenemetsa ja need on ka nende kodumetsad, kus nad on terve elu käinud :)

    VastaKustuta
  5. ringide seletus olevat see, et üks jalg teeb pikemaid samme kui teine ja kui välist sirget orientiiri pole, ongi lõpuks ring peal.

    VastaKustuta
  6. Jeekim, võta seda, kui märki. Dešifreeri ja filtreeri ja jube põnev ju, mis lõpuks välja koorub. Mis see oligi, Tammetalu..kuidas seal eilses raamatu saates käiski, et talu, taluma....jne, jne:)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!