Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 26. aprill 2012

Nostalgianeljapäev- 11 vs 12

Kas ma näen normaalne välja?
jah, vastan automaatselt, tutipeoks sättijale. Ja hetk hiljem üllatun- sa käidki ju iga päev niimoodi riides...?
Otsin sõnade kinnituseks albumid välja. Minu 11 kaheksakümnendatel ja tema 12 nullindatel.

Ühiskonna muutumise osas jääme, ma arvan, viiki. Meie, pioneerid, sammusime helge kommunismi asemel glasnostisse, perestroikasse, fosforiidisõtta- tulemuseks ärajäänud ajaloo riigieksam ja aastakesed hiljem täiesti uus riik. Nullindatel on vastu panna EL astumine ja piirideta reisimine-töötamine ning euro tulek. On need võrdväärsed?
Huvitava kokkusattumisena on minu 11 ja tema 12 ajal olnud 4 riigijuhti.

Tehnoloogias ja olmes saavad punkti minu 11 aastat. Ma tean, et IT-gurud viskavad mu nüüd kividega surnuks- aga, mis on OLULISELT muutunud viimase 12 aastaga? I-pad on tulnud...kõik mis oli siis, on ka praegu, vaid kiirem ja õhem ja digitaalsem. Tõsi, mitmed asjad on kadunud- kassetid, disketid, paberile trükitud pildid, taksofonid...
Minu 11 aasta nimekiri on revolutsioonilisem: Rigast sai Vjatka, visplist mikser, sulepeast pastakas, lükatist ja arvelauast kalkulaator ning toasuurusest raalist jõudis meie kooli arvutiklassi erinevalt Wikipediast väidetust juba kaheksakümnendate lõpu-poole personaalarvuti Juku. Pildid ja telekas muutusid värviliseks. Uued moodsad materjalid said igapäevasteks- poevõrgud kadusid ajalukku ning kilekott muutus igapäevaseks.

Aga jah, kõige veidram asi on juhtunud moega. Mu algklassi piltidelt leiab mind eksimatult kollektiivi lühima seeliku järgi. Miniseelik muutus pikemaks. Passega kleidid, volangidega seelikud, plisseer ja patsokid. Villastest karupükstest said säärised ja hiljem nailonist retuusid. Puukingad, triibulised põlvikud, platvormid, pusad. Baretist sai Soome suusamüts.  Kui tahta pidada 80-stiilipidu, peab kindlasti täpsustama aasta. Sest pea iga aasta tõi midagi uut.

Nende 12? retuuside ja teksadega läksid nad kooli ning käivad siiani.

Kui vaadata fotosid, selgub veel üks kummaline  muutus. Kui satsilised minikleidid välja arvata, siis meie käisime riides kui vanad inimesed. Täna käivad vanad riides nagu noored.

Nojah, võib ju olla, et viga on mu väheses moeteadlikkuses. Kuigi on tekkinud eraldi mõiste "kiirmood", on kiirus muutunud selliseks, et nii kiiresti lihtsalt enam ei jõua. Kui selgus, et ka selle suve värvid on roosa ja kollane, siis nentisin rahuloluga, et eelmise roosa perioodi asjad on mul kenasti veel kapis alles. Nagu ka pruuni ja lilla perioodi omad.

PS.Kas keegi veel mäletab, miks 11 aastast sai  ja jäi 12 aastat ka siis, kui lapsed jälle 7-aastaselt kooli lähevad?

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!