teisipäev, 14. detsember 2010

I.Kalman "Silva"

Ma kahtlustan, et olen Silvat ka varem Estonias näinud. Aga millegipärast on see "kõige õigem", mis esimesena ja võrdluseks meelde ikka  Lenfilmi 1981 aasta film.. Ivars Kalnins ja Solominid.. mmm. Pomnish li tõ kak tsaste nam ulõbalas?...
Üllatusega avastasin, et kõikide laulude sõnad on mul peas. Ja siis tuli meelde, et kunagi tahtsin ma ju saada operetilauljaks,. Mitte ooperilauljaks, mitte näitlejaks. Vaid olla ilusaga kleidiga laval ning laulda ja tantsida lõbusaid lugusid. (Ilmselt selliste unistuste täideviimist keskeas Tiina Saar silmas ei pidanud...:)) Ja Silva oli üks neist operettidest, mis mul peas oli.
Tegelikkuses kõva häälega kaasa laulda ei saanud, ma ei saa aru, mis valu on iga etenduse ajaks muuta tekstide tõlkeid. Silva pole esimene ja viimane. Viimatistest meenuvad nt veel Grease ja Helisev muusika, kus sõnad pole "enam nii nagu vanasti"... Miks peab alati uuesti tõlkima?

Mart Sander on teinud tegelikult väga hea töö. Seisustevaheline abielu tänapäeval pole enam teema. Keelatud armastuse lugu ei kandnud peaosalised välja- mistõttu selline väikese iroonilise muigega tehtud laus-meelelahutus oli väga hea. Üldjuhul mulle sellised jalaga tagumikku naljad ei meeldi, aga sinna sobisid mängitud kaklusstseenid päris hästi. Samuti oli väga palju pisikesi koomilisi leide, detaile- a la käsi raamatut ära panemas, kingituste lahtipakkimine jne.
Ja muidugi see muusika. On kuritegu panna vaatajad istuma- seda lugu peaks esitama nii, et publik saaks kaasa möllata ja tantsida:)

Vanameister Puura oli väga heas vormis ning Rene Soom tegi ülihea rolli. Aga Prl Püvi võiks tõsiselt kaaluda, kas laulmine on ikka tema jaoks. Ma arvan, et sellest võidaks nii tema kui ka publik, kui ta ei laulaks enam (suurel laval)  ning keskenduks sõnalavastustele, milles on ta Estonia keskmisest ikka peajagu parem. 

Paradoksaalselt on Estonia keeruline näidata varieteed, sest meil pole varieteeks sobivaid artiste- inimesi, kes suudaksid sama hästi laulda ja tantsida ning näeksid kõigele lisaks veel ka väga head välja.
Suurim pettumus: Prl. Jõks ning hr. Arder- see oli  ma-sen-dav. Ma tahaks öelda rahvateater, aga see oleks tublide taidlejate solvamine, Kas see ongi meie rahvusooperi tase?! Kui võrdluseks mõelda kasvõi samas koolis õppivate draamanäitlejate peale, kes tantsivad-laulavad-näitlevad nagu kulda. Kuidas on siis võimalik, et meil on laval inimesed, kes ei laula, ei näitle ja ei liigu?!

Tantsusaade on näidanud, et paari kuuga saab ka karud tantsima pandud. Samas Estonia majas töötavad profid balletiõpetajad- inimene, kelle jaoks on laval olek elukutse- no võtke ometi mõni tantsutund, poleks ju palju vaja. Piisaks kui lauljatel saaks rühi korda, algõpetuse keerutamises, liigutuste fikseerimises ning jalasirutuses. Eriti räigeks muutis kontrasti Orpheumi tantsijate (st osatäitjad selle rollis) lavalolek- kus grupis oli ilmselt 3-4 prof tantsijannat (või siis olid need lauljannad nii heas vormis?).

Kukkusin nüüd kritiseerima. Talvine aeg, ehk oli hääl lihtsalt ära ja selg lume tõstmisest haige...
Tegelikult oli väga lahe ja lõbus ja soovitan kindlasti vaatama minna!

PS. pilt on varastatud internetist

1 kommentaar :

  1. sõnade uuesti tõlkimise puhul, nõustun sinuga, on pea alati uus versioon palju kehvem kui algne.
    ja mul on veel 1 kiix - operetis peab huumor olema peen, jalaga-tagumikku laadseid kasutagu muusikal kui just peab

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!