kolmapäev, 27. juuli 2011

Ilust ja ohvrist

Et ennetada küsimust, miks ma suva juuksuri juures käin- mu oma juuksur on lapsega kodus ja nii käin praegu mööda maailma ja otsin sellist, kes mind mõistaks...

Seekord määras loos ja helde saatus, mis ikka hoolitseb eredate elamuste eest, mu juuksuriks Tanja.
No mida teeme?
Midagi huvitavat võiks. Väga tumedaks pole mõtet, sest ma pleegin kiiresti... jne annan oma soovid edasi.
Teeme siis nii, et ettepoole värviks mõned heledamad triibud ja tagapoolt ühtlane värv. Pakub Tanja.
Okei.

Tanjal on kohutav nohu. Ja käib iga viie minuti tagant tagaruumis nina nuuskamas. Mul on tast siiralt kahju, kuna kogu ta olek on väsinud ja haige. Tahaks ta pikali panna ja kõrvalt, apteegist, rohtu tuua. Loodame, et ei nakka.


Tõustes toolist, ei usu ma oma silmi. Ma näen välja nagu venelane. Pea ümber on erevalge ring ning tagumised juuksed on tumepruunid. Lõikus pole, khmm, ka just meistrikäega tehtud. Sikk siit sakk sealt. End peeglist põrnitsedes suudan vaid kahetseda, et lubasin tuka viltu lõigata, kuna eelmisest sarnasest kogemusest erineb lõigatud tukk nagu ... Ütleme, et see pole just Vidal Sassoon. Mulle meenub mustvalge foto lapsepõlvealbumist, kus jäädvustatud mu viieaastaselt sooritatud meistritöö oma õe juuste kallal...

Juuksed kasvavad kiiresti... lohutan ennasti. Ongi natuke vaheldust. Eks.

Tegelik shokk tuleb siis, kui juuksed patsi sätin. Kuna valge värv on täpselt sama värvi kui mu peanahk, näen ma välja nagu kiilakas. Oigan ja jooksen poodi juuksevärvi järgi.

Nädalakese hiljem juukseid pestes avastan  pesuvees putuka. Veenan ennast, et see on uppunud äädikakärbes, mitte täi...

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!