Energiakriis

Trükkisin nädalavahetusel oma 1986 aasta päevikut internetti. oehh...
Mõned asjad peavadki ilmselt jääma sinna, kus nad olid. Aga kui kõrvale jätta see naiivne õhkamine poiste järele, siis .. ma olin siis juba mina. Täpselt samasugune.

(Huvitav, kas ka tänapäeva 15-16 aastased on nii lihtsameelsed ja naiivsed, mis suhetesse puutub?)

Ma olen varemgi sellest kirjutanud, et üks päevikute ja blogide hea omadus on mälu. Tõsi, nagu antud juhtumil, ehk ma ei peaks mäletama kõiki poisse, kes "minu poole vaatasid"... aga fakt on see, et meie mälu mäletab asju oluliselt teistmoodi, kui nad tegelikult olid. Kohati ilusamalt, kohati traagilisemalt, kohati üldse mitte.
Selles päevikus on juttu Piretist. Kuidas ma ka ei meenuta, vaatasin isegi fotod üle, ma ei mäleta oma elust mitte ühtegi Piretit. Aga. See Piret on mu kohta öelnud väga teraselt ja tabavalt. Muuhulgas, et ma olen rahmeldaja. Ma tahan igale poole jõuda ja kõike proovida.

Imekreem silmadele*

Põhjustasin lennujaamas väiksemat sorti ummiku  ja kokkupõrke, kui jäin naelutatult vaatama üht ekraanil jooksvat reklaami.
Reklaamis oli vanemas eas proua. Nagu mina. Kes määris silmadele mingit kreemi ja järgmises kaadris oli juba opereeritud laugudega. Nagu E. Elsa, siis.
Illustreeriv tähendus illustreerivaks tähenduseks, aga no NII eksitavat reklaami ei tohiks küll näidata??!!
Kuna reklaam viitas sellele, et samas tax frees on kreem soodsalt müügil, otsustasin osta ja proovida. Aga. Kreem oli otsas.
Tellisin Amazonist. Veel enne, kui pakk minuni jõudis, saadeti mulle kiri, et neil on nii hea meel. Ja et kuna tellisin seda esimest korda, siis saadavad nad mulle ühe paki veel lisaks, tasuta.
Super!

3. august

Otsustasin kopeerida Killukese ideed kõrvutada erinevate aastate sama päeva. Need, mis juhuslikult olemas on. Kuna mulle tundub, et kõik mu elus kordub, siis.. oleks huvitav teada, kas "tundub" või "on".

3. august 2019
ei teagi, olla kurb või rõõmus. Mul läheb nüüd kolmas nädal järjest, kui mind kutsutakse juhatuse ette. Üks teema on arusaadav, suur investeering. Loogiline, et kogu juhtkond peab kursis olema. Miks, aga mu tavatööst ei saa rääkida nelja silma all, see jäi arusaamatuks.
Kõik teised on saanud individuaalkohtumised.

kokkuvõttes. Jäin rahule ning jäi hea tunne. Ma väga väga loodan, et see polnud petlik ja nad olid tõepoolest siirad. Nad on toetavad ja positiivsed, Ma tunnen selles firmas esimest korda, et mu osakond on oluline ja mind toetatakse.

samas, minuni jõudis täiesti juhuslikult üks protokoll, kus on kirjas pea kõikidele osakondadele uute inimeste otsimine. Näis siis, millal minu osakond sinna kirja saab…:)

rohu osas. Tuju on väga hea. aga higistan öösiti kui loom. Ja uni!!! ma ainult magaks ja magaks ja magaks. Mees oli ükspäev külapeal ja läksin kell pool 10 magama. Hommikul olin virk ja erk. Ehk siis, ma vajangi rohkem und.

Kõrvalnähud

Tallinn- Viljandi maantee on mu kodutee. Nii ülikooli ajal kui hiljem sai lugematud kordi vanemaid külastatud. Seda teed mööda sai külla vanavanematele, mehevanematele ja nüüd tädidele-onudele.
Ka Tallinn- Tartu maantee on  liiga tuttav. Eelmises töökohas sai vähemalt paar korda kuus edasi-tagasi sõidetud.

Meil toimusid firma suvepäevad Kopra talus. Imearmas koht Viljandi lähedal. Ma olen ka seal korduvalt käinud, seega tee tuttav.

Mina roolis, kolleegid autos asume teele. Kui neli naist, siis on ka juttu ja naeru.
Üks kolleeg küsib, et kas see koht, kuhu sõidame on Tartu lähedal. Mina vastu, et ei, Viljandi.
Teine palub teha Puhu ristis kohvipeatuse. Teeme. Joome kohvi ja sõidame rõõmsalt edasi, kuni...
ma sõidan peaaegu kraavi, sest tee ääres on... Valio.
Me oleme kohe TARTUS ????

Kuidas. Mismoodi.
Õnnestus mul mööda sõita Imavere ristist, ignoreerida Põltsamaad ja Adavere...

Müstika.

Suvepäevadel toimus orienteerumisvõistlus. Mul oli end päris raske meeskonda soovitada:) Aga viimaseks me ei jäänud :)

Normaalseks

Ära loe seda postitust, mul on vaja end lihtsalt välja elada.

Mind on treenitud olema terve. Mu isa oli enne pensionile minekut arst See tähendas, et palavik alla 38 on kindel kooliminek. Mu stampdiagnoos- äge respiratoorne haigestumine andis küll vabastuse ujumis- ja suusatundidest, aga mitte koolist, trennidest ja muusikakoolist.

Kui hädad ei lakanud, siis lükati mind õigetest ustest sisse. Ma sain teada, et jalad valutavad, sest nad kasvavad, peavaludele põhjust ei leitudki. Sondi neelamine ja erinevad uuringud välistasid ka seedimisega seotud tõved. Simulant. Psühhosomaatilised hädad.

Pekki, isegi oma lapseootuses pidin arsti veenma. Et on päriselt ka rasedus, mitte tsüklihäire.

Mu kurk on roheline

Jee, mu esimene kurk!!
Kuna tomatitega on mul aastaid õnnestunud, üritasin eelmisel aastal rõdul ka kurke kasvatada. Algus oli paljutõotav. Õitses kui pöörane ja pisikesi kurke oli palju. Aga. Hoolimata Coca-Cola ja seebiveega kastmisest, tuli kuri punane lest ja sõi mu kurgid ja taimed ära..:(

Sel aastal üritasin uuesti, aga sel aastal oli kaua külm. Küll ma neid tassisin tuppa, katsin ja peitsin, aga ikkagi külmusid kolm taime.
Kaks jäid ellu.

Olgugi, et käin neid iga päev silitamas ja kallistamas, ei pannud ma tähelegi, et üks kurk on juba suur :)

Täitsa kurgi maitsega. Ei ole mõru ega midagi.
Saab küll rõdul potis kurki kasvatada :)