Inimesed

Mida harvem kirjutad, seda keerulisemaks läheb. Samas oleks väga kahju täitsa lõpetada, hea on vaadata nö päevikuna, mis tehtud ja juhtus.

Mul on aken lahti ja akna taga teevad tantsijad proovi. Meie linnaosa sotsmeedia grupis pahandas keegi Irina- millal see jama lõppeb? Parkimiskohad on võetud, ruuporist karjutakse käsklusi, muusika üürgab... Suurem osa kodanikest asus tantsijate kaitsele- loll, Irina, kuidas sa ei tea, et tantsupidu.

Mind ei häiri. Pigem on huvitav. 

Vaatasime eile Jupiterist ära sarja " Kuniks ma luban sul elada". Tegelikult toimunud sündmuse järgi. Autoriks juhtunu ohver. Ma pole vist väga ammu näinud filmi, mille peategelane on nii ebasümpaatne. Selline inimene, kelle puhul peaks 100% vältima soovitust - ole sina ise. 
Vaatad ja üritad aru saad, mis on selle inimese motiivid, miks ta niimoodi käitub. Ja veelkord. Peategelane oli ohver, tema kallal pandi toime kuritegu. 
Huvitav oli ka see nüanss. Delia rõhutab pidevalt, et ta on kummaline, mis oli tõsi. On erak, introvert ja et tal puudub enesekindlus. 

Usutavasti siin on taas küsimus definitsioonis - introvert. Minu arusaamise järgi introvert ei nõustu tänaval kohatud võõra inimesega lõunale minema. Aga see selleks. Võib olla oli filmis osa tegevusest vahele jäetud.
Enesekindlus on tegelikult isegi huvitavam teema. Ma oletan, et enesehinnang- "mul puudub enesekindlus", on tekkinud sellest, et Delial pole sõpru ja lähedasi suhteid. Samas, nii paradoksaalne, kui see ka pole. Just vastupidi. Enesekindlus, enesekeskus tundub olevat see põhjus, miks ta teistele ei meeldi. Sest enesekindlust, tavatähenduses, on tal ikka kõvasti. Alates üksi reisimisest kuni kohtus esinemiseni- see viimane oli ikka väga hea. Mina näiteks nii ei suudaks. Või siis julgus öelda vägivallatsejale- koli minema. Või jääda peale vägivallaakti nii rahulikuks ja tasakaalukaks. 

Tekkis tahtmine raamat ka läbi lugeda, et aru saada, milline on autor tegelikult. Ning kas filmis näidatu oli tema  või stsenaristi vaade talle endale. Kas ta ise usub, et käitus, nagu peabki. Kas ta oli selline, kuna enne ütles, siis mõtles ja tegelikult oleks ta tagantjärele valinud teistsuguse suhtlemisviisi?

Ja siis veel üks lugu inimestest. 
Üks noor inimene andis teada, et ta saab sügisest väga prestiižse töökoha. Ma olin kuuldes, nagu??
Ma tean. Ta saab selle, kuna on pärit kuulsast dünastiast ja ta ema töötab seal.  Ta ei ole oma töös halb, Ta on ok. Ja usutavasti saab hakkama .
Aga hästi kahju on. Kuna tean vähemalt kaht tema eakaaslast, kes on kordades paremad ja andekamad. Kindlasti jõuavad ka tippu. Aga nende tee on pikem ja raskem.

Huvitav on see sümpaatia teke. Raadios oli intervjuu ühe mu lemmik näitlejaga. Kes osutus väga ebameeldivaks inimeseks. Ta meeldib mulle endiselt, aga.. sa vaatad teda nüüd hoopis teise pilguga.