Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 15. august 2023

Ritsikule nädalamenüü võrdluseks

Batman ja Robin. Pildi tegi Riin 
Ma ei kirjuta praegusest uuringuskandaalist. Pole enam sihtgrupp ja kõik, kes mu blogi pikemalt või lühemat aega lugenud, usutavasti juba aimavad mu vaadet. Hukkamõist.

Ajaloo huvides  lihtsalt üks remark. Raadiosse helistajate hulgas on reeglina vanemaealised ja reeglina nad kõik olid pigem selle poolt, et midagi pole valesti ega pahasti- kui ei meeldi, jäta lihtsalt vastamata. Mis pani mind mõtlema, et ehk see ongi mingi põlvkonna teema. Et kusagil Martti, Rauli ja Priidu juurest jookseb piir, kus on täiesti ok, kui kusagil on andmebaas märkega, et Martti on vahekorras nii ja nii tihti. Priidul on olnud niipalju naisi, ta hääletab alati Isamaa poolt ja Rauli elukaaslased on heteroseksuaalsed ja teinud nii ja niipalju aborte. Näited on suvalised. 
Et nad on harjunud, et Suur Vend jälgib  ja see ongi okei. 
Maikuus kirjutasin niimoodi:

Mul mängib töö taustaks Vikerraadio, kuulad ja imestad kui palju kurje inimesi ikka Eestis elab. Kultuuritegelased nõuavad traditsioonilist abielu. Jättes tähelepanuta, et paljud, kes alla kirjutasid ei ole oma laste emaga abielus. Aga nõuame ikkagi. Sest abielu.
See on nagu ameeriklaste aborditeema ( ja ma ei imesta, et kui asjad niimoodi jätkuvad, on Eesti varsti samas punktis, aga õnneks me loome praegu pretsedenti, et sellised asjad läbi ei läheks).
Mingid taadid tahavad, et kõik oleks nagu varem, saamata aru, et pall on meeste endi käes. Ei ole vaja petitsioone, vaja on tegutseda ja näidata eeskuju.
2021 rahvaloenduse andmetel on perekondi on Eestis kokku 341 995, neist alaealiste lastega peresid on 154 625 peret ehk 45% perekondadest, üksikvanematega perekondi 61 465 ehk 18% (üksikemaperekondasid 16%, üksikisaperekondi 2%).  See annab üksikEMAperekondadeks 54 635. 
Ja vabaabielupaare, kellel on vähemalt üks alla 25-aastane laps – 64 025 ning nad moodustavad 19% kõigist perekondadest. ( allikas: Statistikaamet).
Kus on need 61 tuhat isa, et võiks potentsiaalselt sündida 61 tuhat last?
Miks ei ole 64 tuhat meest teinud oma kaasale abieluettepanekut, kui tegemist on olulise " institutsiooni ja pereväärtusega"? Mehed. Võtke vastutus.


Aga jätkame rahulikumalt. Ühe nädala menüü võrdluseks. Kuna ma olen periooditi pidanud toitumispäevikut- sp ma tean ka kaloraazi, siis täiesti juhuslikult valitud nädal juuli algusest st ubade ja maasikate aeg. Praegu ma niipalju ube ei söö :) ja maasikate asemel on mustikad, tikrid, õunad, pirnid. Kõik toidud valmistan ise. Konkreetset nädalat ei oska öelda, aga kui jagan kuus kulunud söögiraha päevadele, siis saan nädala (st 7 päeva) kuluks 90,40 eurot. Sellega toidan kaks inimest.

Esmaspäev 2174 kcal
Hommik: Banaan, kamapallid, rjazenka, kohv piimaga
Lõuna: vorsti- ja juustuvõileib. Murelid, rullbiskviit kohupiimaga, jäätis
Õhtu: kodujuustupirukas, VK lambasooles grillvorstid, kurgisalat

Teisipäev 1175 kcal
Hommik: Maasikad, kamapallid, rjazenka, kohv piimaga
Lõuna: kodujuustupiruka jääk, aprikoosid, rullbiskviidi jääk
Õhtu: snitsel, keedetud põldoad, tomat, kurk

Kolmapäev 1559 kcal
Hommik: Maasikad, kamapallid, rjazenka, kohv piimaga
Lõuna: tomat, arbuus, põldoa jäägid
Õhtu(mitte korraga):heeringas, keedukartul, hapukoore-sibulakaste(külm), keedumuna, valge vein, leib, murelid, jäätis 

Neljapäev 1838 kcal
Hommik: Maasikad, kamapallid, rjazenka, kohv piimaga
Lõuna: salat: feta, oliivid, arbuus, seemned, sibul. Aprikoosid
Õhtu: riis, kana kintsuliha ( ahjus), külm tartarkaste, arbuus, tomat, jäätis

Reede 1792 kcal:
Hommik: Maasikad, kamapallid, rjazenka, kohv piimaga
Lõuna: pakisupp nuudlitega, näkileivad, jäätis, isetehtud soolakurk
Õhtu: kotletid, keedetud oad, hapukoorega tomati-kurgisalat, murelid, jäätis

Laupäev 2148 kcal 
Hommik: kohv, keedumuna, võileib pasteedi, juustu, salati, tomatiga, maasikad, aprikoosid, kohupiimapirukas, 
Lõuna-õhtu: kiivi, täidetud paprika hakklihaga, maasikad, murelid, tomat, soolakurk, jäätis, smuuti (valmis pakist)

Pühapäev 1996 kcal
Hommik: kohv, keedumuna, võileib pasteedi, juustu, salati, tomatiga, maasikad, aprikoosid, kohupiimapirukas, 
Õhtu: jäätis, virsikud, murelid, maasikad, arbuus, kana kintsuliha ( ahjus) ja kreeka salat, jäätis





27 kommentaari :

  1. Minu arust need "kõik on hästi" ütlejad lihtsalt ei saa aru, et uuringute / teaduse tegemisel on reeglid. Ja et reeglite rikkumisel lihtsalt ei saada soovitud tulemust. "Jäta vastamata" tähendab, et uuringu non-response bias tuleb väga suur - ja uuringu tulemused muutuvad mõttetuks.

    Lisaks on reeglid andmete kasutamisel, lepingute tegemisel, riigi raha kasutamisel. Praegu rikkusid KÕIK osapooled andmekaitse reegleid, mitmes kohas paistab korruptsioon - kõik on nii valesti kui olla saab. Isegi kui uuritaks vähem tundlikku teemat, oleks siin mitu jama üksteise kukil.

    Aga nii helistaja, Pruunsilla, sihtasutuse kui Postimehe juhtkirja anonüümise autori jaoks eesmärk pühendab abinõu ja ärge virisege.

    Jäle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kaur olen... ma valisin menüüst "Kommenteeri Google kontoga", aga no ei oska ma oma nime siia märkustele juurde saada. :(

      Kustuta
    2. nomaeitea. MUl onseaded, et kõik võivad kommenteerida sh anonüümselt. Ju siis taaskord mingi tootearendus, mis muutis asja turvalisemaks :)

      Kustuta
  2. Ma olen browseriaknas googlekontoga sisse logitud alaliselt, siis õnnestub. Telefonis ei ole ja siis on sebimine.

    Kaks tähelepanekut:
    - Kuidas sa nii peenike püsid sellise söögikoguse peale? Mul on alati olnud tunne, et kama on kaloripomm.
    - Su peamine toidukord on vist õhtul? Just soe toit tundub jääma õhtusse.
    Ma tahaks nüüd kana ja arbuusi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. need kamapallid väga pole, sest on udukerged. Hommikul kulub 7 g = 24 kcal ( kaalusin ära :) :))
      no ja ma ju pole peenike :) See menüü sai kirja pandud, kuidas on. Ma nüüd üritan vähem süsivesikuid ja rohkem valku. Kuna valk annab täiskõhu tunde, siis vast kulub ka toitu vähem. Eks siis näeb, kas saan need paar cm oma vöökohalt maha :)
      Ma olen kodukontoris, seega lõuna ajal väga ei viitsi kokata + hommikul ei tule soe toit kõne allagi. Lihtsalt pole piisavalt ärkvel. Maksimum, mida ma hommikul suudan on pudruhelveste viskamine mikrolaineahju. Kui see valgudieet ei aita, siis järgmsena proovin süüa nii nagu CB- hommikul soe toit st omlett singi ja juustuga ja õhtul kuivikud.

      Kustuta
  3. Ma ei suudaks viis päeva järjest sama hommikusööki süüa :). Ja lõunad on sul väga kerged, ma oleks õhtuks meganäljane sedasi.
    Mis kodujuustupiruka retsept sul on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hommikul pole aega mingiks loominguks:) :) talvel pudruga mängin - iga päev erinev helves. Aga retsept https://maaelanikuargipaev.blogspot.com/2019/05/midaohtukssuuateha-kodujuustupirukas.html?m=1

      Kustuta
    2. Ma võiks vabalt ka kuu aega ühte ja sama hommikusööki süüa. Mida ökonoomsemalt st vähese mõttetöö ja lihtsa valmistamisega tehtud saab, seda parem. Aga ma ka hommikuse söömise sisse harjutanud, st mul ei ole hommikul isusid peale selle, et sööma peab.

      Kustuta
  4. Te vist ei kujuta ette kui paljudel organisatsioonidel on teie kohta kui palju ja kui personaalseid andmeid salvestatud. Kui teaks ei julgeks punastamata tänavale minna ;)

    Need kes kasutavad ärilistel, poliitilistel või tumedamatel eesmärkidel lihtsalt ei kilka kõva häälega. Kui vähegi globaalsema haardega firma kodanike personaalset infot sisaldavaid andmebaase ei kasuta jääb ta kiirelt rongist maha. Seadus nõuab andmete depersonaliseerimist, ehk siis võid salvestada aga ilma võimeta andmeid konkreetse isikuga kokku viia. Mis arvate kas ja kui korrektselt seda järgitakse. See kui palju nõuka ajal "Suur Vend" jälgida jaksas või infot omas on kukepea praegusega võrreldes.

    On mitmeid meetodeid kuidas oma "info jalajälge" suht efektiivselt minimiseerida, kas ja kellel seda vaja teha on iseasi. Põhimõtteliselt kehtib reegel: muuda mida saad ja ära põe selle pärast mida sa muuta ei saa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praegu jagatakse nippe, kuidas oma andmete jagamist nn lukku panna.Aga nõus, et pole mõtet üle põdeda. On nagu on :)

      Kustuta
  5. Vabandan juba ette - ma nüüd tulen su blogisse ja teen täpselt seda, mida ei taha, et teised mulle teevad :) – kuid põlvkondade ja Suure Venna teemal on mul teine arvamus kui sul. Enda kaitseks võin siiski öelda, et ma ei tule kuulutades, et MINU arvamus on õige, ja SINU oma vale.
    Ühesõnaga, mulle tundub (veelkord, I’ve been wrong before!), et just noorem, sotsiaalmeediaga üles kasvanud põlvkond ei hooli eriti, kes, kas ja kus jälgib. Kõik on avalik, kõike jagatakse, kõike filmitakse, sularahata arveldamine, asukoha positsioneerimine, auto ei lähe käima, kui sa oma sõrmejälgi ukselingile ei jäta, jne jne jne. Mu meelest hoolib vanem põlvkond, st. minuvanused, privaatsuse hoidmisest rohkem kui nooremad inimesed.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praeguses jamas on andmed vaid üks aspekt.
      Sellele lisaks on:
      - Riigi raha läheb libateaduse toetuseks.
      - Päris sotsioloogid on sarnaseid teemasid uurinud, kuid neist minnakse mööda, sest nende töö tulemus ilmselt ei klapi partei agendaga. Üsamaal on vaja enda lõa otsas olevad, ostetavaid "teadlasi".
      - Kogu katuseraha jagamise skeem on mäda, ja haisevad kõik erakonnad.
      - Korruptsioon ülikoolis - keskealised onud arvavad, et reeglid neile ei kehti.
      - Kogu uuring on samade onude nägu ja tegu.
      - Tudengid ja päris teadlased käivad kõrvade peal, et oma uuringuid teha ja grante saada. Siin rikuvad aga onud samu reegleid lihtsalt nipsust.
      - Euroopa reeglid andmekaitse osas ongi liiga bürokraatilikud ja vajaks tugevat lihtsustamist.
      - Nende andmete jõustaja ehk AKI on aga... bürokraatlik ja juriidiline sasipusa.

      Allan Puuri intekas oli üsna hea, ja sellest koorus välja huvitav sõnum. "Küsisime samu küsimusi 10 ja 20 aastat tagasi ja siis olid need okeid. Mis on juhtunud, et enam ei ole?"

      Ühiskond ongi muutunud ja ei neela vanameeste juhitud ühiskonnateadust alla. Ja see on tegelikult hea.

      Mulle meeldib, et andmekaitse on ühiskondliku arutelu keskel.

      Üldiselt on aga tegu teadusdemokraatia proovikiviga. Kas me lepime, et kusagil on hämara tausta ja kallutatud eesmärkidega organid, kes meie maksuraha eest jama toodavad?

      Kustuta
    2. Epp, jah, ega vist ei käi see tõesti põlvkonda pidi, sest su kirjeldus on ka õige.Meil jätab lihtsalt mulje, kuna skandaali ees otsas+ arvamust avaldab,( et on ok) on vanem põlvkond .
      Nagu Kaur välja tõi, on sel skandaalil mitu tahku ja eriti häiriv on seaduste rikkumine ja korruptsioon.
      Emor st teine uuringufirma avaldas just meeste tervisega seotud uuringutulemused. Saab küsida. Õigesti peab.

      Kustuta
    3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    4. Pereplaneerimise valdkonda uuritakse nii- ja naapidi. Näiteks selline uuring, 2021 - 2027: https://ggp2020eesti.ee/

      Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU)
      on sündmuslooline paneeluuring, millega kogutakse andmeid 18–59aastaste eestimaalaste pereplaneerimise, perekonna, töö- ja igapäevaelu kohta.
      Meie eesmärk on paremini mõista näiteks seda, mis mõjutab inimeste otsust lapsi saada või kuidas paarid jagavad omavahel koduseid kohustusi. Tulemusi kasutatakse poliitikakujundajatele soovituste andmiseks, näiteks töö- ja pereelu tasakaalu toetamiseks või soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks.

      EPSU on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020). Rahvusvahelist projekti juhib Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut (NIDI). Tänaseks on GGP2020 programmis kogutud andmeid 25 riigis enam kui 200 000 inimese kohta, kellega Eesti saab oma andmeid võrrelda. Lähiaastatel liitub programmiga veel 20 riiki, sh Eesti.

      jne.

      Siira poliitikahuvi korral võiks Isamaa selle uuringu vastu huvi tunda, tulemusi küsida, oma rahastusega seda aidata või mida kõike veel.

      Kustuta
    5. Kampaania mõttes on Isamaa praegu või sees. Kogu ühiskonna tähelepanu on selle, et ISAMAA VÕITLEB EESTI RAHVA PÜSIMAJÄÄMISE NIMEL. Ja mingid jobud bürokraadid, euroopa liit ja oravad segavad vahele. Nad on praeguseks saanud sellest ideest ja sihtasutusest lõputult rohkem kasu kui ükskõik millisest uuringust endast. Ja seda kõike riigi (st meie) raha eest!!!

      Hea töö, spinnimeistrid, hea töö.

      Kustuta
    6. Mulle on ka hakanud tunduma, et see on olnud üks hästi filigraanselt timmitud poliitiline aktsioon. Mingis aspektis on see teatud grupi letti tõmbamine ja vastandamisele õhutamine väga sarnane ungarlastega.

      Samas artiklis öeldakse ju ka, et küsitlus erines valimi poolest - otsustati segmentida ja suunata see just ühele grupile. Varasemalt sellist kitsast valimit ei olnud, vähemalt nii ma sain artiklist aru.

      Mul ei ole ka küsitluste vastu üldiselt midagi, kui need on korrektselt ja professionaalselt koostatud ning esitletud. Tudengitel on ses osas suuri puudujääke, kõik need lõputööde jaoks koostatavad küsimustikud vajaksid sageli profi analüüsi. Mul viskab stopi ette tavaliselt juba esimeste küsimustega, sest nendesse in sageli pandud mitu teemat kokku ja jääb segaseks, kuidas tulemit sel viisil analüüsida saaks.

      Aga antud poliitiline grupeering on selline “no comments” juba ammu minu jaoks. Eesti on nii väike ja olles pidanud mõnega neist minevikus koos töötama, plingib mul sageli peas “minu teod ja minu sõnad” konflikt. Küsitlegu ja analüüsigu parem oma minevikku /Tahaks oksemärki panna/.

      Kustuta
  6. Väga head küsimused meeste-uuringule Evelin Liivalt https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=pfbid02m9XNELpXGbdSZLTbgEQLkiPTgZmYPoXWuwtJuYLi4WtsYuVdyVTK9Swuq5gnVyXgl&id=1114746144

    VastaKustuta
  7. Mul on sõbranna, kes on minust tsuti vanem, ütleme 40-45. Ja kui tema oli alles tiinekas, juhtus selline lugu, et ta tuli koolist koju ja teatas oma vanematele õhtusöögilauas naerdes, et täitsa lõpp, internetti võib ikka igaüks kõike kirjutada, avastasin Genist, et mu isal olevat teine minuvanune laps veel, hahaha. Ema hakkas nutma ja lahkus lauast, isa vahtis mornilt enda ette, laps sai aru, et keegi polnudki internetis nalja teinud ja kõik teised peale tema on aastaid juba kursis olnud. Ehk siis, mis ma tahtsin öelda. Eraeluliste andmete puutumatus huvitab ikka küll ka vanemat põlvkonda, kui see neid endid puudutab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see sõbranna peab siiski noorem olema - 40-45-aastane inimene oli tiinekas üheksakümnendatel, mil genit polnud veel olemas (ja internettigi käis enamik külakaevult toomas, kõigil kodus polnud), Geni tuli nullindate teises pooles. Aga ka kolmekümnendates inimese vanemad võivad ilmselt olla küllalt vanad, et esindada vanemat põlvkonda, ses mõttes on ikka relevantne näide.

      Kustuta
    2. Hehe, jah, ma ka mõtlesin, et ma olen 43, a mu teisme-eas mingit internetti küll ei olnud (gümnaasiumis nägin esimest korda arvutit, millel oli veel DOS-süsteem, meile õpetati mingeid käsurea commande ja värki. Kuigi tegelt ma nüüd natuke valetan, Sütevaka oli esimene kool Pärnus, mis internetiühenduse sai, nii et internet tehniliselt võttes oli juba olemas.)

      Klari

      Kustuta
    3. Hmm, minu arust ta on minust paar aastat vanem ja mina olen kohe 40. Ja mina olin tiinekas aastatuhande alguses. Aga sõna "tiinekas" kasutas ta ise, nii et ma ei oska öelda, kas see tähendab 13 või 19. 😁

      Kustuta
    4. Ahjaa, interneti kohta ei mäleta, millal see tuli, aga arvuti oli meil varakult olemas, 90ndate teises pooles kindlasti juba. Interneti kohta ei mäleta, minu arust see ka üsna varakult, aga pead ei anna.

      Kustuta
    5. Koduarvuti muutus palju varem tavaliseks kui koduinternet. Ma kah tegin oma makatööd kodus arvutis, aga netis käisin raamatukogu arvutiklassis. Aasta oli siis 2003.

      Ja Geni tuli veel hiljem. Wiki ütleb, et "founded in 2006", ei oska öelda ega mäleta, kui ruttu ta Eestis levima hakkas.

      Praegu 40ne inimene oli 2006. aastal 23. Vbla ta lihtsalt tajub seda iga tagasivaates pubekaeana.

      Kustuta
    6. Geni ei olnud jah, aga mul on meeles, et oli suguvõsauurijate meilinglistid, kus isikuandmetega käidi üsna vabalt ringi. See oli väga populaarne list, aitasin isegi ühte UK prouat, kelle juured meiekandis.
      See oli 90ndate II pool.

      TÜ raamatukogus oli netiühendust olemas 90ndate I pooles, ma olin seal praktikal ja sain omale meiliaadressi. Lauaarvuteid oli vähestel, lõpetasin 1996 ning bakatöö kirjutasin Tallinnas, juhendaja arvutis, mille ta oli soetanud omale miskisest Põhjamaade doktoriõppe grandist ja see seisis tal tööjuures. Meil olid siis pedas juba olemas win95 lauakad, kah miskise Põhjamaade programmi raames kateeder sai.

      Kustuta
    7. Mina sain esimese meiliaadressi ll kursusel ma arvan, 1995 sügisel. Põllumajandusülikooli peahoone oli siis veel Riia mäel (ära koliti vist 96).
      1998, kui lõputööd kirjutasin, siis olin heas seisus, sest sain seda tegemas käia isa juures kontoris, kes sel ajal biomeedikumi ehitas. Kui soojak tööpäeva lõpus tühjaks jäi, läksin mina sinna ja poole ööni oli see mu päralt. Nädalavahed ka. Valdaval osal sellist võimalust polnud ja pidid arvutiklassi aegade pärast võitlema (ja ilmselt said oma tööd ka operatiivsemalt tehtud). Kas või kuidas seal soojakus internetiga lood olid, ma ei mäleta.
      Arvuti soetasin koju 2004 kevadel ja interneti vist aasta hiljem.
      2004 ostsin ka suure raha eest esimese mälupulga, 256 MB (kui mälu nüüd pada ei aja siis 3000.-krooni eest). Uskumatu kui lihtsaks see tol ajal elu tegi.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!