reede, 5. veebruar 2021

Planeedipäästja


Nii, nagu Manjana, vaatasin ka mina Planeedipäästjaid. See saade mulle väga ei meeldi, aga teema on hea, oluline ja intrigeeriv.
Footprintcalculator väidab, et mul kulub 1,8 maailma.  Mis polegi ju nagu väga paha. Aga nagu ikka, pole ma selliste mustvalgete testidega nõus. Ma võin kihla vedada, et selle koostas üks valge ameeriklane.

No näiteks, et loomsete toiduainete tarbimine on suurem jalajälg. Okei. Aga kui ma elan Saharas, Fuerteventural, Alaskal. Minu täiesti ebaprofessionaalse arvamuse järgi on kohaliku kaameli, kitse või põhjapõdra nahkapistmine maailmale väiksem koormus, kui Hiinast toodud riisi ja Brasiilia apelsinide tarbimine. ( ja enam- vähem järgmine küsimus täpsustabki, et sa ju ometi tarbid tooteid ca 200 km raadiusest).

Me kumbki sõidame autoga tööle ja tagasi iga nädal  ca 200 km+ muud sõidud. Minul on CNG, mis peaks andma teatava indulgentsi, kuid mille varianti seal testis näiteks polnudki.
Või siis see, kus ma elan. Oleks ma miljonär, siis muidugi, suurima rõõmuga elaks metsas allika kaldal ( ja sõidaks autoga tööle) 

Lennukiga pole saanud sõita nüüd juba üle aasta. Normaalsel aastal oleks mu maakerasid selle võrra kindlasti kordi rohkem. Elektrit tarbime me kahekesi 123-173 kW ja vähemalt arve väidab, et kõik on taastuvenergia-  ja vett  ca 8,5 m3

Aga tegelikult pole see oluline. Ma tean, et maakera ei rõõmusta minu üle. 

Ma ei kavatse lõpetada puhkusereise. Ei mina, ega mu mees pole mitte iialgi oma elus töötanud kohas, kuhu saaks jala või ühistranspordiga ( st teoreetiliselt, ümberistumistega ja ajakuluga, muidugi ikka saaks, aga no päriselt??).

Mu suurim patt on pakendid. Ja kuigi ma olen telekast näinud nippe, kuidas pakendivabalt saaks. Siis on mul kaalukausil a) jätkan nagu praegu ja käin kord nädalas oste tegemas  või variant b) sõidan autoga üle päeva spets pakendivabasse poodi/turule ja ostan mitte nii kaua säilivaid asju.
Me elame kahekesi. Ja meil ei kulu palju. Ühest lihapakist saan ma reeglina 2 toidukorda, pool läheb alguses sügavkülmikusse, teine pannile.
Konkreetse perioodi märksõna on paraku ka vastlakukkel . Mis võrdub suured karbid kas plasti või lamineeritud pappi.

Teine mu patt on mittekodumaisus. Keemia, mis võimalik, on mul reeglina Mayer ja Puhas Loodus. Liha-piim- munad samuti eestimaised.  Helbed ja kuivained on pakitud Eestis- Lätis, kuigi ilmselgelt see riis ja makaron seal sees on mujalt toodud. 
Aga värske.
Ma vaatasin praegu, et momendil on mul kapis kodumaine sibul, küüslauk, salat, kartul, porgand, peet, hapukurk.
Kuid oluliselt suurem hunnik on mujalt: Itaalia kiivi, Egiptuse apelsin, prantsuse lillkapsas, hispaania paprika ja tomatid. Poola õun  ja porru on vist okei? Pähklid on tuvastamata riikidest, aga kindlasti ei kasva nad Eestis.

Mul on tegelikult kerge prügiga käituda, sest mu maja ümber on olemas kõikvõimalikud konteinerid sh ka kasutatud riietele ja mänguasjadele. Lihtsalt vii ära ( ja sorteeri eelnevalt).

Nägin päris hirmutavat filmi sellest, kuidas kapsajuurikas, millest võiks saada korralik huumus, laguneb segaprügikonteineris 25 aastat. 
ma olen aastaid ignoreerinud biojäätmete sorteerimist, sest ma lihtsalt ei saa nendest reeglitest aru- igalt poolt tulevad erinevad sõnumid. Nüüd lugesin reeglid uuesti läbi, ja vähemalt internet väidab, et võib küll panna sinna paberkotis või biolagunevas kilekotis. Samuti tundub mulle, et mul tekib bioprügi liiga vähe, et seda kuidagi eraldi menetleda.
Ja ma ei saa tegelikult aru, miks ei võiks paigaldada komposteerimimasina. Vähemalt minu põlvkonna jaoks oleks korrapealt selge, mida võib sinna panna ja mida mitte. 

Kuna ma ka töö tõttu olen kogu selle roheteemaga seotud, siis ma teadsin, et suuremalt jaolt visatakse Eestis toitu ära kodudes. Sellest enamik on valmistoit ning teine suur osa puu- ja köögivili. See teine pani mind alguses kulmu kergitama, aga siis, järele mõeldes tõdesin, et jah. Olen ka mina ostnud paki avokaadosid, mis on joonelt prügikasti läinud. Või hoolega isiklikult valitud pirnide või virsikute hulgas kodus avastanud ikkagi täismäda vilja.
Valmistoitu viskan ma ära väga vähe. Antud nädalal, näiteks, ei visanudki. Aga ikka vahel jääb täpselt 2 lusikatäit järele, mida mitte keegi enam ei taha või jaksa ja mis ka muu toidu sisse ei passi. Aga siinkohal on mul ka ülestunnistus. Ma viskan selle võimalusel (kui on pehme või vedel) WCsse, mis, nagu paar aastat tagasi selgus, on rangelt keelatud.

Ühe nipi ma võin anda. Kasutage sügavkülmikut. Tehke nn magustoite ( juhuks, kui soolasest ei saa tõepoolest kõhtu täis, sest tegite liiga vähe). Ostke väiksemad potid- pannid. Jah, see viimane, minu kogemuse põhjal, on üsna keeruline. Aga võimalik.
Viimased 20 aastat on räägitud, et leibkonnad on väikesed. Kus on 1-2 inimese kööginõud? :)


See eelnev oli kõik teooria. 
Et aru saada, kas mu kujutlus endast vastab ka tõele, siis järgnevalt on kirjas mu eelmise nädala tekitatud prügi. St see, mille ma reaalselt ära viskasin. Nt tühja purgi ja moosikarbi pesin ära ja kasutan järgmisel aastal jälle. Puhas kilekott läheb samuti taaskasutusse. Kartulit ja porgandit ma üldjuhul ei koori ja õunad söön ära 100%. Jah, varre ka.
Esimest korda elus kogusin selle nädala jooksul ka ( oma teadmiste põhjal) bioprügi eraldi.

Minu pere nädala prügi:

R
purepakk piim
metall kassikonservi karp koos kaanega ( oleks võinud puhtaks pesta ja viia õigesse kohta, aga...)
lamineeritud papist vastlakuklikarp
täisnuusatud taskurätikuid u paki jagu

L
Kuna mul endiselt pole vastust, kuhu seda panna, siis üks paberkott kassipissiseid graanuleid
üks ärakasutatud nuustik ja lapp
plastik kanakintsude karp
kile grillmarinaadi kotike
lamineeritud papist vastlakuklikarp
küüslaugu küüne koored
paprika vars
porru pealmised kihid

P
plastik hakklihapakend
lamineeritud papist vastlakuklikarp
plastikust pasteedikarp
küüslaugu küüne koored
sibulakoored

E
vahukoorepurepakk
tortillade kilepakend
tühi Sudafedi pakend
umbes kahe paki jagu täisnuusatud taskurätikuid (tegin taskud tühjaks)

T
tolmuimeja filtri sisu ( see on ju segaprügi eks?)
kartulite kilekott
metall kassikonservi karp koos kaanega  
odrakotike - tundmatu materjal? pärgament? Topeltpakendatud toode, aga ma pole leidnud eeltöödeldud otra teistsuguses pakendis.
2 puidust pulka kebabi seest
küüslaugu küüne koored

K
TUBLI! viisin metallprügi hulka 2 aasta teeküünalde topsikud!
plastikust kuklite karp (PET1)
teekotike- mis materjalist see üldse on? Aga kuna on metallkonksuke siis ilmselt segaprügi?
tomatipüree purepakend
koore purepakend
sibulakoored
küüslaugu küüne koored

kaerahelveste pappkarp
Riivuustu kilepakk
keedupeedi kilepakk
plastikust kuklite karp (PS6)

N
metall kassikonservi tops
Vatipadjad 6 tk, kuna oli kontoripäev (guugeldasin ja ei leidnud vastust. Ju siis olmeprügi. 100% puuvill)
teekotike
Kalaburgerite kilekott
Kukkel plastikkarp (PET1)

Lisaks:
Igal hommikul üks kohvifilter koos kohvipuruga st 7 tk
5-e muna koored
loendamatu kogus ( lugemine läks sassi) apelsinikoori ja kiivikoori ( kumbagi võis olla brutokaaluna u 1 kg)
peotäis majapidamispabereid.
päevalehte + ekspress + telekava . Lähevad esialgu kassi pissipoti alla ja seejärel papikonteinerisse.

Järeldus.
Ma pilti ei tee, sest a) see oleks rõve ja b) mul on prügi laiali 5-s kastis.
Aga kokkuvõttes tekkis mul

  • ca 10 liitrit olmejäätmeid st segaprügi
  • hunnik plastkarpe ( kukkel), mida ülejärgmisest nädalast poleks olnud. 
  • ja biojäätmeid tekkis u 3 liitrit. Ja kuna seal on peamiselt kohvipuru, siis ei haise, aga... ma ikkagi ei luba, et teen seda tulevikus veel. Mul on kahju, ja ma vabandan.

Vaatasin eelneva veel üle, et kas ma saaksin midagi veel muuta -vähendada ( kui kuklid välja arvata). Ma arvan, et mitte. Nii et kahju, aga paar maailma oleks mulle ikkagi juurde vaja.

Aga ma poleks mina, kui ma ei annaks 
soovitusi keskkonnaministeeriumile :)
See sorteerimine on segane, arusaamatu ja ajuvaba. Kui ma pean guugeldama, kuhu panna vatipadjad, kassiliiv, kohvifitrid ja teepakid???...  siis, ...ma julgen arvata, et need ei ole väga unikaalsed prügiartiklid. Okei. Pole vaja mind. Võetagu keskmine prügikonteiner ja kohe on selge, mida inimesed peamiselt ära viskavad (karbid, pakendid).

  • Minu soovitus oleks muuta korda nii, majade juures oleks sellised konteinerid. 
  1. segaplastik - sinna läheks kõik mitte väga määrdunud karbid, kotid ja jogurtitopsid. Sest isegi, kui see on 100% Pet ja taaaskasutatav, on seal usutavasti peal kleepekas, mis tähendab, et keegi kusagil peab selle nagunii eemaldama See tähendab, läbi sorteerima.
  2. segapapp- sinna läheks igasugune paberilaadne. Ka läikivad ajakirjad, karbid fooliumiga, aknaga jne. Purepakid fooliumiga ja ilma. Lamineeritud papp ja puidugraanulid :)
  3. toidujäätmed. Ka vedelad ja pehmed. Ja võivad olla paberkotis, ajalehes või biolagunevas kilekotis.
  4. ja muu prügi
ning üksikutele friikidele jäävad alles pakendikonteinerid, biojäätmekonteinerid jne

  • Teiseks. Töötatagu välja meetmed ja finantsabi tüüpidele, kes suudavad leida asukoha, ehitada ja käivitada vesiniku ja biogaasi tootmise tehased. Et biojäätmetele tekiks reaalne nõudlus, sest sellest saaks metaani ja huumust. Et plastikule tekiks reaalne nõudlus, sest sellest saaks uusi barbisid ja salvo kelke.
  • Ja kolmas soovitus. Istutagu haridusministriga ühe laua taha. Nagu ma 100 korda olen öelnud. Eesti lapsed vajavad meedia-, finants- ja toitumisõpet. Ja selle toitumisõpetuse üks osa peaks olema menüü planeerimine.
  • neljas soovitus tahaks rohkem analüüsi. Aga võiks läbi arvutada, et kui lihatoodetele ei tohiks reklaamida allahindlusi ( nagu alkoholil), mis siis saaks. Tarbimine ju ei muutuks. Lapsed saavad oma liha kätte koolis-lasteaias. Täiskasvanu ei jäta ostmata, kui talle reklaamlehte ei saadeta. Aga ehk jääks impulssoste vähemaks.
    Läti kogemus näitas, et kodumaiste köögiviljade käibemaksu alandamine suurt eelist ei andnud ( hinna paneb ikka paika turg). Aga sõnumina oleks see ikkagi ... mõjuv?
  • ja viiendaks. Euroopa tasandil on vaja kindlaid reegleid. Sellega tegeletakse, aga mul on kahtlane tunne, et sealt midagi mõistliku ei tule. Sest (nagu tavaliselt) on Eesti ametnikud vait.
    Kui küsida täna pakenditootjalt tema CO2 jalajälge, siis vastus on- mis numbrit vaja oleks?. Sest, alustada saab graanuli tootmisest ja transpordist. Aga saab ka sealtmaalt, kui plastikust on saanud tops või kott. Täna nõuavad erinevad riigid erinevaid asju, Ja südamest, ausalt, suur osa sellest on rohepesu. Paljuräägitud näited. 100% pet pakend kleepsuga, kilekotid vs paberkotid, puit vs plastik jne jne.
Seal oleks vaja väga korralikku analüüsi, mis võtaks arvesse kõik muutujad, et leida see, millest tõepoolest kasu oleks. Rääkimata roheprügi hinnast. Mida nt eesti tarbija ei ole täna valmis kinni maksma. Uued tehnoloogiad vajaksid dotatsiooni ja tuge.




22 kommentaari :

  1. Mnjaa. Meil läheb ajalehe moodi paber ja munakarbi moodi papp tulehakatuseks, igasugune aed- ja puuviljakoor komposti. Et banaanikoored seal x aastat mullaks muutuvad ja metskitsed Itaalia lillkapsa jäänuseid ei söö, on omaette asi. Sellegipoolest tekib prügi hirmsal kombel, sest lihapakendid ja piimapakid ja konservikarbid ja... Meie külas (kümmekond majapidamist, majapidamises keskmiselt vist kolm inimest) käib prügivedu kord kuus. Külale on eraldatud üks klaasikonteiner. Pakendikonteinerist võib ainult unistada. Et saaks poest osta spetsiaalset värvi koti, kuhu pakendid koguda ja et nad siis prügipäeval (või pakendipäeval) ära viidaks nagu Saksamaal ja võib-olla mõnel pool veel, olen unistamast loobunud. Aga meie pere tavalisele liikumistrajektoorile pakendikonteinerid niisama lihtsalt ei jää. Küllap on sellele asjale ka lahendus, aga siiani pole meil olnud jaksu ja ettevõtmist lahendusi otsima hakata. Iseenesest on ükskõik milline prügist vabanemise viis siiski parem kui selle metsa alla viimine või nagu meile 18 aastat tagasi soovitati, kaevaku me maa sisse auk ja visaku prügi sinna nagu SeeKesSiinMajasEnnemElas… ma siiamaani kaevan siit ja sealt välja plastpakendeid aastast 1996, vanu lambipirne ja rauakola, ei ole just lõbus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen niipalju vana, et elasin plastikueelsel ajal ka ja käisin poes. Aga täna ma isegi ei kujuta ette, kuidas seda nn taastada. Et ka värske liha on vaid paberis ja võrgus :)

      Ja metsareostajate osas olen samas parteis. Õudne. MIKS inimesed seda teevad?! Kui juba auto on käivitatud, siis miks ei saa prügimäele sõita.

      Kustuta
    2. ilmselt nahaalsest kaalutlusest, et "prügimäel pean ma prügi äraandmise eest maksma, metsas ei pea".

      Sellest, mis osa toidumajandusest kui palju emiteerib, üks artiklike:

      https://ourworldindata.org/environmental-impacts-of-food

      Ma olin kunagi ise väga suur toidukilomeetrilugeja, aga tasapisi on artiklitest peale kuhjunud infot, mis läheb kõik sinna auku, et lihasöömise vähendamisest on rohkem tolku kui toidukilomeetrite lugemisest (sest transport moodustab toidusaastest üliväikese osa). Kõik pole muidugi päris mustvalge, emissioonid pole ainus aspekt, suurem osa palmiõlikasvatusest laastab elurikkust ja puisniidulamba kasvatamine jälle kaitseb seda. Aga no ega suurem osa lihasöömist pole mul ju puisniidulamba söömine.

      Kustuta
    3. Reet, kas Ragn-Sells teie piirkonnas ei paku seda pakendikoti teenust? Päris igal pool nad seda ei tee, aga igatahes mingil määral veavad nad seda ka väljaspool linna.

      https://www.ragnsells.ee/wp-content/uploads/2015/03/pakendikoti_piirkonnad.pdf

      Kustuta
    4. Oleme uurinud, pole ette nähtud. Püüan siin tasapisi ise areneda vähemate pakendite poole... ja ostsin kaks päeva tagasi kobakas paksust plastist karbis kooki. Urr.

      Kustuta
  2. pakendikoti teenus ise on see:

    https://www.ragnsells.ee/service/pakendikott/

    me kasutame ja oleme rahul.

    VastaKustuta
  3. Hea teada, et ma pole ainus, keda prügikorraldus segadusse ajab. Ma tõesti püüan, aga keeruline on. Alguses oli meil pakend, olme ja bio. See oli väga lihtne jälgida. Siis hakkas pihta, et pakendisse läheb vaid pakend (a la piimapakk, mis on pestud jne) ja kui sul on kaubapakend (papp, kartong, ajaleht), siis see läheb vanapaberisse. OK. Sorteerisin veel hoolikamalt. Siis saime maja juurde oma pakendikonteineri JA! sinna pannakse kõik pakend kokku - puhas piimapakk ja kaubapakend, sh vanapaber. Loen konteineri pealt ja ei usu silmi. Mis mõte sel on? Ok, enamuse põletamiskõlbliku ma vean maale ahjukütteks. Vanapaberi, mis üle jääb (vahel suured papist karbid mingi kaubaga tekkinud), vinnan siis valla kasti. Nüüd selgus, et ajakirjad jms ikka sinna ei käi (õnneks klatsi ei teki ka, aga nii teoorias) ja tuleks panna olmesse. Ok, see ei põle, aga kas seda siis ikkagi töödelda ei saaks?
    Rääkimata sellest, et valla kastid on kogu aeg täis.
    Õnneks tuleb pürgi väga vähe. Kui meie maja oma kastid sai, siis otsustati, et biolanguneva jaoks ei tooda. Sellest tunnen küll puudust, sest mul on koera väljaheited (spets biolagunevaid kotte kasutan enamasti). Pakendid pesen, taara viin poodi.
    Testist.
    Autoga sõidan kord kuus kooli ja kord nädalas maale 10km. Vanasti vahel lendasin kord aastas. Ikka nagu oleks 3 maakera vaja, ma ei saa aru, kuidas see test töötab. Kiirustades ehk ei pannud tähele või ei saanud terminoloogiast täpselt aru. Piimatooteid tõesti tarbin, aga kuidas see planeeti puutub? Looduse ringkäik ju - järglased - piim - sellest kõik kasutusse. Mulle meeldib Anu Raua jutt sellest, kuidas ta kirjeldas ametnikule, mida ta oma lambast teeb ja miks tal jäätmeid ei teki.
    Nii peaks elama, mitte liialdama :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Klantsi, mitte klatsi :)

      Kustuta
    2. Veistega on sama nii ja naa teema. Nad on keskkonna vaenulikud kuna võtavad maad ära ja tekitavad süsihappegaasi st sõnnik. Aga nt Eestis elavad enamasti lehmad laudas ( sest kogukond ja naabrid ja maa hind) ja paljud kasutavad tekkiva soojuse ära kütmiseks. Nii et taas sõltub

      Kustuta
  4. See jalajälje teema on jube keeruline. Jätame selle ja räägime prügist.

    Esiteks, teil tekib uskumatult vähe prügi.

    Sortimine on minu jaoks väga lihtne. Mädaneb - bio. Paber - paber. Pakend - pakend. Munakarbid lähevad sugulasest kanatalunikule. Ja muu - on olme.

    Paberi teen kilest puhtaks, karbid-kastid harutan laiali ja lapikuks. Piimapakid pesen puhtaks.

    Minu jaoks on sortimine teinud prügimajanduse mugavamaks. Kõige, kõige rohkem tekib meil piimapakke. Ainuüksi nädalavahetusega joome me 5-10 liitrit piima. Aga need lähevad kõik "pakendisse". Mida ma kogun suurde kasti ja viin ära (ühistu prügisse) üsna harva. Kokkuvõttes viin ma praegu prügi välja mitu korda harvem kui "ajal enne sorteerimist". No on ju mugavam kui varem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Uskumatult tubli oled !! Ma püüan ka sinnapoole...
      Ma arvan et see on ka koguses kinni. Kuna me kahekesi tekitame suht vähe, siis ei viitsigi. Kui jääks ette, siis otsiks lahendusi

      Kustuta
    2. mul on umbes nagu Kauril, aga ma ei ole tubli, mulle lihtsalt väga meeldib sorteerida. Ma kardan, et prügisorteerijatel tuleb sorteerida pealiskaudsemalt kui minu ettekujutus ideaalsest sortimisest, muidu oleks see töö üks mu unistuste elukutseid.

      a Indigoaalane, kui sul tuleb nii vähe prügi, siis sinu leibkond ilmselgelt ei olegi prügiprobleemi tekitaja.

      Kustuta
    3. Indigoaalane, ma ei ole tubli, a mul on Rootsis elanud ja rootsi keelt-meelt õppinud kaasa ;)

      Kassi graanulid, kastitäis - biojääde. Lihtne :)

      Kustuta
    4. Notsu, ma olen solastalgik. Lihtsalt kahju on maailmast.

      Kaur, sinu sõna. Järgmine kord viskan biojäätmesse ja dai boh mu naaber kirjutab.. et on ikka inimesed...viskavad puidu biosse :) :)

      Kustuta
    5. Kui materjal on piisavalt mädanev kraanikausist (okei kempsust) alla laskmiseks, siis ju ta mädaneb ka bioprügimäel. Või mida nende biojäätmetega tehaksegi? Võrreldes jõulukuuskedega (biojäätmete iga-aastane sisu) suht leebe ju.

      A biojäätmed on üldiselt biolaguneva koti sees, vaevalt see naaber sul seda inspekteerima läheb.

      Kustuta
  5. Kassi graanulid lähevad meil kempsu ja kanalisatsiooni, neid ei pea ometi eraldi koguma kuhugi...??

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jooksvalt viskan ka kempsu. Aga kord nädalas vahetan kogu kasti sisu. Seda on poti jaoks liiga palju.
      Aga võib olla olen liiga tubli ja ei peaks seda tegema

      Kustuta
  6. Ma ise tahaks teha sissekande "naabrid ja prügi ja kuidas saab olla, et näivalt täiesti okei inimestel on kuplialune nii sassis". Ehitusjäätmed vanapaberisse? Metall ja kips? Pakendisse viieliitrine veepudel - avamata ja täis? Ja palju muud.

    Kui prügifirma leiab prügist sobimatu jama, siis ta ei vii seda kastitäit ära ja kõigil on probleemi. Mis on pmst ok - ühistu peab siis ise koos töötama, et lollused ei korduks. Aga... aga.. oeh.

    VastaKustuta
  7. Minu eakas tädi kirjeldas situatsiooni prügikastide juures: seisab mutike, pann käes. Vaatab ühe kasti poole, teise kasti poole, mõtleb. Lõpuks poetab panni pakendikonteinerisse ja lahkub, pobisedes midagi sellist, et kes küll peaks sellest prügi sorteerimisest aru saama...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nojah. Meil on "eksklusiivne tsaariaegne keskkond äärelinna roheluses". Eakad tädid peksti kõik jõuliste võtetega välja. Gentrifikatsioon noh.

      Teemaks võiks olla pigem välismaalased ja üürikorterid.

      Kustuta
    2. Kas prügikastide peal välismaa keeltes on kirjad? äkki nad ei saa lihtsalt aru.

      Kustuta
    3. Kõik on võimalik. Ma olen küllalt Rootsis prügikastide rea ees seisnud, näpp suus ja nõutus peas.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!